Obsah (11)

§ 177§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168§ 178§ 174§ 176§ 175§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2020, Tallinn 2-19-2837 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad S

§ 177

lg 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab OÜ Scangoldus Grupp tasuma A Sile alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; märkida menetluskulude taotluse kohta tehtava kohtulahendi resolutsioonis, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. Hageja pidas kostja II vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks seda menetluskulu, mis on seotud kostja II vastuväitega hagile, et kostja II ei ole kohane kostja. Ülejäänud osas ei ole kostja menetluskulud veel teada ja nende üle võib kohus seisukoha kujundada koos lõppotsusega või pärast seda. Kostjatel on ühine menetluslik positsioon ning ei ole vahet, kas menetluskulud kanti kostja I või kostja II eest. Kostja II on esitanud vastuväited, et tema ei peaks kostja olema 2 vastuses hagiavaldusele punkt 4 kahes lõigus, kui ta taotleb tema suhtes esitatud hagi läbi vaatamata jätmist. 1. novembri 2019 seisukohas kostjad seda küsimust enam ei puuduta. Hageja märkis, et samuti ei ole põhjendatud menetluskulude pooleks jagamine. Sellel ei ole muud põhjendust, kui see, et kostjaid on kaks. Menetluskulude kaheks jagamine ei ole menetluskulude sisuline (tegelik) jaotamine kostjate vahel. Selleks, et tegemist oleks kostja II menetluskuluga, peab kostja II põhjendama, kuidas loetletud menetluskulud seonduvad nimelt tema esindamisega antud tsiviilasjas. Kostja II neid põhjendusi esile ei too. Kostja II menetluskulude kandmine ei ole ka põhjendatud seetõttu, et kostja II pidi ette nägema, et tema suhtes jääb hagi rahuldamata ning seetõttu hoiduma täiendavate menetluskulude tegemisest enda suhtes. Hageja märkis, et ta on kindel, et kostjate esindaja selgitas kostjale II, et tegemist on ilmselge õigusliku veaga ja selle tõttu hagi tema suhtes rahuldamisele ei kuulu. Hageja tõi välja, et kostja mittevastavusele juhtis tähelepanu ka kohus 11.11.2019 eelistungil. Hageja esitas vastuväite ka esindamiseks kulunud aja suhtes. Nimekirja kohaselt on kostjad kulutanud esindamiseks 33 tundi. Kostjad on esitanud vastuse hagiavaldusele, 1.11.19 seisukohad ja toimunud on üks eelistung. Kostja sisuline vastus hagile on kaheksal lehel ja 1.11.19 seisukoht sisaldab põhiliselt vaatluskommentaare fotodele. 11.11.19 kohtuistungil kohus selgitas pooltele, et „kohus ei saa fotode alusel teha mistahes järeldusi selle kohta, kas töö oli kvaliteetne ja kes selle töö tegi.“. Eelistungil kohus selgitas ka kostjatele nende vastuväidete põhjendamise ja tõendamise kohustust ning leidis, et kostjate vastuväited on ebaselged (protokolli lk 3). Hageja märkis, et seetõttu ei saa praeguses menetlusstaadiumis veel öelda ning on kaheldav, et kostjate senini kantud menetluskulude näol oleks kindlasti tegemist vajalike menetluskuludega. Hageja leidis, et kostja II menetluskuluna saab pidada mahuliselt võrdelist osa ajast, mis läks vastuväite esitamiseks, et kostja II ei ole kohane kostja. See on ligikaudu 1/8 vastuse mahust. Hageja arvestab siin ühte lehekülge vastuse sisulisest osast, vastus ise koos päismiku ja lisade nimekirjaga on 10 lehekülge. Kostja II poolt deklareeritud ajakulu vastuse koostamisele hagiavaldusele (ligikaudu 15 tundi) on selgelt ülemäärane ajakulu. Tavapäraselt kulub hagile vastuse koostamiseks ligikaudu 4 tundi, millest 1/8 on pool tundi. Hageja leidis, et kostja II kohaldatud tunnihind on tavapärane ja mõistlik. Hageja leidis, et kostja II põhjendatud menetluskulu on 72 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas leiab hageja, et oleks mõistlik menetluskulu kindlaks määrata koos lõppotsusega või pärast lõppotsust. Kuna kostja II oma taotluses endakohaseid menetluskulusid ei esita, siis võib järeldada, et kui kulud kindlaks määrata põhiotsuses või pärast seda, siis kohus kostjale II liiga ei tee. Hageja juhtis tähelepanu sellele, et kostja II palub menetluskulu maksta oma esindaja pangakontole. Hageja märkis, et kohtul ei ole kohustust kontrollida kas deklareeritud menetluskulu on ka tegelikult kantud ja kohtul on õigus küsida menetluskulude alusdokumente. Kuna kostja II palub menetluskulu kanda oma esindaja arvele, siis tekib kahtlus, kas kostja II on menetluskulu ka tegelikult kandnud. Hageja märkis, et seetõttu palub hageja kohtul menetluskulude alusdokumendid kostja II-lt välja nõuda. Hageja palus määrata kostja II menetluskuluse rahaliseks suuruseks 72 eurot. Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või 3 protokollitakse (

