S § 209 lg. 2 p. 4, 5 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
2 p. 1 alusel kohustada X.Xi hüvitama kuriteoga tekitatud kahju X1ele 1200 (üks tuhat kakssada) eurot (Swedbank AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx) ning X2ile summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot (Swedbank AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuriteoga tekitatud kahjud tuleb hüvitada 5 (viie) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 09.10.2019.a.
S § 209 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
3 p. 1 alusel. Tulenevalt
§-st 385 p.- st 10 ei ole määrus määruskaebe korras vaidlustatav. KAHTLUSTUSE NING KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUSTE SISU: X.X: Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 03.11.2017.a KarS § 209 lg 1 tunnustel, selles et avaldaja X1 (ik xxxxxxxxxxx ) teatab, et tema koos sõpradega (7 isikut) soovisid korraldada pidu, mistõttu leidsid internetiaadressi xxxx, suheldes järgnevalt ettevõtte esindajaga X.X (ik xxxxxxxxxxxxx). X pakkus avaldajale välja peo pidamiseks laopinna aadressil Suur-Sõjamäe 25a, pindalaga 3400m2, mahutamaks ligi 400 külalist. 13.10.17.a kell 18:00 kohtusid ürituse korraldajad (8 inimest) nimetatud aadressil ka isikuga, kes esitles end kui lao omanik G. X2 (ik: xxxxxxxxxxxxxx) tasus sealsamas G le 2300€ sularahas (800€ lao rent ja 1500€ deposiit). G selgitas, et 10 minuti jooksul tuleb keegi kolmas isik, tuues korraldajatele laoruumi võtmed, tegelikkuses seda aga ei juhtunud. Eeltoodust lähtuvalt on alust arvata, et avaldajate suhtes on toime pandud kelmus varalise kasu saamise eesmärgil, tekitades seeläbi isikutele varalist kahju kogusummas 2300€. Kriminaalasja materjalid saabusid Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlusse 13.03.2018.a. Kriminaalasjas on esitatud X.Xile ja Y.Yile kahtlustus KarS § 209 lg. 2 p. 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
1 alusel taotleb prokurör kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist X.Xi (ik: xxxxxxxxxxx) suhtes järgnevatel argumentidel: karistusregistri teatisest nähtub, et X.X ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes ei ole varasemalt ega viida ka käesoleval ajal läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust. Prokurör on seisukohal, et X.Xi süü eelpool nimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Prokuratuuri menetluse käigus on X.X saanud aru oma käitumise keelatusest, teinud omad järeldused, avaldanud kahetsust ja seeläbi möönnud ka enda süüd antud tegude toimepanemises. Asjas kogutud tõendid näitavad, et tegemist oli ühekordse teoga ja X.Xi puhul ei saa teha järeldust, et tema käitumises on kalduvusi kuritegelikule eluviisile. Pigem saab seda tegu pidada ühekordseks juhusliku laadi teoks. Tänaseks on antud sündmusest möödunud enam kui aasta ja uusi pettusi ega ka muid kuritegusid pole X.X peale seda enam toime pannud. See asjaolu üksnes kinnitab viidet juhuslikkusele. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et tegemist on II astme kuriteoga, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja X.Xi tegu antud episoodis ei ole kaalukas nii teguviisilt kui mahult, siis leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on X.Xi süü väike. Arvestades asjaoluga, et X.X ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei viida käesoleval hetkel läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust, sündmusest on möödunud pikem aeg, tema süü ei ole suur ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on võimalik rakendada
tulenevaid mõjutusvahendeid, puudub tema suhtes menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. 2 Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et X.Xi näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol.
1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale
§-st 202 lg. 2 tulenevad kohustused ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. X.X on ise avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel ja on valmis võtma kohustuse hüvitada kahjud ja maksta riigituludesse kindel rahasumma 5 kuu jooksul pärast lahendi jõustumist. Prokurör on märkinud, et X.Xi ja Y.Yi poolt toimepandud kuriteo tulemusena on tekitatud kannatanutele kahju kokku 2300 eurot. Kuivõrd kuritegude toimepanemises osalenud isikud panid kuriteo toime ühiselt ja tekitasid kahju samal alusel, vastutavad nad kannatanutele tekitatud kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt VÕS § 137 alusel. X.X on võtnud kahjude hüvitamise kohustuse, summas 2300 eurot, enda kanda. Seega
2 p. 1, 2 alusel taotleb prokurör panna X.Xile järgmised kohustused: hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud kokku summas 2300 eurot ning maksta 500 eurot riigituludesse. Vastavalt
3 on X.X kohustatud täitma kõik eespool märgitud kohustused 5 kuu jooksul. X.Xile tõkendit ei kohaldatud, tagastamisele kuuluvaid asitõendeid ei ole, kahtlustatav vahistuses ei viibinud, kriminaalmenetluse kulud tema suhtes puuduvad. Y.Y: Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 03.11.2017.a KarS § 209 lg. 1 tunnustel, selles et avaldaja X1 (ik: xxxxxxxxxxx ) teatab, et tema koos sõpradega (7 isikut) soovisid korraldada pidu, mistõttu leidsid internetiaadressi xxxx, suheldes järgnevalt ettevõtte esindajaga X.X (ik: xxxxxxxxxxxxx ). X.X pakkus avaldajale välja peo pidamiseks laopinna aadressil Suur-Sõjamäe 25a, pindalaga 3400m2, mahutamaks ligi 400 külalist. 13.10.17.a kell 18:00 kohtusid ürituse korraldajad (8 inimest) nimetatud aadressil ka isikuga, kes esitles end kui lao omanik G. X2(ik: xxxxxxxxxxx) tasus sealsamas G le 2300€ sularahas (800€ lao rent ja 1500€ deposiit). G selgitas, et 10 minuti jooksul tuleb keegi kolmas isik, tuues korraldajatele laoruumi võtmed, tegelikkuses seda aga ei juhtunud. Eeltoodust lähtuvalt on alust arvata, et avaldajate suhtes on toime pandud kelmus varalise kasu saamise eesmärgil, tekitades seeläbi isikutele varalist kahju kogusummas 2300€. Kriminaalasja materjalid saabusid Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlusse 13.03.2018.a. Kriminaalasjas on esitatud X.Xile ja Y.Yile kahtlustus KarS § 209 lg. 2 p. 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
