← Eesti

2-19-10327/12

Obsah (5)§ 177§ 142§ 317§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10327 Tsiviilas

§ 177lg 4).

9. Toimetada otsus kostjatele kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilasja oli algselt jagatud kohtunik Peeter Pällin menetlusse. 12.11.2019 on asi ümber jagatud kohtunik Liisi Vernik menetlusse seoses kohtunik Peeter Pällini suundumisega Tallinna Ringkonnakohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 417 lg 1 kohaselt võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagimaterjalid edastati kostjatele

§ 317lg 1, lg 1¹ ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Käesoleval juhul on seega hagimaterjalid kostjatele kätte toimetatud, kuid kostjad ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et kuni kohtulahendi täitmiseni jätab kohus jõusse hagi tagamise abinõud, mis on 2 käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-10327 määratud 12.07.2019 kohtumäärusega.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud kostja vastu nõude menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 700 eurot ja käibemaksuta õigusabikulud summas 1 427,50 eurot. Kohus märgib, et õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas riigilõivu hüvitamine põhjendatud. Õigusabile kulunud aeg ja toimingud ning tunnitasu suurus on põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suurus 2 127,50 eurot (riigilõiv 700 eurot + õigusabikulu 947,50 eurot + kohtutäituri tasu kostja I osas 240 eurot ja kostja II osas 240 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.