← Eesti

3-19-2230/4

Obsah (4)§ 37§ 2§ 121§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2230 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks maksikirjag

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset kohtule esitatavat nõuet vastavalt

§ 37

lõikele 2.

§ 2

lõike 4 viimane lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul nähtub Xi kaebusest, et selle eesmärgiks on saada kätte kaebajale posti teel vanglasse saadetud müts ja lõikelaud. Sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik läbi kohustamiskaebuse esitamise (

§ 37lg 2 p 2).

Kohus mõistab esitatud kaebust kohustamiskaebusena ning kohustamisnõudena on kaebaja taotlust sisustanud ka vastustaja kaebaja vaiet lahendades (1.novembri 2019. a otsus nr 1-11/194-2; tl 18). 4.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

  1. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega ning kaebuse rahuldamine ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine mütsi ja lõikelaua väljastamiseks ei ole käesolevas asjas tõenäoline. Vaidlusalune küsimus seisneb selles, kas kaebajal on õigus saada enda käsutusse talle maksikirjaga saadetud esemeid (müts ja lõikelaud). Vaideotsusest (tl 18) nähtub, et kaebajale on vangla meditsiiniosakonna poolt näidustatud tervisest tulenevatel põhjustel heleda mütsi kandmine suvekuudel ning selline müts on talle ka
  2. juulil 2019 väljastatud (
  3. juunil 2019 postiga vanglasse saabunud müts).
  4. juulil 2019 väljastati kaebajale vangla poolt hele müts ja isiklik müts võeti ära ning paigutati isiklike asjade lattu. Üldkasutatava lõikelaua kasutamise võimalusele on vangla viidanud oma
  5. augusti
  6. a otsuses nr 624/3984-3 (tl 16) ja
  7. novembri
  8. a vaideotsuses nr 1-11/294-2 (tl 18). Olukorras, kus kaebajal on võimalik kasutada vangla poolt väljastatud mütsi, mis vastab arsti poolt ette kirjutatule, ja eluosakonna üldkasutatavat lõikelauda, ei ole isikliku mütsi ja lõikelaua kasutamise mittevõimaldamise puhul tegemist isiku õiguste intensiivse riivega. 4.
  9. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.49 kohaselt on vanglas keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Arvestades seda, et vangla on kaebajale taganud vangla mütsi ja üldkasutatava lõikelaua kasutamise võimaluse, kuuluvad nii isiklik müts kui ka lõikelaud keelatud esemete hulka ning võimaliku kohustamiskaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Kohtul ei ole ilmselt sellises olukorras võimalik kohustada vanglat kaebajale maksikirjaga saabunud mütsi ja lõikelauda väljastama. Kaebaja ei ole vaides Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.49 vaidlustanud (osas, milles see keelab isikliku lõikelaua ja mütsi) ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Lisaks sätestab vangistusseaduse § 46 lg 1, et kinnipeetav kannab vangla riietust, millest võib järeldada, et kui vangla on kaebajale vajaliku mütsi vangla riietuse elemendina väljastanud, siis ei saa kaebaja kanda isiklikku mütsi. Kehtivat regulatsiooni arvestades ei oleks kohustamiskaebuse rahuldamine seega tõenäoline.
  10. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Kuna kohtulahend sisaldab viiteid kaebaja terviseseisundile, tuleb kaebaja nimi kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega (

§ 175lg 3).

2 3-19-2230 (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.