← Eesti

2-18-111095/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-111095 Tsiviilasi BB Finance OÜ hagi J-S S vastu 883,15 euro nõudes 883,15 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja: J-S S (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Kirjalikus lihtmenetluses
  3. Jätta BB Finance OÜ hagi J-S S vastu 883,15 euro nõudes rahuldamata.
  4. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. MENETLUSE KÄIK
  5. BB Finance OÜ (hageja) esitas 29.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J-S S (kostja) vastu 986,68 euro nõudes. Kohus tegi 04.06.2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 22.01.
  6. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. Hageja esitas 19.02.2019 kostja vastu hagi. Hageja nõuab 11.10.2017 sõlmitud kompromissilepingute nr 156108 ja 156109 alusel kostjalt põhivõlgnevuse 783,15 euro ning haldustasu 100 euro väljamõistmist. Hageja toob esile, et hageja ja kostja on hagi aluseks olevate kompromissilepingute sõlmimisel kokku leppinud, et kompromissilepingutega luuakse uus, iseseisev kohustus kostja varasemate võlgnevuste katteks hageja ees. Kompromissilepingu nr 156108 alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 523,63 eurot, lepingu haldustasu ning viivitusintressid 12-kuulise maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu nr 156109 alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 595,03 eurot, lepingu haldustasu ning viivitusintressid 13-kuulise maksegraafiku alusel. Hageja ütles kompromissilepingud lepingu tingimuste rikkumise tõttu 16.03.2018 üles.
  8. Kohus võttis 24.05.
  9. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kuna kostjale menetlusdokumentide isiklik kättetoimetamine ei õnnestunud ei maksekäsu kiirmenetluses, kohtutäituri vahendusel, ega ka Soome kohtu kaudu, toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud. Hageja on hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud. Kuigi tagaseljaotsuse tegemise eeldused oleksid täidetud, ei pea kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldamist põhjendatuks, kuna TsMS § 407 lg 6 kohaselt tuleb olukorras, kus hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kohtul teha otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
  11. Kohus lahendab asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405, sest nõue vastab viidatud paragrahvi esimeses lõikes märgitud tingimustele. Kohus võib lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata või piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus esitab otsuse kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 2 alusel lihtsustatult.
  12. Hageja nõuab kostjalt konstitutiivsetest võlatunnistustest tuleneva kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt luuakse konstitutiivse võlatunnistuse andmisega iseseisev kohustus. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 30.10.
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh lihtmenetluses otsuse tegemisel.
  15. Kohus asub seisukohale, et hagis esile toodud asjaoludel sõlmitud võlatunnistused on käsitletavad tarbijakrediidilepingutena VÕS § 402 mõttes. Asjast ei nähtu ja hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja oleks lepingud sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 2

(3)2-18-111095 Kuna hageja krediteeris vastavalt hageja ja tarbijast kostja vahel sõlmitud maksegraafikutele kostja varasemate võlgnevuste tasumist ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest täiendavat tasu, on hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikud VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguteks. Nimelt võib VÕS § 401 lg 2 mõttes krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Praeguses asjas nähtub hageja poolt esile toodud asjaoludest, et poolte vahel oli kokkulepe võlgnevuste ositi tasumiseks, st kohustused ajatati. Edasilükkamise tasulisusele viitab asjaolu, mille kohaselt osamaksete sisse on arvestatud märkimisväärne haldustasu.
  1. Eeltoodust tulenevalt peab võlatunnistus selleks, et olla kehtiv, vastama seaduses sätestatud tarbijakrediidilepingule kohustuslikele nõuetele. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Hagi aluseks olevates asjaoludest ei nähtu, et võlatunnistust sisaldavates kompromissilepingutes oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 403¹ lg 1 p 9 ja § 404 lg 2¹). Lisaks nähtub hageja esitatud lepingutest ning esile toodud asjaoludest, et uute, maksetähtaja pikendamise eesmärgil sõlmitud tarbijakrediidilepingute koostamisel on nähtavasti rikutud ka VÕS § 113 lg-s 6 sisalduvat põhimõtet, mis keelab viivise nõudmise intressilt, viivitus-intressilt ning muu raha kasutamise tasult ning näeb ette sellise kokkuleppe tühisuse. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et võlatunnistuses on lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.
  2. Seega on võlatunnistused VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühised. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistusi kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel hagejalt raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse alusel hageja poolt nõutavat summat ja hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda. Hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse hageja nõue rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Hageja on hagis selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsetest võlatunnistustest tuleneva kohustuse täitmist. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi muutmise vajadust (vt Riigikohtu 16.05.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).
  4. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei nähtu asja materjalidest kostja menetluskulusid. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  5. Kohus menetles asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10, aga ka §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.