← Eesti

2-18-9087/20

Obsah (10)§ 438§ 230§ 442§ 53§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 28.juuni 2019, Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-9087 Tsi

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 230lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised.

Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr XXX, mille p 2.

  1. ja 3.1 kohaselt asus kostja tööle täiskohaga müüja ametikohale alates 12.07.2017.a. (tl.36). Vaidlust ei ole ka selle üle, et 17.01.2018.a. saatsid nii töötaja (tl.54) kui tööandja (tl.40) teineteisele hoiatused ning 02.02.2018.a. esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (tl.41). Käesolevas asjas on vaidlusaluseks asjaoluks kas hageja on rikkunud lepingut, andes kostjale aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega või on töö jätkamine seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
  2. Hageja seaduslik esindaja M. R. on kohtuistungil andnud vande all seletuse (tl.133-134), mille kohaselt oli M.T.l juba tööle asudes raskusi palga maksmise süsteemist arusaamisega, esimene konfliktne olukord tekkis maksuvaba tulu avalduse esitamisel. Arvatavasti tekkis tal umbusk, et teda tahetakse ahistada ning järgnes telefoni teel saadetud sõnum, milles töötaja avaldas soovi töölt lahkuda. 17.01.2018.a. läks M. R. ise tööle, et asendada M. T. it, kuid ka töötaja tuli tööle, avaldades soovi töösuhet jätkata, selgitamata, miks ta soovib kord üht kord 3

