Väärteoasi nr.4-19-5834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 16.01.2020.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.11.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,014788 Vahur Roosimäe karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Vahur Roosimäe, isikukood 37206070287, elukoht: xxxx töökoht: Xxxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Vahur Roosimäe * menetlusaluse isiku kaitsja Katrin Lehtla * kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse -esindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.11.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,014788 Vahur Roosimäe karistamises LS § 246 lg 1 ja LS § 248 lg 1 järgi ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus tegudes väärteotunnuste puudumisel. 2.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.11.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,014788 Vahur Roosimäe karistamises LS § 223 lg 1 järgi karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust.
- Mõista Vahur Roosimäele LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
- Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 5.VTMS § 23 alusel hüvitada Vahur Roosimäele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (520 eurot) – 300 eurot Eesti Vabariigi eelarve vahenditest. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes Vahur Roosimäe poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 17.09.2019 kell 13.55 xxxx juures juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa kõrval otse liikunud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx AS-le ja Jav Xxxx OÜ-le, mis on fikseeritud fototabelis. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ööpäevase puhkeperioodi lõpu 07.09.2019 kell 10.11 ja sellele järgneva iganädalase puhkeperioodi alguse 08.09.2019 kell 00.33 vahele jääval ajal kasutas ettenähtust 10 tunnist kuni 2 tundi pikemat sõiduaega, rikkudes ööpäevase sõiduaja nõudeid. Summeeritult ööpäevase sõiduaja kestvus mitte vähem kui 10 tundi ja 30 minutit. 07.09.2019 rikkus vaheaja kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 - minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 07.09.2019 kell 19.13 kuni 08.09.2019 kell 00.33 (5 tundi ja 14 minutit) Selliste tegevustega rikkus Vahur Roosimäe liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8, § 130 lg 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1, 246 lg 1 ja § 248 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Vahur Roosimäed karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Vahur Roosimäe tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 1)Väärteootsuses 230219014788 ja väärteoprotokollis AB 1581078 on teokirjeldused erinevad. Väärteoprotokollis on rikkumistena kirjeldatud mitu tegu. Väärteootsuses on väärteokirjeldus ühes lõigus, mille toimumise koht on Xxxx juures ja toimumise aeg on 17.09.2019 kell 13.
- Kirjelduse sisus on viidatud ka kuupäevadele 07.09.-08.09.
- 2)Väärteoprotokollis puudub teokirjelduses isiku nimi, kes juhtis mootorsõidukit. See on isiku kaitseõiguse rikkumine. 3)Teo toimepanemise kohaks on märgitud 17.09.2019 Xxxx juures. Eluliselt ei ole usutav, et Xxxx territooriumil on võimalik sõita üle 10 tunni ilma pausi tegemata. 4)Rikkumise kirjelduses on puudu rikutud õigusnorm(id). Otsuses on tabeli kujul rikutud õigusnormina viidatud LS § 33 lg 2 p 8 ning selgitusena lisatud „Varalise kahju või tervisekahju tekitamine“. Protokollis ja otsuses puuduvad tõendid ning analüüs nii varalise kui ka tervisekahju tekitamise kohta. Otsuses on tabeli kujul sõnaliselt kirjeldatud mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumine, kuid puudub viide rikutud õigusnormile. LS § 130 lg 1 on blanketne norm, mille puhul tuleb osutada õigusakti konkreetsele sättele. 5)Täiendatud protokolli ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud, järelikult on otsusesse lubamatult tõenditena lisatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, videosalvestis. Protokollis puudub viide, et menetlusaluse isiku ütlused oleksid eraldi protokollitud. Menetlusaluse ütlused on kirjutatud protokolli. 6)Väärteoprotokollis on viide, et menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise kohta puudub. 7)Protokollis on viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi, aga puudub selgitus tunnistajate nimede ja ütluste kuupäevade kohta. Väärteoprotokollis on tunnistajate ütlused mitmuses, otsuses on ainsuses. Otsuses puudub viide, millise tunnistaja ütlused on tõendina arvestatud ja mida need tõendavad. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas otsuse tegemisel on tuginetud samadele tunnistaja ütlustele, mis olid kogutud enne väärteoprotokolli koostamist. 8)Väärteomenetluses kehtib VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg 3 alusel põhimõte, et kõik dokumendid, mille lisamist toimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Toimikus on tõendina 17.09.2019 A I’i tunnistaja ülekuulamise protokoll, mis on vene keeles. Kuna protokolli ei ole tõlgitud eesti keelde, siis tuleb järeldada, et otsuse tegemisel A I’i ütlustele tuginetud ei ole. 9)Ööpäevase sõiduaja nõuete ja vaheajale kehtestatud nõuete rikkumine ei ole tõendatud ühegi väärteomenetluses lubatud tõendiga. LS § 139 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet LS § 130 nimetatud nõuete täitmise üle teel PPA. LS § 139 lg 8 alusel 21.10.2010 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 „Mootorsõidukijuhi töö- sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ § 4 sätestab teel kontrollitava järelevalve käigus kogutavate andmete koosseisu. Puuduvad tõendid, et PPA oleks vastavasisulist riiklikku järelevalvet teostanud ja selle käigus sõidumeeriku andmed saanud. Kuna tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, siis on tegemist lubamatu tõendiga. 10)Protokollis tõendite lahtris on märge „LÕ 2072 nõudeid“. Otsuses viide sellisele tõendile puudub. 11)Otsuses on viide, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles annab selgitusi töö- ja puhkeaja kasutamise kohta. Vastulausega arvestamise või mittearvestamise põhjusi välja toodud ei ole. 12)Teise sõiduki juht ületas kiirust Xxxx territooriumil sõites, mida menetlejal oli kohustus arvestada. 13)Vahur Roosimäel ei olnud võimalik märgata tema sõiduki taha ilmunud teist sõidukit, kuna sõiduki kabiin oli haagise suhtes välja keeratud, mistõttu vaade tahavaatepeeglitesse oli takistatud. A I oleks pidanud seda teadma ning tema pidi ka nägema enda ees sõitvat autot. A I tekitas oma ebakorrektse käitumisega liiklusohtliku olukorra, mis lõppes liiklusõnnetusega. Seega Vahur Roosimäe ei rikkunud tahtlikult või ettevaatamatusest LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja õnnetus juhtus teise autojuhi süülise käitumise tagajärjel. 14)Menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku vastulausega, et tegemist oli nädalavahetusega Saksamaa kiirteel, juht alustas peatuseks koha otsimist tund aega enne kohustuslikku aega, aga kõik parklad olid sõidukeid täis. Menetleja ei ole välja selgitanud, kas tegemist oli kavatsetud rikkumisega. Artikli 6 juhise kohaselt on tegemist väikseima rikkumisega, mis artikli 12 kohaselt on vabandatav. 15)Menetleja on karistanud menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 223 lg 1 järgi. Otsuses puuduvad põhjendused, miks menetleja leiab, et Tallinnas liiklusõnnetuse põhjustamine on ajalis-ruumilises seoses puhkeaja nõuete rikkumisega 10 päeva eest Saksamaal. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2,
- Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 10.02.2020.a. kell 13.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik