Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Plus Capital AS esitas 27.05.2019 Tartu Maakohtule hagi M. S. vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mogo OÜ ja kostja 25.05.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L25025018/
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
lg 6 alusel rahuldamata.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja Mogo OÜ on sõlminud kostjaga 25.05.2018 lepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja on esitanud viivisenõude lepingust tulenevalt 31, 80 % aastas ehk 0,087123% päevas. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostja ja Mogo OÜ vahel sõlmitud lepingu tingimuste p 5.3 on sätestatud, et kui laenusaaja ei soorita mistahes kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Eraldi kokkulepet viivise suuruse kohta ei olnud, kostja ei ole olnud võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 0,087123% päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 31, 80 % aastas, on ebamõistlikult suur ja kostjalt oluliselt kahjustatav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 0,087123% päevas ligikaudu 4 (3,97) korda seadusjärgset viivisemäära (0,021918% päevas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summalt 1882,66 eurolt perioodi 18.01.2019-27.05.2019 eest summas 213,23 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 53, 64 eurot. 4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1882, 66 eurot; intress 100,39 eurot ja seisuga 27.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 53, 64 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 159,59 euro osas. Kuna kohus eelnevalt leidis, et tühine on lepingu tingimus hageja nõutud viivise osas ja hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, tuleb kostjalt
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 2794, 96 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 2187,30 eurot (2036, 69+ viivis ühe aasta kohta 150,61), so 78% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 78 % ulatuses kostja ning 22% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 275 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 420 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 275 eurot. Kohtuväline kulu on
Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud tsiviilasjas tööd kokku 3, 5 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega; asi lahendatakse tagaseljaotsusega. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks lepingulisele esindajale kokku 2 töötunni ulatuses, summas 240 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 515 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 401, 70 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.