Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 16230100675 L.K (ik xxxxxxxxxxx) kahtlustuses KarS § 22 lg 3 - 209 lg 2 p 4 järgi
2. Kohustada L.Kt (ik xxxxxxxxxxx)
lg 2 p 3 alusel tegema 4 (nelja) kuu jooksul alates määruse jõustumisest 100 tundi üldkasulikku tööd. 3. Allutada L.K temale määratud 100 tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 4.
lg 5 kohaselt asendada kohtumääruse avalikustamisel kahtlustatava nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärkidega. 5. Määrus saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kahtlustatavale (eluk xxxx, tel xxxxxxxx, e-mail xxxx ) ja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalosakonnale. Edasikaebe kord Vastavalt
PROKURÖRI TAOTLUS Kriminaalasjas nr 16230100675 on alustatud menetlust 09.02.2016 KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ avalduse alusel selle kohta, et ajavahemikul 14.11.2015 kuni 04.01.2016 OÜ Maxima Eesti kauplustes on korduvalt vahetatud rahaks võltsitud taaratšekke, tekitades kelmusega avaldajale varalist kahju summas mis ületab 11000 eurot. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et tegutsedes eelneval kokkuleppel ja grupis X1, X2 ja X3 , X4, X5, X6, X7, X8, X9, X10, X13, L.K, X12i ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikute kaasaitamisel, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tekitas teisele isikule varalist kahju, nimelt : - X1 töötades OÜ xxxx Eesti filiaalis ning olles isikuks, kes vahetult teostab Maxima Eesti OÜ Kassasüsteemide riistvara tehnilist teenindamist ja remonti, olles seeläbi teadlik Maxima Eesti OÜ kassasüsteemide operatsioonide ja riistvara programmide toimimisest ja seega taara vastuvõtu automaatide tšekkidel kasutatavatest turvameetmetest, valmistas Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ taara vastuvõtu automaatide võltsitud tšekke ning eelneval kokkuleppel edastas need X2´ile ja X3´ile selleks, et nemad korraldaksid võltsitud tšekkide kassapidajatele esitamise ja sularaha vastu vahetamise erinevates Maxima Eesti OÜ Tallinna ja Maardu kauplustes . Ajavahemikul alates 11.11.2015.a. kuni 01.04.2016.a. X2 ja X3 kordamööda viisid sõiduautoga X4, X5, X6, X7, X8, X9, X10, X13, L.K, X12 ja teised kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isikud erinevatesse Tallinnas ja Maardu linnas asuvatesse Maxima Eesti OÜ kauplustesse, kus nad taarat automaati andmata esitasid kassapidajatele X2’i ja X3´i korraldusel järgneva tasu eest nendelt saadud võltsitud taara vastuvõtu automaatide tšekke ning andsid nende alusel välja makstud sularaha kogusummas 12 925,60 eurot üle X2´ile ja X3ile , kes jagasid saadud sularaha X1´ga, tekitades Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ-le varalist kahju samas summas. Kohtueelse menetluse käigus on esitatud kahtlustus L.K´le selles, et tema osutas tahtlikult füüsilist kaasabi X1, X2 ja X3´ile grupis toimepandud õigusvastasele teole, nimelt, - X1 töötades OÜ xxxx Eesti filiaalis ning olles isikuks, kes vahetult teostab Maxima Eesti OÜ Kassasüsteemide riistvara tehnilist teenindamist ja remonti, olles seeläbi teadlik Maxima Eesti OÜ kassasüsteemide operatsioonide ja riistvara programmide toimimisest ja seega taara vastuvõtu automaatide tšekkidel kasutatavatest turvameetmetest, valmistas Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ taara vastuvõtu automaatide võltsitud tšekke ning eelneval kokkuleppel edastas need X2´ile ja X3´ile selleks, et nemad korraldaksid võltsitud tšekkide sularaha vastu vahetamise erinevates Maxima Eesti OÜ Tallinna ja Maardu kauplustes . Selleks ajavahemikul alates 11.11.2015.a. kuni 01.04.2016.a. X2 ja X3 kordamööda viisid sõiduautoga erinevaid tuttavaid erinevatesse Tallinnas ja Maardu linnas asuvatesse Maxima Eesti OÜ kauplustesse, kaasaarvatud ka mitmel päeval X3 viis kauplustesse L.K , andes viimasele võltsitud taaratšekid ning L.K taarat automaati andmata esitas need kassapidajatele, andes üle saadud raha X3ile ning saades selle eest iga kord kuni 100 eurot tasu, selliselt X1, X2 ja X3´ X13i, X4, X5, X6, X7, X8, X9, X10, L.K, X12i ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikute kaasabil kelmusega tekitasid Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ-le varalist kahju kogusummas 12 925,60 eurot. Seega L.K osutades füüsilist kaasabi teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, pani toime KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse L.K´t KarS § 22 lg 3 - 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 209 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo eest on ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus, tegemist on teise astme kuriteoga ja selle eest karistusseadustiku eriosa näeb ette karistusena vangistuse alammäära. Kuriteo toimepanemine L.K poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega, L.Kei tunnistab end toime pandud kuriteos süüdi ning kahetseb toimepandut. Kohtueelse menetluse käigus Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ esitas tsiviilhagi summas 12 925,60 eurot kuriteo täideviijate X1, X2i ja X3i vastu. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõendid – võetakse seisukoht jätkuva menetluse käigus. Vastavalt
lg 1, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetaks. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, ei oma kehtivaid väärteokaristusi, tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut. Taotluses toodud kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 2,5 aasta. L.K´l on kindel elukoht ja töökoht – tema töötab xxxx, teenindajana. L.K ülalpidamisel on alaealine tütar L, sünd. xxxxxxxx. Isik on praeguse menetluse käigus teinud endale järeldused, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja on sellest tulenevalt lubanud õiguskuulekalt käituda. Lähtuvalt eeltoodust leiab abiprokurör, et L.K edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. L.K on
sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja võttis endale kohustuse
lg 2 p 3 alusel tegema 100 tundi üldkasuliku tööd nelja kuu jooksul alates lõpetamise määruse koostamisest. Ülaltoodust tulenevalt leiab prokurär, et tema suhtes on võimalik kohaldada
lg 1 sätestatut ning taotleb Harju Maakohtult L.K suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. L.Kl puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. L.K tunnistas ennast kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb toimepandut. L.K nõustus prokuröri taotletud kohustusega tegema 100 tundi üldkasulikku tööd nelja kuu jooksul alates lõpetamise määruse koostamisest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud taotluse.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
alusel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub
Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.