2-10-23305/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-23305 Tsiviilasi OÜ Julianus Inkasso väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Julianus Inkasso määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja) – OÜ Julianus Inkasso (RK: 10686553), esindaja Ene Solovjev Vastustaja (kostja) – A.P. (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol esindajad hagi A.P. vastu võlgnevuse RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus. Tühistada Virtu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik. ASJAOLUD
4. OÜ Julianus Inkasso esitas 14.05.2010 maakohtule hagi A.P. vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 9760 krooni (623,78 eurot), viivis 12.05.2010 seisuga 7830,57 krooni (500,46 eurot) ja lisanduv viivis põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 14.07.2007 järelmaksulepingu nr XXXXXXX, 03.05.2006 järelmaksulepingu nr XXXXXXX, 18.07.2007 järelmaksulepingu nr XXXXXXX ja 11.12.2005 järelmaksulepingu nr XXXXXXX, mille alusel kohustus AS Elisa Mobiilsideteenused pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude kostja vastu põhisummas 623,78 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest.
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et on juba rohkem kui kolm aastat tagasi selgitanud hagejale oma rasket majanduslikku olukorda ja palunud hagejal pöörduda hagiga kohtu poole. Hageja on sellega tahtlikult viivitanud ning lisanud kõrvalnõudeid. Sellest tulenevalt loeb kostja kõrvalnõuded põhjendamatuteks. Kostja palus kohaldada aegumist, kuna võlgnevuse tekkimisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Täiendavas seisukohas palus kostja lõpetada tsiviilasja menetlemine TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samadest lepingutest tulenev nõue on lahendatud 07.10.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-
6. MAAKOHTU LAHEND
7. Viru Maakohus lõpetas
8. märtsi 2012 määrusega tsiviilasja nr 2-10-23305 menetluse, kuna samade poolte vahel sama hagieseme üle on jõustunud Viru Maakohtu
9. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-
10. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse kohaselt tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna Viru Maakohtu 07.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-35567 on kohus vaadanud läbi sama hagi, samade poolte vahel, samadest liitumislepingutest tuleneva, sama nõude. Kohus jättis hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oli teise hagi esemega ja alusega samade poolte vahel. Kohus asus seisukohale, et hageja esitas ekslikult sama hagi kohtusse kaks korda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. OÜ Julianus Inkasso esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
12. märtsi 2012 määruse tühistamist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus valesti kohaldanud TsMS § 428 lg 1 p
13. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-11-35567 ei olnud arutusel sama nõue. Hageja soovis 07.03.2012 kohtuistungi edasilükkamist, et esitada kohtule tõendid tsiviilasja nr 2-11-35567 sisu ja hageja nõude kohta. Kohus ei võimaldanud hagejal tõendeid esitada. Tsiviilasjas nr 2-11-35567 esitatud nõue tulenes liitumislepingute alusel osutatud kõneteenustest, käesolevas tsiviilasjas on esitatud nõue liitumislepingu lisaks olevate järelmaksulepingute alusel ostetud mobiiltelefonide müügihindade väljamõistmiseks. Kaks tsiviilasja erinevad ka nõude summa ehk hagi eseme osas ning erinevad on ka nõuete hagejale loovutamise kuupäevad. Tsiviilasjas nr 2-11-35567 nõudis hageja kostjalt põhivõla 320,56 eurot ja viivise 320,51 eurot tasumist. Käesolevas vaidluses on hageja põhinõue 623,79 eurot ning viivisenõue 623,74 eurot. Nõude loovutamise kuupäevade erinevus on kaevatavas kohtumääruses ja tsiviilasja nr 2-11-35567 otsuses kajastatud. Seega ilma täiendavaid tõendeid omamata ei olnud kohtul alust tuginedes juba ainuüksi summade erinevusele lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tsiviilasjas nr 2-11-35567 tehtud kohtulahendi tõttu; 2 2) Riigikohtu praktika järgi „mõeldakse mõiste „sama nõue samal alusel“ all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga)“ (3-2-1-122-05). Hageja on selgitanud kohtule vaidluste aluseid ja esemeid, ka tsiviilasja nr 2-11-35567 lahendist nähtub esemete erinevus. Kohtule antud selgitustest ei saa järelduda, et tegemist on samade faktikogumitega; 3) nähtub Riigikohtu praktikast ka, et „olukord, kus hageja esitab sama tehingu alusel esmalt hagi osa võlanõude ning seejärel ülejäänud võlanõude rahuldamiseks, ei ole kohtule sama haginõude esitamiseks. Hagejal on õigus ise määrata, kas ta nõuab hagis kogu oma materiaalõigusest tuleneva rahalise nõude rahuldamist ühekorraga või teeb seda ositi“ (3-2-1-30-10). Seega ei ole ka Riigikohtu arvates keelatud olukord, kus hageja esitab nt ühest liitumislepingust tulenevad nõuded erinevate hagidega kohtule. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-11-35567 nõude liitumislepingu alusel osutatud kõneteenuste osas ja käesolevas asjas nõude järelmaksulepingute alusel kostja kasutusse läinud mobiiltelefonide hinna osas; 4) palub määruskaebuse esitaja nõuda käesoleva tsiviilasja juurde tsiviilasja nr 2-11-35567 toimik, mille materjalidega on võimalik üheselt tuvastada, et tegemist ei ole samade nõuetega samadel alustel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. A.P. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud hagi samal alusel (samade liitumislepingute) ja sama eseme (rahaline nõue) kohta, mis on lahendatud 07.10.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-35567, milline jõustus 11.11.2011; 2) on kostja esitanud hageja selgitusele liitumislepingute ning järelmaksulepingute erinevuse kohta vastuväite, et need on ühed ja samad lepingud, mingit erinevust nende sisus ei ole. Seda kinnitavad ümberlükkamatult lepingute ühed ja samad numbrid, kuupäevad ning sisu: telekommunikatsiooniteenuste osutamine; 3) ei ole hageja selgitus, et tsiviilasjas nr 2-11-35567 oli nõudeks kõneteenuste tasu, tõendatud. Samas on see väide ka ebaloogiline, sest üldteadaolevalt kõneteenuse mahtu ei saa tõendada aastaid enne kõneteenuste kasutamist sõlmitud liitumis- või järelmaksuleping. Selle mahtu saab tõendada ainult kõneeristuste maht ja selle alusel väljastatud arved; 4) ei tähenda hageja tuginemine erinevates tsiviilasjades erinevatele nõude summa suurustele erinevat hagi eset. Summa suuruse võib hageja nimetada erinevatel kaalutlustel, näit kas või riigilõivu suurusest lähtuvalt; 5) ei esitanud hageja tõendeid ega taotlenud kohtult tsiviilasja nr 2-11-35567 toimiku käesoleva tsiviilasja juurde võtmist, rikkudes TsMS § 230 lg 1, mille järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas vastuolus TsMS § 329 lg 1, 2; § 394 lg 2 p 3; § 200 lg 1, 2; § 2; § 392 lg 1 p 1, 2; § 331 lg 1 sätetega taotluse oma väite tõendamiseks tõendite esitamiseks hilinenult alles kohtuistungil, mis oleks tinginud kohtuistungi edasilükkamise. Kohus peab jätma hilinemisega esitatud tõendi esitamise taotluse eelduslikult tähelepanuta. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha, sõltumata sellest, kas teda sellise tagajärje eest enne hoiatati. Eeltoodud seisukohti on Riigikohus korduvalt rõhutanud oma lahendites; 6) ei ole kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid antud vaidluses kohaldatavad. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
16. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-st 2 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-11-35567 (maakohtu 07.10.2011 otsus) lahendas maakohus samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle vaidluse, on ekslik. Tsiviilasja nr 2-11-35567 toimikust nähtub, et hageja nõudis A.P. lt võlgnevuse 320,56 euro ja viiviste väljamõistmist ning nõue põhines liitumislepingute alusel kõneteenuste osutamisest (tasumata kõneteenused). Käesolevas asjas nõudis hageja A.P. lt võlgnevuse 9760 krooni ja viiviste väljamõistmist ning nõue tulenes järelmaksulepingute alusel tasumata mobiiltelefonide maksumusest. Seega esitas hageja maakohtule sama kostja vastu erineva nõude, põhjendas seda erinevate faktiliste asjaoludega ning maakohtul puudus alus menetluse lõpetamiseks. Maakohus oleks jõudnud ilmselt samale järeldusele, kui oleks võtnud käesoleva tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-11-35567 toimiku.
17. Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, lahendab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
18. TsMS § 433 lg 1 alusel on käesolev määrus lõplik. Viivi Tomson Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4