TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-2026 Otsuse kuupäev 12. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Malvika Bosshardi kaebus Põllumajanduse Registrite j

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 2 lg-s 3 sätestatud hariduse kriteerium. Põllumajandusalase hariduse puudumise korral oli isikul kohustus omandada haridus 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast. Kuigi vastustaja pikendas haridusenõude täitmise tähtaega kahel korral on isikul siiani haridusnõue täitmata. Samuti on kaebajal täitmata

1. a põllumajandusliku müügitulu nõue, mis pidanuks olema 80% saadud toetusest, s.o 16 872 eurot ja 68 senti, kuid oli vaid 1 997 eurot ja 71 senti.
2. Kaebaja esitas PRIA otsuse peale vaide, mille PRIA jättis
3. oktoobri
4. a vaideotsusega nr 13-10/18/250-1 rahuldamata.
5. Kaebaja esitas
6. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
7. septembri
8. a otsuse nr 13-6/873 ja
9. oktoobri 2018 vaideotsuse nr 13-10/18/250-1 tühistamiseks.
10. Tartu Halduskohus määras
11. veebruari
12. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA kasutanud toetuse täielikul tagasinõudmisel kaalutlusõigust ega arvestanud, et toetust on sihipäraselt kasutatud enam kui 5 aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Kaebaja on aastatel 2003-2010 läbinud aiandusalaseid täiendkoolitusi ning õppinud Eesti Maaülikoolis 4 aastat inseneriõppes, mille kavas olid ka taimekasvatuse alased õppeained. Samuti on kaebaja lõpetanud Audentese Kõrgema Ärikooli rahvusvahelise ärikorralduse diplomiõppe. Kaebaja leiab, et tema põllumajandusalast haridust oleks olnud võimalik võrdsustada tollel ajal kehtinud kutsetunnistuse 3 tasemega võttes arvesse pikaajalist töökogemust ja nii põllumajanduslikku kui äri- ja finantsjuhtimisalast hariduslikku tausta. Kaebuses märgib kaebaja ka, et abiellus
14. a lõpus ning esimene laps sündis
15. detsembril 2013 ja teine laps
16. augustil
17. Kaebaja on peatanud oma tegevuse
18. a juunikuust laste kasvatamise tõttu, kuid kinnitab, et ei soovi FIE-na tegutsemist lõpetada ning
19. a sügiseks planeeritud marjaistanduse uuendamine lükkus PRIA otsuse tõttu edasi kevadesse
20. Kaebaja arvates saab Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 2 alusel toetuse tagasi nõuda ka osaliselt arvestades lõikes 3 esitatud (olulisus, eesmärk jne). Äärmiselt ebamõistlik on toetuse tervikuna tagasinõudmine olukorras, kus toetust on kasutatud sihipäraselt ja äriplaani eesmärgid on täidetud, kuid kaebajal on täitmata formaalne kutsetaseme nõue, mille kehtiva korra kohaselt saaks omandada täiendkoolituste (läbitud õppeained) ja töökogemuse alusel.
21. a müügitulu oli väiksem nõutavast, kuid see ei õigusta toetuse täielikku tagasinõudmist.
22. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja leiab, et see tuleks jätta rahuldamata. PRIA-l puudub kaalutlusõigus selles osas, kas nõuda toetus tagasi osaliselt või täielikult, kui haridusnõue on täitmata.

§ 2

lg-tes 3 ja 4 sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium, mistõttu ei ole toetuse osaline tagasinõudmine võimalik. Kui toetus on määratud ja välja makstud, kuid ettenähtud tähtajaks haridust omandatud ei ole, siis 2 3-18-2026 tuleb toetus täielikult tagasi maksta. Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe ning lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõesta. Hariduse omandamise nõudest oli toetuse saaja teadlik juba toetuse määramise ja maksmise ajal ning seda on ta taotlemisel kinnitanud. Toetuse saaja ei ole kaheksa aasta jooksul arvates toetuse taotlemisest ja välja maksmisest suutnud hariduse nõuet täita. PRIA on kahel korral toetuse saaja selgitusi arvesse võttes pikendanud hariduse nõude täitmise tähtaega. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas mõjutas abiellumine hariduse nõude täitmisele asumisega viivitamist ja kuidas on toetuse saajal võimalik täita välismaale elama asunult äriplaani eesmärke. Vastustaja ei näe mingit põhjust veelkord tähtaega pikendada. Pealegi on kaebaja taotluse osas järelevalveperiood lõppenud. Seonduvalt põllumajandusliku müügitulu nõude täitmisega märgib vastustaja, et viienda (2015. a) majandusaasta müügitulu oleks

§ 16

lg 2 järgi pidanud olema 80% saadud toetusest s.o 16 872,68 eurot, mitte vaid 2 400 eurot. Kui analüüsida põllumajandusliku müügitulu seisukohalt ka

1. a eelnevaid aastaid, siis ei luba ka nendel aastatel saadud müügitulu eeldada, et soodsatel ilmastikutingimuste esinemisel oleks
2. aastal müügitulu nõuet täidetud.