(8)teist. M. R. eitab, et ta oleks M. T. i töölt ära saatnud, kuid viimane oli siiski lahkunud selleks ajaks, kui teine tööle tulnud töötaja tuli tagasi endale toitu ostmast. Ta läks ära sel hommikul kaks korda, pärast esimest lahkumist tuli kauplusse koos kellegi võõra saatjaga, teisel korral vahetas riided ja läks minema ning enam tagasi ei tulnud. M. R. eitab M. T. i alandamist, alavääristamist või tema peale karjumist 17.01.2018.a., ka ei ole nad sellel päeval ühegi kaastöötaja juuresolekul koos olnud, sest hiljem tööle tulnud müüja K. K. käis lõunat ostmas. K.K. oli näinud M. T. it koridoris istumas telefon käes.
  1. Kostja M. T. on vande all seletust andes (tl.134 pöördel-135) selgitanud, et töösuhte alguses ei olnud temal tööandjaga probleeme, esimene lahkarvamus tekkis tulumaksuvabastuse avalduse täitmisel, kui ta ei soovinud kasutada maksuvaba tulu 500 eurot, vaid märkis avaldusele 0 eurot kuus. Tööandja survestas teda täitma avaldust nii, nagu tema soovib ja nagu kõik teised töötajad on märkinud. Konflikt oli ka seoses preemia ümbrikus maksmisega, kuna M. T. soovis saada ka preemiat täies ulatuses koos palgaga pangakontole. Tööandja hakkas pärast seda ütlema töötajale inetuid asju, näiteks, et töötaja pole mitte keegi, pole mingi ütleja, kasutades väljendit „plikatatt“. Tööandjapoolne halvustav käitumine algas 2017.a. detsembrikuus näiteks väljenditega, et „minule siin küsimusi ei esitata, mina olen juhataja ja sina pole üldse keegi“. Enne 17.01.2018.a. sündmusi survestati töötajat lõpetama töösuhet, S. R. saadetud kirjas vabandas M. T. selle eest, et tal tekkis tunne, nagu oleks ta sunnitud töösuhte lõpetama, teatades, et tahaks väga tööd jätkata. Jäi kokkulepe, et M. T. läheb tööle vastavalt graafikule. 17.01.2018.a. hommikul, kui M. T. läks tööle, hakkas M. R. teda juba kaupluse ukse juures sõimama, öeldes, et teeb kõik, et töötajast lahti saada ning süüdistades teda töökorralduse reeglite rikkumises. Sõim jätkus, kui töötaja hakkas kauplust koristama, M. R. ütles, et ajab iga tolmukübet taga, paneb töötaja rikkuma töökorralduse reegleid ning et töötaja on sunnitud alla kirjutama kokkuleppel töölepingu lõpetamisele, kui tema seda tahab. M. R. ajas töötajat kauplusest välja kasutades väljendit „kasi välja“. M. T. oli endast väljas, nuttis ja helistas oma tuttavale L. K.le, kes tuli kohale ning väljaspool kaupluse ruume saatis M. T. i meiliaadressilt tööandjale hoiatuse sellise käitumise lõpetamiseks ja M. T. il töötamise jätkamise võimaldamiseks. Seejärel läks M. T. uuesti kauplusesse ja trükkis kassast välja eelneva päeva tehingute aruande, mille M. R. rebis tükkideks ja viskas demonstratiivselt prügikasti, jätkates samal ajal töötaja halvustamist ja ähvardamist, et rikub tema maine, teeb kõik selleks, et töötaja ei saaks enam kunagi tööle. Jätkuvalt nõudis ta poolte kokkuleppel töölepingu allkirjastamist, ning tuli M. T. ile nii lähedale, et M. T. kartis, et ta hakkab ründama ja oli sunnitud kauplusest lahkuma. M. T. il hakkas seejärel nii halb, et ta ei suutnud leida üles oma autot. Lõpuks helistas ta kiirabisse, kohaletulnud kiirabibrigaad tuvastas temal paanikahoo. Kiirabikaardil on kirjas, et suitsiidsed mõtted, kuigi M. T. ei mäleta täpselt, mida ta kiirabile rääkis, kuid tal oli küll selline tunne, et tapab end ära, kui M. R. ähvardas teda kusagile advokaatide liidu lehele üles panna ja hakata teda igati mustama. Pärast seda oli M. T. pikalt haiguslehel ning L.K. aitas tal vormistada töölepingu ülesütlemise avalduse.
  2. Tunnistaja K. Kilo ütluste kohaselt ei olnud temal 17.01.2018.a. tööl olles M. T. iga rohkem kokkupuuteid, kui ta nägi M.t peale kella kümmet poodi tulemas, teda saatis naisterahvas, kes hiljem lahkus. Pärast seda, kui tunnistaja oli käinud kella 10.30 paiku endale toitu ostmas, nägi ta M.t istumas Lõunakeskuse fuajees pingil. Küsimusele miks sa siin oled, vastas M., et tal on lahkhelid M.ga. Tunnistaja kinnitusel ei ole tema kuulnud ega näinud pealt M. T. i ja M. R. u 4
(8)vahelist konflikti. Tunnistaja nägi 17.01.2017.a. hommikul terminalist väljatrükitud müügiaruannet ja kleepis selle kassaraamatusse, et ära ei kaoks, hiljem on ta saanud teada, et selle võttis terminalist välja S. R.. K.K. teab, et M. T. il oli tööandjaga lahkheli seoses tulumaksuvabastuse avalduse täitmisega, ta ei olnud seda teinud, kui kõigil teistel oli juba tehtud.
  1. M. M. on andnud tunnistajana ütlusi selle kohta, et M. T. helistas temale ja kutsus endale Lõunakeskuse parklasse järele, kuna ta ise ei saa autoga sõita. Tunnistaja sõitis taksoga kohale, M. oli kiirabiautos, nuttis ja värises ja temaga tegelesid parameedikud. M. rääkis, et oli konflikt tööandjaga, järgmisel päeval läks ta arsti juurde. M.M. väitel tunneb ta M. T. it seitse aastat. M. T. on terve ja sportlik, kuid kuna ta on vägivaldsest perest, on ta lapsepõlvest saadik käinud psühhiaatri juures. M. T. on rääkinud tunnistajale vaidlustest tööandjaga seoses palgaarvestusega, kuid tunnistaja väitel ta ise töösuhet lõpetada ei tahtnud, talle meeldis seal töötada ning tunnistaja sai aru, et ka müük toimis hästi. Tunnistajale oli teada, et M. R. suhtub M. kuidagi halvasti, aga milles see konkreetselt väljendus, seda tunnistaja ei mäleta. M.M. teadaolevalt läks M. 17.01.2018.a. tööle, kuid teda ei tahetud lasta sinna või aeti sealt välja.
  2. Lisaks isikulistele tõenditele on kohus uurinud kirjalikke tõendeid –kiirabikaarti (tl.21), millest nähtub kiirabiteate vastuvõtmise aeg – 17.01.2017 kell 11.26 ning M. T. il kindlaks tehtud vaimne häire – paanikahoog. Tl.22-23 on ekraanitõmmis M. T. i sõnumitest S.ile (S. R.), milles ta avaldab soovi saada „kõike arvele“, sõnumites on viide, et maksuamet võib hakata karistama ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad. Tl.48-51 on M. T. i ja M. R. u sõnumivahetus ajavahemikus 14.01.2018- 17.01.2018.a. töölepingu lõpetamise teemal, kus M. T. on korduvalt avaldanud soovi edasi töötada ning seda, et kokkulepe lahkumisavalduse kirjutamiseks (lepingu lõpetamiseks) poolte kokkuleppel on tehtud tööandja surve all. Viimane sõnum on M. T. ilt 17.01.2018 kell 11.19 sisuga „Lähen esmaabisse“. 18.01.2018 on M. T. teavitanud tööandjat haiguslehel viibimisest (tl.55), mida kinnitavad väljavõte perearst V.A.e patsiendikaardist (tl.114-116) ja töövõimetusleht (tl.117).
  3. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastatuks lugeda hageja nõude rahuldamise eelduste esinemist, s.o kostjal aluse puudumist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on kostja ütlused, et ta ilmus 17.01.2018.a. graafikujärgselt tööle sooviga töösuhet jätkata ning sattus sellega tööandja esindaja M.R.ga konflikti, eluliselt usutavad. Tema ütlused haakuvad dokumentaalsete tõenditega – tööandjale 17.01.2018.a. saadetud kirjaliku hoiatusega (tl.54), milles töötaja on märkinud, et tööandjapoolne käitumine tema suhtes sama päeva hommikul on vastuvõetamatu ning 18.01.2018.a. saadetud hoiatuskirja jätkuga (tl.52) milles töötaja osundab võimalikule töölepingu erakorralisele ülesütlemisele TLS § 91 lg 2 alusel. Kuigi tööandja esindaja M. R. eitab oma seletuses töötaja peale karjumist ja tema töölt minemasaatmist, siis 17.01.2018.a. töötajale saadud hoiatuses on ta märkinud, et M. T. tülitses 17.01.2018.a. hommikul tööandjaga. Kohtu hinnangul üldise arusaamise kohaselt tähendab tüli siiski vähemalt kahepoolset suhtlust. Seega on M. R. u seletus vastuolus teiste tõenditega ja jääb asja lahendamisel arvestamata. 5
(8)
  1. Kohus on seisukohal, et objektiivne asjaolu - töötajal 17.01.2018.a. tervisehäire tekkimine on seotud tööandja esindaja käitumisega, mida töötaja on kirjeldanud nii hoiatuses kui kohtule antud ütlustes. Hageja poolt esitatud oletus, et kostjal võis paanikahäire tekkida sellest, et ta ei leidnud oma autot, ei ole kohtu arvates relevantne. Usutav on, et auto mitteleidmise põhjus oli see, et kostja oli tööandja käitumisest tema suhtes psüühiliselt häiritud ning ei suutnud orienteeruda. M. M. ütlused kinnitavad, et kostja oli väga ebastabiilses seisundis (nuttis ja värises) veel ka kiirabiautos. Selleks hetkeks oli ta oma auto juba leidnud, sest kiirabi oli tema juurde saabunud tema auto vilkuvate ohutulede järgi ning ei ole usutav, et auto otsimine võib isikul tekitada sellise paanikahoo, et ta on selle järgselt veel ka pikka aega töövõimetu. Tunnistaja K. K. ütluste alusel on samuti võimalik järeldada, et kostja tavapäratu käitumine 17.01.2018.a., kus ta oli töökohalt lahkunud ja istus Lõunakeskuse fuajees, oli tingitud lahkhelidest tööandja esindajaga.
  2. Tööandja poolt 17.01.2018.a. töötajale saadetud hoiatus (tl.40) on vastuoluline. Hoiatuse esimeses osas on tööandja seisukohal, et töötajaga oli saavutatud kokkulepe töölepingu lõpetamiseks („tööandja oli nõustunud lepingu ülesütlemisega“) ning lõpetamise viis jäi töötaja valida, formaalsuste täitmiseks oli kokku lepitud aeg 18.01.2018.a. (töövaidluskomisjonile esitatud dokumendis on parandus, et õige on 17.01.2018.a.). Hoiatuse lõpuosas tehakse töötajale etteheiteid , et ta tülitses tööandjaga, keeldus tööle jäämast, lahkus omavoliliselt teadmata põhjustel graafikujärgsest vahetusest 17.01.2018, mis algas kell 9, saabus tagasi umbes tunni möödudes, lahkus seejärel uuesti ega naasnud tööle tagasi. Töötajale on ette heidetud muuhulgas kaastöötajate töövälisel ajal tülitamist ning sedastatud, et selline töökorralduste jäme eiramine, omavoli, intriigide õhutamine ning tülitsemine takistab ettevõtte igapäevast tegevust. Tööandja hoiatab töötajat töölepingu erakorralise ülesütlemisega, kui töötaja edaspidi eirab tööandja korraldusi või rikub töökohustusi. Töötajale saadetud sõnumites (nt.tl.51)on tööandja väljendanud soovi töösuhte lõpetamiseks („meie sinuga koostööd ei soovi“) , kuid töölepingut ei ole tööandja poolt siiski TLS ettenähtud vormis lõpetatud. Kohtu jaoks on mõneti mõistetamatu tööandja mõtteviis, kus ta viidatud hoiatuses möönab, et oli nõus töölepingu lõpetamisega selliselt, et töötaja valib lõpetamise viisi, kuid kui töötaja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, siis on tööandja selle vaidlustanud.
  3. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kohtu poolt tuvastatud tööandja esindaja käitumist saab pidada tööandjapoolse kohustuse oluliseks rikkumiseks, mis on aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele töötaja poolt TLS § 92 lg 2 alusel. Osundatud lõike punktides 1-3 on mittetäielik loetelu tööandjapoolsetest rikkumistest, mis võivad tingida töösuhte erakorralise ülesütlemise töötaja poolt. Üheks aluseks võib olla tööandja poolt töötaja ebaväärikas kohtlemine, samuti kui töö jätkamine on seotud muuhulgas reaalse ohuga töötaja elule või tervisele.
  4. TLS § 92 lg 2 p 2 märgitud rikkumisele – töötasu maksmisega viivitamisele ei ole töötaja kohtumenetluses enam toetunud, kuivõrd töövaidluskomisjon on tuvastanud (14.05.2018 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/280/18 p 14), et rikkumised töötasu maksmises ei ole tõendatud. Samuti ei ole töövaidluskomisjonis leidnud tõendamist töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud etteheide, et tööandja survestas töötajat allkirjastama dokumente, mille sisuga ei võimaldanud tutvuda (otsuse p. 15). Töötaja ei ole töövaidluskomisjoni otsust viidatud rikkumiste tuvastamata jätmise kohta vaidlustanud, seega ei käsitle kohus käesolevas asjas viidatud rikkumisi. 6
(8)
  1. Kohus on seisukohal, et antud juhul esines TLS § 92 lg 2 p 2 sätestatud alus töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuivõrd kohus on lugenud töötaja ütlustega tõendatuks, et tööandja esindaja kasutas tema suhtes 17.01.2018.a. hommikul väljendeid ja käitumisviisi, mis on ebaväärikas ja vastuolus hea usu põhimõttega. Töölepingule kohaldatakse tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus teise lepingupoole suhtes alandavate väljendite kasutamine, ähvardamine ja vastuoluliste korralduste andmine, mis väljendus selles, et tööandja oma tegudega andis töötajale mõista, et temaga ei soovita töösuhet jätkata, kuid kirjalikus hoiatuses heidetakse ette omavolilist töölt lahkumist.
  2. Kohtu hinnangul ei saa välistada ka TLS § 91 lg 2 p 3 sätestatud aluse esinemist, s.t et töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja tervisele, kuivõrd üldteadaolevalt võib ka tööstress, mille põhjuseks on tööandja ebasoodne või vaenulik suhtumine, kahjustada tervist. Antud juhul nähtub nii kirjalikest tõenditest kui tööandja seletusest, et konfliktne vahekord tööandja ja töötaja vahel oli kestnud juba mõne kuu vältel ning seejuures ei ole tuvastatud töötaja poolt töökohustuste rikkumisi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et töötajal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu.
  3. Tulenevalt