§ 424lg 2).

Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas

§ 423lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks

§ 424lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus hagi kostja A Si osas läbi vaatamata.

Kooskõlas

§ 424

lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Antud asjas ei ole vajalik hagiavalduse tagasivõtmiseks kostja A Si nõusolek, kuna eelmenetlus asjas ei ole lõppenud. Ühtlasi palus kostja A S jätta hagi tema osas läbi vaatamata.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 176

lg 6 kohaselt kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

§ 174

lg 9 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus märgib, et kostja A Si menetluskulude koosseis nähtub selgelt kostja A Si esitatud menetluskulude nimekirjast. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on sisu järgi seostatavad asjas reaalselt tehtud menetlustoimingutega ning kohtu hinnangul puudub igasugune alus kahelda menetluskulude tekkimises kostja A Sile. Asjaolu, et kostja A S palub menetluskulu kanda oma esindaja arvele, ei anna kuidagi alust kahelda menetluskulude tekkimises kostjale. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja 23.12.2019 taotlus, milles hageja palus nõuda kostjalt A Silt välja menetluskulude alusdokumendid.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel 4 tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja A S märkis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-43-10 oma 18.05.2010 määruse p-s 19 leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Riigikohus on asjas 3-2-1-131-

1. oma 30.11.2016 määruses pidanud põhjendatuks ka lepingulise esindaja 165-eurost tunnihinda ning leidnud, et vastav õigusteenuse tunnihind ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et kostja A Si lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Kohus märgib, et põhjendamatu on hageja vastuväide, mille kohaselt kostja A Si vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks võib pidada üksnes seda menetluskulu, mis on seotud kostja A Si vastuväitega, et kostja A S ei ole kohane kostja. Hageja on seejuures ise õigesti välja toonud, et kostjatel oli ühine esindaja ja ühine menetluslik positsioon. Kohus märgib, et ühisest esindajast ja ühisest menetluslikust positsioonist järeldub, et kuni kostja A Si vastu esitatud hagi tagasivõtmiseni, tuleb lugeda, et kostja A Si menetluskulud moodustavad poole kogu kostjate menetluskuludest. Kostja A S ei pidanud ette nägema, et tema suhtes jääb hagi läbi vaatamata või rahuldamata lähtudes üksnes vastuväitest, et A S ei peaks käesolevas asjas olema kostja. Hageja ise valib, kelle vastu ta oma nõude soovib maksma panna ning on hageja enda asi esitada hagi õige kostja vastu. Kui hageja aga valib vale kostja ja esitab alusetu hagi, siis on kostjal õigus hagile täies ulatuses (sh sisuliste vastuväidetega) vastu vaielda ning kostjale ei saa ette heita, et ta oleks pidanud menetluskulusid minimeerima ja piirduma üheainsa vastuväitega. Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et oleks mõistlik kostja A Si menetluskulud kindlaks määrata koos lõppotsusega või pärast lõppotsust. Kuna kohus ei jätka kostja A Si vastu esitatud hagi menetlemist, vaid jätab hagi vastavas osas läbi vaatamata, siis saab kohus kostja A Si menetluskulud kindlaks määrata käesoleva määrusega ja puudub mõistlik põhjus menetluskulude kindlaksmääramisega täiendavalt viivitada. Kohus aga leiab, et kostja A Si õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostjate esindaja on kuni 03.04.2019 hagivastuse esitamiseni kulutanud materjalidega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja 9 lk pika vastuse koostamisele kokku 17 h ja 42 min. Kohus leiab, et arvestades kostjate 03.04.2019 vastuse ja esitatud lisade mahtu, on eelviidatud menetluskulu põhjendatud 9 h ulatuses. Kohus leiab, et kuna mõistlikus mahus kliendiga nõupidamine on menetluses vajalik, siis on põhjendatud kostjate esindaja 03.04.2019 ja 06.05.2019 ajakulu kokku 24 min kliendiga e-kirja teel suhtlemiseks. Arvestades hageja 03.05.2019 seisukoha mahtu, on põhjendatud kostjate esindaja 18.10.2019 ajakulu kokku 36 min hageja seisukohaga tutvumiseks ja e-kirja saatmiseks kliendile. Kohus leiab, et arvestades kostjate esindaja 01.11.2019 6 lk pika menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu, on ülepaisutatud kostjate esindaja perioodi 24.10.2019–01.11.2019 ajakulu kokku 9 h ja 42 min. Kohus leiab, et vastava perioodi ajakulu on põhjendatud 6 h ulatuses. Ülepaisutatud on ka kostjate esindaja 08.11.2019 ajakulu 3 h 11.11.2019 istungiks ettevalmistumiseks. Kohus leiab, et ettevalmistumise ajakulu on põhjendatud 1 h ulatuses. Kuna 11.11.2019 istung kehtis istungi protokolli järgi 1 h ja 6 min, siis on istungil osalemise ajakulu põhjendatud 1 h ja 6 min, 5 mitte 1 h ja 12 min ulatuses. Lisaks on põhjendatud kostjate esindaja 01.11.
2. ajakulu 24 min kliendiga suhtlemiseks ja 10.12.2019 ajakulu 42 min hageja 09.12.2019 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks. Samas kostjate esindaja 11.12.2019.a menetluskulu seoses vastuse koostamisega kliendi e-kirjale hageja tunnistajate taotluste küsimuses ei ole enam käsitletav kostja A Si menetluskuluna, sest hiljemalt 10.12.2019 oli kostjate esindajale teada, et hageja võttis hagi kostja A Si osas tagasi, mistõttu puudus vajadus kostja A Sile tunnistajatega seonduvat selgitada. Eelnevast tulenevalt on kostjate esindaja ajakulu kokku põhjendatud 9 h+24 min+36 min+6 h+1 h+1 h ja 6 min+24 min+42 min=19 h ja 12 min ulatuses, millest kostjat A Si esindades kulus kostjate esindajal pool ajast ehk 9 h ja 36 min=9,6 h. Seega on kostja A S’i menetluskulud põhjendatud summas 9,6*144=1382,40 eurot ning tuleb välja mõista hagejalt Scangoldus Grupp OÜ-lt kostja A Si kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1382,40 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja A S palus märkida vastavalt

§ 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab OÜ Scangoldus Grupp tasuma A Sile alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista hagejalt Scangoldus Grupp OÜ-lt kostja A Si kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja A S palus märkida menetluskulude taotluse kohta tehtava kohtulahendi resolutsioonis, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. Seega tuleb kohustada hagejat Scangoldus Grupp OÜ-d tasuma kostja A Si põhjendatud menetluskulud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. Vastavalt

§ 178

lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 6