§ 13

lg 1 p 5 kohustab toetuse saajat äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise korral toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma. Hariduse omandamine oli muuhulgas ka äriplaanis ette nähtud tegevus, müügitulu saavutamine aga määruse nõue. Toetuskõlblikkuse nõude rikkumine iseenesest annab aluse nõuda toetus täies ulatuses tagasi. KOHTU SEISUKOHT 8. Vaidlustatud otsusega nõuti kaebajalt tagasi väljamakstud noore ettevõtja toetus, kuna kaebajal on täitmata põllumajandusalase hariduse nõue ja põllumajandusliku müügitulu nõue (määrus nr 68 § 2 lg-d 3 ja 4 ja § 16 lg 2). 9.

§ 2

lg 3 kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud „Kvalifikatsiooniraamistiku“ viies kutsetase. 10. Poolte vahel ei ole vaidlust, et toetuse määramisel oli kaebajal täitmata

lg § 2 lg-s 3 sätestatud haridusnõue (tl 11). Seejuures oli kaebajal võimalus saada toetust juhul, kui ta kooskõlas Euroopa komisjoni määruse nr 1974/2006 art 13 p-ga 1 omandab hariduse 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast (määrus nr 68 § 2 lg 4). Kaebaja kinnitas toetuse taotlemisel, et täidab määruse nõudeid.

1. Seega oli kaebajal kohustus põllumajanduslik haridus omandada 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast (määrus nr 68 § 2 lg 4, PRIA
2. detsembri
3. a käskkiri nr 13-6/2131 p 5). Kaebaja pidi haridusnõude täitma hiljemalt
4. detsembril
5. a. PRIA on toetuse saaja selgitusi arvesse võttes pikendanud haridusnõude täitmise tähtaega
6. mail
7. a ja
8. juunil 2015, määrates uueks tähtajaks
9. detsember
10. a. PRIA tuvastas
11. a märtsi kontrollkäigul, et kaebajal on haridusnõue endiselt täitmata (
12. aprilli
13. a kontrollakt nr 28032 – tl 48). Kaebaja esitas
14. märtsil
15. a selgitused haridusnõude täitmata jätmise kohta. PRIA ei pidanud põhjendatuks veelkord tähtaega pikendada. Kohus leiab, et arvestades kaebajale eelnevalt antud pikka ajapikendust ei esinenud haridusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks alust. 3 3-18-2026
16. Kaebaja leiab, et tema põllumajanduslikku haridust oleks olnud võimalik võrdsustada toetuse maksmise ajal kehtinud kutsetunnistuse 3 tasemega võttes arvesse pikaajalist töökogemust ja nii põllumajanduslikku kui äri- ja finantsjuhtimisalast hariduslikku tausta. Kaebaja on aastatel 2003-2010 läbinud aiandusalaseid täiendkoolitusi ning õppinud Eesti Maaülikoolis 4 aastat inseneriõppes. Õppekava sisaldas ka taimekasvatust puudutavaid õppeained. Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe ning lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõesta. Kaebajal ei ole kutseregistris omandatud kutse kohta ühtegi märget. Seega puudub tal ka aedniku madalam kutsetase, mis on eelduseks viienda taseme saavutamiseks.
17. Kohtu hinnangul ei ole

§ 2

lg-s 3 sätestatud haridusnõude tingimuse täitmiseks piisav asjaolu, et kaebaja on läbinud erinevaid aiandusalaseid täiendkoolitusi ja võtnud aiandusalaseid aineid ülikoolis ning tal võivad olla praktilised teadmised aiandusest ning maasikakasvatusest, sest kaebaja ei ole läbinud põllumajandusega seotud aineid vähemalt bakalaureusehariduse tasemel. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 kohaselt tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaebajal vastav diplom puudub ning tõendina esitatud Eesti Maaülikooli tõend M. Bosshardi õppetulemuste kohta (tl 38) ei tõenda kaebaja kui noore põllumajandustootja pädevust ja hariduse miinimumnõudele vastavust. Kaebaja Audentese Kõrgema Ärikooli diplom rahvusvahelises ärikorralduses (tl 20-21) ei ole põllumajandusliku haridusnõude hindamisel asjakohane. Seetõttu nõustub kohus PRIA seisukohaga, et lõpetamata jäänud õpingud toetuse saamise aluseks olevat haridustaset ei tõesta. Kuna

regulatsioon tugineb hariduse tasemetele, siis puudub vastustajal kaalumisruum kaebaja haridusliku pädevuse hindamiseks kaebaja esitatud tõendite alusel. Kohtu hinnangul puudub kaebajal nõutav haridustase ehk kaebaja ei vasta haridusnõudele sisuliselt, mistõttu esines vastustajal alus toetus tagasi nõuda.