§ 442lg 5 lahendab kohus kohtuotsuses ka seni lahendamata taotlused.

Vastavalt

§ 53

lg 2 on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Kostja esindaja on esitanud 14.06.2019.a. taotluse 11.06.2019.a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on tunnistaja K. K. ülekuulamisel märgitud esimeseks küsitlejaks kostja lepinguline esindaja, kuid tegelikkuses küsitles tunnistajat hageja lepinguline esindaja. Kohus nõustub taotlusega, kuivõrd ka istungi helisalvestise alusel on võimalik tuvastatuks lugeda, et hageja poolt taotletud tunnistajat küsitles esimesena hageja lepinguline esindaja advokaat M. Paabumets. V. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 20. Kostjat on esindanud menetluses

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav jurist Maia Ploom, kes on esitanud 11.06.2019.

a. toimunud kohtuistunguil menetluskulude nimekirja (tl.151), taotledes arvestada menetluskulude hulka ka 11.06.2019 toimunud kohtuistungist osavõtu ajakulule vastav tasu. Kohtuistung kestis istungi protokolli kantud andmetest nähtuvalt 2,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnistasu on menetluskulude nimekirja alusel 120 eurot. 7

(8)Kokku on kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks (koos 11.06.2019.a. toimunud kohtuistungi ajakuluga) olnud 11 tundi 15 minutit ning kostja menetluskulud õigusabikulude näol moodustavad seega 1350 eurot. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja kulude suuruse suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud õigusabikulude näol summas 1152 eurot tuleb jätta vastavalt menetluskulude jaotusele hageja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.