← Eesti

1-18-3639/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. detsember 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-3639 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Elina Sergejeva, määruskaebus liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja Elina Sergejeva määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. mai 2018 otsusega tunnistati Elina Sergejeva süüdi KarS § 424 lg 1 järgi. Teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangistus asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 566 tundi, mille sooritamise tähtajaks määrati 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks pidi E. Sergejeva järgima kontrollnõudeid (KarS § 75 lg 1 pd 1-6) ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti E. Sergejevalt juhtimisõigus 1 aastaks kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
  8. juunil
  9. augustil 2019 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga määrata E. Sergejevale täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi tähtajaga
  10. mai
  11. Viru Maakohtu
  12. augusti
  13. a määrusega määratigi E. Sergejevale kohustus läbida alkoholivastane ravi tähtajaga
  14. oktoober
  15. Määrus jõustus
  16. novembril
  17. novembril
  18. saabus maakohtusse taas erakorraline ettekanne. Sedapuhku tegi kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata E. Sergejeva ärakandmata karistus täitmisele. Ettepanek esitati põhjusel, et E. Sergejeva ei ilmunud mõjuva põhjuseta registreerimisele
  19. oktoobril
  20. Ta ei täitnud kohustust läbida alkoholivastane ravi
  21. oktoobriks 2019 ega kohustust mitte tarvitada alkoholi (varasemad rikkumised
  22. juuli,
  23. juuli ja
  24. august 2019), uus rikkumine
  25. oktoober
  26. septembri 2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et perioodil
  27. augustist kuni
  28. septembrini 2018 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas, kuna oli depressioonis ja kodus teki all, ei söönud ega käinud väljas. Arsti poolt välja kirjutatud tabletid olid otsas ja ei olnud mida võtta.
  29. oktoobri 2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et
  30. oktoobril ja
  31. oktoobril 2018 ei saanud käia üldkasulikku tööd tegemas perekondlikel põhjustel, kuna hoolitses haige ema eest. Tal on varasem 100% töövõimetust (psüühilised probleemid, ja kõhuprobleemid).
  32. veebruari 2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et puudus ÜKT soorituselt
  33. jaanuaril 2019, kuna tarbis kodus unetablette ja ei kuulnud äratuskella ning jäi magama.
  34. juuni 2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ka
  35. mail 2019 puudus ÜKT sooritamiselt, kuna oli väga paha olla ja rohud (psühhotroopsed) otsas. Ilma rohtudeta ei saa ta midagi teha.
  36. augusti 2019 seletuses kirjutas E. Sergejeva, et oli alkoholijoobes
  37. juulil 2019 ja tal oli riid emaga, kes võttis talt korteri võtmed ega tahtnud neid tagastada. Ei tulnud registreerima
  38. juunil 2019, kuna väänas välja jala. Tema tuttav poiss jõi alkoholist purju ja tal tekkis temaga tüli. Olen nõus läbima haiglas alkoholivastase võõrutusravi.
  39. augusti 2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et rikkus korduvalt kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja ta on nõus läbima alkoholivastase võõrutusravi hiljemalt
  40. oktoobriks
  41. oktoobri 2019 seletuses kirjutab E. Sergejeva, et tema ema tarbib alkoholi ja ta käib teda elukohas kontrollimas. Olles alkoholijoobes ta kukub E. Sergejevaga kaklema ja tekib konflikt. Ema tuli E. Sergejeva elukohta ja ta jõi ära ühe pitsi viina (
  42. oktoobril 2019). Ta ei tulnud õigeaegselt registreerima
  43. oktoobril 2019, kuna arst kirjutas talle välja uued unerohud. Toas ringi kõndides lõi ta ennast ära ning silmal on suur sinikas.
  44. E. Sergejeva on 566 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 171 tundi. E. Sergejeva on koduvalt olnud haige.
  45. juulil
  46. a koostati talle hoiatus ja võeti seletus. Peale seda aga rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu
  47. juulil,
  48. juulil ja
  49. augustil
  50. Ta oli nõus võtma kohustus läbida alkoholivastane ravi tähtajaga
  51. oktoober
  52. Uuesti rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu
  53. oktoobril
  54. Perioodil 6.-
  55. septembrini
  56. oli E. Sergejeva psüühilise haiguse ja alkoholismi tõttu ravil SA-s Ahtme Haigla ning vajab veel 5 päeva ambulatoorset ravi. MAAKOHTU SEISUKOHT
  57. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning pööras täitmisele 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistust.