1 alusel taotleb prokurör kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist Y.Yi (ik: xxxxxxxxxxx ) suhtes järgnevatel argumentidel: Karistusregistri teatisest nähtub, et Y.Y ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes ei ole varasemalt ega viida ka käesoleval ajal läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust. Prokurör on seisukohal, et Y.Yi süü eelpool nimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Prokuratuuri menetluse käigus on Y.Y saanud aru oma käitumise keelatusest, teinud omad 3 järeldused, avaldanud kahetsust ja seeläbi möönnud ka enda süüd antud tegude toimepanemises. Asjas kogutud tõendid näitavad, et tegemist oli ühekordse teoga ja Y.Yi puhul ei saa teha järeldust, et tema käitumises on kalduvusi kuritegelikule eluviisile. Pigem saab seda tegu pidada ühekordseks juhusliku laadi teoks. Tänaseks on antud sündmusest möödunud enam kui aasta ja uusi pettusi ega ka muid kuritegusid pole Y.Y peale seda enam toime pannud. See asjaolu üksnes kinnitab viidet juhuslikkusele. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et tegemist on II astme kuriteoga, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja Y.Yi tegu antud episoodis ei ole kaalukas nii teguviisilt kui mahult, leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on Y.Yi süü väike. Arvestades asjaoluga, et Y.Y ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei viida käesoleval hetkel läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust, sündmusest on möödunud pikem aeg, tema süü ei ole suur ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on võimalik rakendada
tulenevaid mõjutusvahendeid, puudub tema suhtes menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et Y.Yi näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol.
1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale
§-st 202 lg. 2 tulenevad kohustused ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Y.Y on ise avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel ja on valmis võtma kohustuse hüvitada kahjud ja maksta riigituludesse kindel rahasumma 5 kuu jooksul pärast lahendi jõustumist. Prokurör on märkinud, et X.Xi ja Y.Yi poolt toimepandud kuriteo tulemusena on tekitatud kannatanutele kahju kokku 2300 eurot. Kuivõrd kuritegude toimepanemises osalenud isikud panid kuritegusid toime ühiselt ja tekitasid kahju samal alusel, vastutavad nad kannatanutele tekitatud kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt VÕS § 137 alusel. X.X on võtnud kannatanutele kahjude hüvitamise kohustuse summas 2300 eurot, enda kanda. Seega
2 p. 2 alusel taotleb prokurör panna Y.Yile kohustuse maksta 500 eurot riigituludesse, seda vastavalt
3 alusel 5 kuu jooksul. Y.Y ei oma kehtivat tõkendit, tagastamisele kuuluvaid asitõendeid ei ole, kahtlustatav vahistuses ei viibinud, kriminaalmenetluse kulud tema suhtes puuduvad. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 209 lg. 2 p. 4, 5 ning KarS § 209 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.
1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks 4 tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
2 p. 2 alusel aga määrata kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatavate X.Xi ja Y.Yi suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatavad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
1 alusel, nõustunud maksma kindla summana riigi tuludesse 500 €. X.X on võtnud kohustuse hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud kokku summas 2300 €. Arvestades seda, et X.Xi ja Y.Yi süü antud kriminaalasjas ei ole suur, samuti seda, et nii X.Xi kui Y.Yi on varem kriminaalkorras karistamata ning nad on isikuteks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on
2 p. 1 alusel X.X kohustatud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju X1ele 1200 eurot (Swedbank AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ) ning X2ile summas 1100 eurot (Swedbank AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx ). Kuriteoga tekitatud kahjud tuleb hüvitada 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 09.10.2019.a. Samuti kohustab kohus antud määrusega KarS § 202 lg. 2 p. 2 alusel X.Xi maksma kindla summana riigituludesse 500 eurot, mille tasumise tähtajaks määrab 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 09.10.2019.a. Kohus määrab kriminaalmenetluse lõpetada ka Y.Yi kahtlustuses ning kohustada teda maksma kindla summana riigituludesse 500 eurot, mille tasumise tähtajaks määrab 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 09.10.2019.a. Asitõenditena kriminaalasjas olevad CD-plaadid, kõnekaart ja mälupulk, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures, tulevad jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
3 p. 1 põhiselt. Kohus selgitab, et
6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.