1. Selles asjas on vaidlus eeskätt selle üle, kas vaidlustatud otsus on õigusvastane põhjusel, et PRIA ei ole kasutanud toetuse täielikul tagasinõudmisel hariduse omandamata jätmise tõttu kaalutlusõigust ega arvestanud, et toetust on sihipäraselt kasutatud enam kui 5 aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. 14.
2. Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014, millega täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1306/2013, art 35 lg 1 kohaselt ei maksta taotletud toetust või see tühistatakse täielikult kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta.

§ 2

lg-s 3 sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium ning seega ei ole võimalik kohaldada art 35 lõikes 2 nimetatud võimalust toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Kui EL õigus ja siseriiklik õigus ei oleks toetuskõlbuliku ettevõtja pädevusnõudele sätestanud 36 kuulist ajapikendust, siis oleks kaebaja taotlus

1. aastal jäetud rahuldamata ja kaebajale ei oleks toetust määratud ja makstud. Tegemist on toetuskõlblikkuse nõudega, mille täitmata jätmisel puudub kaebajal õigus toetusele. Toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmisel ei ole toetuse osaline tagasinõudmine seetõttu võimalik. Kaebajat on vaidlustatud otsusega koheldud võrdselt kõigi teiste noorte põllumajandustootjatega, kes taotlesid põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, sõltumata sellest, kas PRIA rahuldas toetuse või jättis rahuldamata. 14.
2. Taotlust esitades ja äriplaani koostades, oli kaebaja teadlik, et toetuse saamiseks peab tal olema põllumajanduslik haridus. Kaebajal vastavat haridust taotluse esitamisel ei olnud ja kaebaja võttis toetuse taotlemisel kohustuse vastav haridus kehtestatud tähtaja jooksul 4 3-18-2026 omandada. Võetud kohustuse täitmata jätmise tagajärg, toetuse tagasinõudmine, pidi kaebajale kui ettevõtjale teada olema ja seega pidi ta ka olema teadlik kohustuse täitmata jätmise tagajärjest (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-4-17, p 18). Lisaks tuleb arvestada, et PRIA pikendas kahel korral haridusnõude täitmise tähtaega, mistõttu oli kohtu hinnangul kaebajal piisavalt aega tingimus täita. PRIA teavitas kaebajat ka
5. mai
6. a kirjaga, millega pikendas esimest korda haridusnõude täitmise tähtaega, et haridusnõude täitmata jätmise korral nõutakse väljamakstud toetus täies ulatuses tagasi. 14.
7. Kohtu hinnangul puudus vastustajal seega kaalutlusõigus, mistõttu vastab vaidlustatud otsus proportsionaalsusnõudele HMS § 54 mõttes ja tegemist ei ole diskretsiooniveaga haldusaktiga.
8. Lisaks haridusnõudele ei täitnud kaebaja ka

§ 16

lg-s 2 ja toetuse määramise ajal kehtinud

§ 13lg 1 p-s 3 sätestatud müügitulu nõuet.

Kaebaja on seisukohal, et rikkumise ulatust arvestades ei olnud toetuse täielik tagasinõudmine põhjendatud. Kuna haridusnõude täitmata jätmise tõttu esines alus toetuse tagasinõudmiseks täies ulatuses, siis ei mõjuta müügitulu nõude järgimata jätmine toetuse tagasinõudmise proportsionaalsust. Ainuüksi haridusnõude mittetäitmise tõttu esines alus toetuse tagasinõudmiseks täies ulatuses.

1. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebajalt toetus tagasi nõutud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alates
2. jaanuarist
3. kehtiva redaktsiooni § 111 alusel. ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt tuleb toetusraha toetuse saajalt tagasi nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Pärast
4. aastal kaebajale toetuse väljamaksmist selgus, et kaebaja ei ole hoolimata temale antud ajapikendusest haridusnõuet täitnud ning seda kinnitavat dokumendi vastustajale esitanud. Samuti ei täitnud kaebaja määruses nr 68 sätestatud müügitulu nõuet. Kaebaja haridusnõude ning müügitulu nõude täitmise lisakontroll toimus märtsis 2017 ning kontrollakt selle kohta kannab kuupäeva
5. aprill
6. Toetuse tagasinõudmise otsus tehti
7. septembril 2018 ehk 18 kuu jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus on tehtud seega tähtaegselt.
8. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ELÜPS § 111 kohased toetuse tagasinõudmise eeldused on täidetud ning vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5