  58. Kohus tuvastas, et E. Sergejeva rikkus mõjuva põhjuseta kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud registreerima
  59. oktoobril
  60. Lisaks rikkus E. Sergejeva kohustust mitte tarvitada alkoholi. E. Sergejeva oli alkoholijoobes
  61. oktoobril
  62. Sel päeval tuvastati E. Sergejeva väljahingatavas õhus alkohol, temast tuli alkoholilõhna, koordinatsioon oli häiritud ning isik oli agressiivne ning toimetati kainenema.
  63. Kohtuistungil tunnistas E. Sergejeva
  64. oktoobril
  65. a alkoholi tarvitamist. Registreerimiskohustuse rikkumist seletas ta unerohu võtmise ning enda äralöömisega. -2-
  66. Kohus oli veendunud, et E. Sergejeva hoiab tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumise ja alkoholi mittetarvitamise kohustusest. Mõjuvad põhjused tal puuduvad. Ühtki objektiivset põhjust kohtu määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmiseks tal ei olnud. E. Sergejeva selgistust ei nähtu, et ta oleks teinud mingeid reaalseid jõupingutusi, et käitumiskontrolli nõuet ja kohustusi korrektselt täita. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist (E. Sergejeva varasemaid alkoholikeelu rikkumisi, mis tingis juba varem erakorralise ettekande esitamise), ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas. E. Sergejeva mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses ning ta oli nõus nii üldkasuliku töö täitmise kui kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. MÄÄRUSKAEBUS
  67. E. Sergejeva taotleb maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Ta palub võimalust esitada tõendid ja väited, sest varem selleks võimalus puudus. Arvestades E. Sergejeva terviseseisundit, mille kohta ta esitab ka arstitõendi, anda võimalus esitada tõend enda kodeerimise kohta. Võimalusel palub kaebuse esitaja asendada reaalse vangistuse elektroonilise valvega.
  68. E. Sergejeva tunnistab oma süüd alkoholitarbimises. Registreerimisele ja üldkasuliku töö sooritamisele ei ilmunud ta aga haiguse tõttu (vt määruskaebusele lisatud arstitõendid). E. Sergejeva lisab ka iseloomustuse lastekodust LHA „Lootus“. Talle antud tähtajal läbis E. Sergejeva alkoholisõltuvuse ja psüühiliste haiguste ravi SAs Ahtme Haigla. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  69. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
  70. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastatuks lugenud E. Sergejeva poolt alkoholikeelu rikkumise. Süüdimõistetu on ka kinnitanud, et rikkus alkoholi keeldu. Maakohtu määruses ei ole E. Sergejevale ette heidetud registreerimisele ja üldkasuliku töö sooritamisele mitteilmumist ajal, mil ta oli haige. Maakohtu määrusest nähtub, et I astme kohus tuvastas rikkumisena registreerimiskohustuse rikkumise
  71. oktoobril 2019 ning ei lugenud rikkumise mõjuvaks põhjuseks E. Sergejeva selgitusi registreerimiskohustuse rikkumisele (s.o isiku selgitusi enda äralöömise kohta).
  72. Kuivõrd kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, siis tuleb järgnevalt otsustada, kas maakohus teostas kaalutlusõigust õigesti. Kohtukolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on jaatav. Maakohtu määrusest nähtub, et E. Sergejeva on vaatamata talle varem ette heidetud alkoholikeelu korduvatele rikkumistele ka pärast maakohtu poolt lisakohustuse panemist ühel korral tarvitanud alkoholi ning jätnud mõjuva põhjuseta ka registreerimisele ilmumata. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei eviks täiendavate kohustuste panemine mingit mõttekust. Juba praegu on E. Sergejeva korduvalt rikkunud katseaja tingimusi tehes seda vaid veidi rohkem kui 1 kuu möödudes eelmise määruse tegemisest.
  73. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, jätab ta selle KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja E. Sergejeva määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.