KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
(3)2-18-111095 Kuna hageja krediteeris vastavalt hageja ja tarbijast kostja vahel sõlmitud maksegraafikutele kostja varasemate võlgnevuste tasumist ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest täiendavat tasu, on hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikud VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguteks. Nimelt võib VÕS § 401 lg 2 mõttes krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Praeguses asjas nähtub hageja poolt esile toodud asjaoludest, et poolte vahel oli kokkulepe võlgnevuste ositi tasumiseks, st kohustused ajatati. Edasilükkamise tasulisusele viitab asjaolu, mille kohaselt osamaksete sisse on arvestatud märkimisväärne haldustasu.
- Eeltoodust tulenevalt peab võlatunnistus selleks, et olla kehtiv, vastama seaduses sätestatud tarbijakrediidilepingule kohustuslikele nõuetele. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Hagi aluseks olevates asjaoludest ei nähtu, et võlatunnistust sisaldavates kompromissilepingutes oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 403¹ lg 1 p 9 ja § 404 lg 2¹). Lisaks nähtub hageja esitatud lepingutest ning esile toodud asjaoludest, et uute, maksetähtaja pikendamise eesmärgil sõlmitud tarbijakrediidilepingute koostamisel on nähtavasti rikutud ka VÕS § 113 lg-s 6 sisalduvat põhimõtet, mis keelab viivise nõudmise intressilt, viivitus-intressilt ning muu raha kasutamise tasult ning näeb ette sellise kokkuleppe tühisuse. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et võlatunnistuses on lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.
- Seega on võlatunnistused VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühised. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistusi kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel hagejalt raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse alusel hageja poolt nõutavat summat ja hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda. Hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse hageja nõue rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Hageja on hagis selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsetest võlatunnistustest tuleneva kohustuse täitmist. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi muutmise vajadust (vt Riigikohtu 16.05.
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).
- Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei nähtu asja materjalidest kostja menetluskulusid. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Kohus menetles asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10, aga ka §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik