Obsah (5)

§ 11§ 31§ 15§ 105§ 30

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2341 Määruse kuupäev 27. detsember 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Heino Mertsini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks taastada õigus kasutada vabasi

) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud avaldust, milles palub kohustada vanglat taastama tema õigus kasutada vabasid raadiokanaleid, mille vangla oleks rahuldamata jätnud. Samuti ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat vaiet, mille vangla oleks saanud tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta. Kaebaja on vanglale esitanud üksnes kahju hüvitamise taotluse.
2. Kaebaja ei ole kohustamisnõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab H. Mertsini kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks taastada kaebaja õigus kasutada vabasid raadiokanaleid HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tuleneb füüsilise isiku õigus 2 nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
4. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses isiklike raadiote keelamisega ning kuna tal ei ole vanglas võimalik vabalt kuulata kõiki Eestis levivaid raadiokanaleid. Kuigi kaebuse kohaselt kannatab vangla tegevuse tõttu ka kaebaja füüsiline tervis, mõistab kohus kaebuse põhjendustest lähtudes, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitanud seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja on ka

§ 11

lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes väärikuse alandamise osas. 11.

§ 31

lg 1 kohaselt on vanglal kohustus võimaldada kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Vangla on eeltoodud kohustuse täitnud, kuna võimaldab kaebajal kambrisse ehitatud raadio kaudu kuulata raadiokanaleid Vikerraadio, Retro FM, Raadio 2 ja Raadio 4, vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks ning mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. 12.

§ 31

lg‑s 2 sätestatud elektriseadmed, sh isiklik raadio, on

§ 15

lg 2 p 6 kohaselt keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud

§ 31lg‑s 2 sätestatud luba.

Põhjendatud juhul, näiteks elektriseadme olemusest tuleneva ohu tõttu vangla julgeolekule, võib vangla

§ 15

lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka

§ 31lg‑s 2 sätestatud eseme.

Isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 30-33; Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-16-2697, p-d 10-14).
5. Tartu Vangla direktori
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr 1-1/71 muudeti Tartu Vangla direktori
8. veebruari
9. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.30 ning keelati isiklikud raadiod. Isiklike raadiote keelamisele vanglas on kohtud hinnangu andnud ning leidnud, et see on vangla julgeoleku tagamiseks õiguspärane. Elektriseadmeid võidakse kasutada keelatud esemete peitmiseks ning seadmeid on keeruline läbi otsida, põhjustades seeläbi ohu vangla julgeolekule. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et Tartu Vangla direktoril puudus pädevus isiklike raadiote keelamiseks.

§ 105

lg 3 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla kodukorra, milles reguleeritakse ka

§ 105

lg 21 p-st 14 lähtudes, millised

§ 15lg-le 2 vastavad esemed on lisaks justiitsministri 30.

novembri

1. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 641 vanglas keelatud.
2. Kaebajal on võimalik kuulata kambrisse ehitatud raadiot, kuid tal puudub subjektiivne õigus valida, milliste raadiokanalite kuulamist vangla lubama peab. Kaebajal on võimalik kuulata nelja erinevat raadiokanalit, tagades kaebajale nii päevakajaliste kui ka meelelahutusliku sisuga raadiosaadete ning muusika kuulamise võimaluse. Seega soodustab vangla piisaval määral kaebaja vanglavälist suhtlust ning kaebaja õigus informatsiooni saamiseks on tagatud. Lisaks raadiosaadete jälgimisele on kaebajal võimalik lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning jälgida televisioonisaateid (

§ 30lg 1 ja § 31 lg 1).

1. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Tartu Vangla
2. detsembri
3. a otsuse nr 1-13/211-2 kohaselt ei kuulu kaebajale isiklikku raadiot ning ta ei olnud
4. detsembri
5. a seisuga raadio soetamiseks ka soovi avaldanud. Asjaolu, et kaebaja ei saa oma kambrikaaslase isiklikku raadiot kuulata või et ta väidetavalt vahetult enne isiklike raadiote keelamist soovis endale raadio soetada, sai kaebajale küll põhjustada ebamugavusi, kuid väheseid ebamugavusi ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Samuti saab üksnes väheseid ebamugavusi põhjustada asjaolu, et kaebaja ei saa vabalt valida, milliseid raadiokanaleid ta 3 kambrisse ehitatud raadio kaudu kuulata saab. Kaebajale on piisaval määral tagatud õigus raadiosaateid jälgida.
6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel H. Mertsini kaebuse.
7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4