S § 213 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
2 p. 2 alusel kohustada X.Yt maksma kindla summana riigituludesse 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, mille tasumise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 21.11.2019.a. 3.
2 p. 1 alusel kohustada X.Yt tasuma kriminaalmenetluse kuludena kaitsjatasu kokku summas 204 (kakssada neli) eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 21.11.2019.a. Menetluskulude ja kindla summa riigituludesse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtumääruse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Tulenevalt
§-st 385 p.- st 10 ei ole määrus määruskaebe korras vaidlustatav. KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS: Käesolev kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 213 lg. 2 p. 1, 4 tunnustel selle kohta, et 07.01.2018.a. kella 00.21-st kuni kella 00.30-ni grupis X1ga (kelle osas on menetlus lõpetatud KarMS § 201 sätte alusel) X.Y varalise kasu saamise eesmärgil kasutades X2le kuuluvat Swedbank pangakaarti xxxxxxxxxxxxxxx, mille ta oli varastanud aadressil xxxx, Tallinnas asuvast korterist, sisestas pangaautomaatidesse omaniku nõusolekuta ülalmainitud pangakaardi ja pin-koodi, millega sekkus pangasüsteemi andmetöötlusprotsessi ning võttis X2le kuuluvalt Swedbank pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx välja pangaautomadist xxxxxxxx aadressil Mahtra 29, Mahtra 7 Tallinn sularaha kokku summas 630 eurot, tekitades sellega X2le varalise kahju summas 630 eurot. Antud tegu tõendavad kannatanu X2 ütlused 07.01.2018.a episoodi osas, kus ta on selgitatud, et kannatanu kontolt on võetud kokku sularaha välja summas 630 eurot. Ta viibis külas sõbrannal X.Yl, kus oli ka tema poeg X1. Kannatanu jäi ka ööseks sinna korterisse. Öisel ajal on võetud tema arvelt raha, pin-kood ei olnud rahakotis, kuid koos käidi enne poes, kus oli võimalik näha kannatanu pin-koode. 21.01.2018.a maksti tema kontole X.Y poolt 130 eurot selgitusega võlg, kuid võlga pole olnud. 19.01.2018.a küsis X.Y kannatanult, kui suur summa oli välja võetud, lubas selle tasuda ja palus öelda, et kannatanu ise võttis sellise summa sularaha välja. Hiljem kannatanu täpsustab, et talle on kogu kahju hüvitatud. Materjalide vahel on ka kontoväljavõte, kust on näha, et öisel ajal 07.01.2018.a on mitmel erineval korral sularaha võetud, juurde on lisatud sularaha automaadi salvestusel olevad fotod. Kahtlustatav X.Y on eitanud oma süüd, samas selgitab, et raha võttis välja koos pojaga 07.01.2018.a öisel ajal. X2 ütles pin-koodid X1ile ja kokku võeti 630 eurot sularaha. Veidi hilisemates ütlustes ta siiski tunnistab oma süüd ja lisab, et otsustas X2 arvelt raha võtta, kuna tal oli rahamured. X1 oli temaga kaasas, kahetseb tehtut. Juurde on lisatud ka väljavõte, et raha on kannatanule tagastatud. Kannatanu on prokuratuuris kirjutanud avalduse, kus ta kinnitab, et varaline kahju on talle täies mahus hüvitatud ja selles osas tal pretensioone ei ole. Samuti lisab, et ei pea vajalikuks X.Y karistamist ja on kinnitanud, et kahtlustatavaga ta rohkem suhelnud pole. Prokurör märgib taotluses, et X.Y on varem kriminaalkorras karistamata, aktiivsed menetlused tema osas puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Samuti on tekitatud kahju hüvitatud, mida on kinnitanud ka kannatanu, seega on kahtlustatav heastanud tekitatud materiaalse kahju. Kahtlustatava puhul ei ole tegemist korduvalt karistatud isikuga, kes on tihti politsei huviorbiidis. Pigem on antud juhul tegemist ühekordse juhtumiga, mida on kahtlustatav ka ise kinnitanud suuliselt prokuratuuri viibides. Ta kinnitab, et suudab endale võetud kohustuse täita ja mõistab tagajärgi (s.t menetlus uuendatakse kohustuse tähtaegselt mittetäitmisel). Samuti ta kinnitab, et menetluskulud hüvitatakse tähtaegselt. X.Y on esitanud kirjaliku avalduse prokuratuuri, kus ta selgitab, et on osaliselt töövõimetu (koopia töövõimetu kaardist on lisatud juurde), osaleb rehab. programmis, selgitab, et füüsilisi töid ei ole suuteline tegema. Tema sissetulek on piiratud (400 eurot Töötukassast ja osalise töövõimetuse osas on toetus 200 eurot). Ülalpidamisel on alaealine laps ning ta elab munitsipaalkorteris. Seega juhindudes
lg.-st 1 taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19730000110 kriminaalmenetlus ning kohustada X.Yt tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.t kaitsjatasu kokku summas 204 eurot ja määrata rahaliseks kohustuseks riigituludesse kandmiseks 350 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 213 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.
1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 2
2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
2 p. 2 alusel aga määrata kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X.Y suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav X.Y on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
1 alusel, nõustunud maksma kindla summana riigi tuludesse 350 € ning kriminaalmenetluse kuludena kaitsjatasu summas 204 €
2 p. 1, 2 kohaselt. Arvestades seda, et X.Y süü antud kriminaalasjas ei ole suur, samuti seda, et X.Y on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on X.Y kohustatud
2 p. 2 alusel maksma kindla summana riigituludesse 350 eurot, mille tasumise tähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 21.11.2019.a. Samuti tuleb X.Yl
2 p. 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kaitsjatasu kokku summas 204 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 21.11.2019.a. Kohus selgitab, et
6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.