1-17-8973/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8973 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Daniil Matvejevi (ik 39606253738) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine elektroonilise valvega Advokaat Marina Kelpman, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid riigi õigusabi tasu 139 eurot (sada kolmkümmend üheksa) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti (sealhulgas käibemaks 23 eurot ja 20 senti) määruskaebemenetluses Daniil Matvejevile riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista eelmises punktis välja mõistetud menetluskulud Daniil Matvejevilt välja.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
10. Viru Maakohtu
11. oktoobri 2018 otsusega tunnistati Daniil Matvejev süüdi KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. D. Matvejevile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti
12. jaanuar
13. Karistuse lõpptähtaeg saabub
14. augustil
16. Viru Maakohtu määrusega jäeti D. Matvejev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
17. D. Matvejev viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasise käitumise kujundamisel pidada potentsiaalselt tugevaks. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab sellele, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole D. Matvejevile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Viimased kuriteod on narkootikumide ebaseaduslik käitlemine nii väikeses kui ka suures koguses. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine.
18. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, mis on talle ette nähtud individuaalse täitmiskava raames, sealhulgas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. D. Matvejev alustas keevitaja erialal õpinguid, kuid jättis pooleli, kuna leidis teooria olema tema jaoks liiga raske. Lisaks alustas ta riigikeele õpinguid A1 tasemel, kuid jättis ka need õpingud pooleli, kuna loodab enne kursuse läbimist vangistusest vabaneda. Kinnipeetav on alates
19. märtsist 2019 määratud tööle köögitööliseks, varem töötas majandustöödel koristajana. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et ta ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Seetõttu puudus kohtul kindlus, et D. Matvejev on kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks vajalikud järeldused teinud.
20. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht vanaema juures. Enne vangistust oli D. Matvejevil samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Tasumata rahalisi nõudeid on süüdlasel üle 5600 euro, mida ta on nõus tasuma vastavalt võimalustele. Narkokuriteod pani kinnipeetav toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seetõttu ei saa välistada kuriteo toimepanemist materiaalse kasu saamiseks. Kuigi vanaema on nõus kinnipeetavat vabanemisel moraalselt ja ka materiaalselt toetama ning tal on garanteeritud töökoht MTÜ-s Rahvuslike, valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskuses, mille juhatuse liige on kinnipeetava vanaema, on jätkuvalt oht uue kuriteo toimepanemiseks materiaalse kasu saamiseks. Kohus arvestas, et D. Matvejev on ametlikult töötanud vähe. Kinnipeetav võib majanduslike raskuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid eriti arvestades, et D. Matvejevi tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kuritegude toimepanemine grupis viitab mõjustatavusele.
21. Kuritegude toimepanemisi D. Matvejevi puhul soodustab narkootikumide tarvitamine. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid narkojoobes olles. Vanglas on hinnatud isiku sõltuvus remissioonis olevaks. Kinnipeetav tunnistab narkootikumide tarvitamist ning leiab, et on vaja tarvitamisega seoses midagi muuta. Samas on narkoprobleem väldanud pikemat aega, kuid siiani ei ole D. Matvejev abi otsinud või ei ole saadud abi vajalikku mõju avaldanud, sest ta ei ole suutnud hoida narkootikumide edasisest tarvitamisest.
22. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning suudaks edaspidi käituda seaduskuulekalt. D. Matvejevil on kanda jäänud veel küllaltki pikk karistusaeg. Kohtul puudus kindlus selleski, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine hoiavad ära uue kuriteo toimepanemise, sest kuriteod pani D. Matvejev toime katseajal. Seega varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses ei täitnud oma eesmärki ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need üles negatiivseid asjaolusid, milliseid kohus pidas kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. MÄÄRUSKAEBUS
23. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja D. Matvejev tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Menetluskulud jätta riigi kanda.
24. Maakohtu määrusest nähtub, et ainsad negatiivsed asjad D. Matvejevi puhul on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja narkootikumide tarvitamine, mis soodustas kuritegude toimepanemist. Positiivsed asjaolud jättis kohus arvestamata. D. Matvejev on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alustas keevitaja erialal õpinguid ja alustas riigikeele õpinguid A1 tasemel. Ta on määratud tööle köögitöölisena. Vabanemisel on D. Matvejevil kindel elukoht ja töökoht ning toetav keskkond. Tema elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Tal on ka vanaema toetus. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid.
25. D. Matvejev on end karistuse kandmise ajal korrektselt ülal pidanud ning täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Ka tema resotsialiseerumise tingimused on head, sest tal on nii elu- kui töökoht.
26. Kohtumääruses on leitud, et kuritegude toimepanemist soodustab narkootikumide tarvitamine. D. Matvejev tunnistab narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme ning peab muutusi vajalikeks. Ta on läbinud vanglas kõik programmid ja ei vaja narkootikume. Vabanedes soovib ta pöörduda arsti poole, et tegeleda alkoholi- ja narkosõltuvusega. Seega on tal motivatsioon probleemidega tegeleda.
27. Põhjendamatud on ka maakohtu seisukohad, justkui võiks kinnipeetav majanduslike raskuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustu. D. Matvejev on 23-aastane ning viimased 2 aastat viibinud vangistuses. Enne seda aga tegi ta juhutöid. Arvestades D. Matvejevi vanust, ei saa talle ette heita lühikest ametliku töötamise aega ning ei saa ka eeldada, et tal oleks tekkinud tugev tööl käimise harjumus. D. Matvejevil on tekkinud vanglas tööharjumus ning ta soovib ka vabanedes saada palka ja ametlikult töötada.
28. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et D. Matvejev on olnud vangistuses peaaegu 2 aastat ja puudub alus väita, et tema käitumine pole karistuse kandmise ajal muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada. Antud juhul maakohus, keskendus narkootikumide mõjule kinnipeetava käitumises, jättes tähelepanuta muud tingimused, mida tuleb KarS § 76 lg 4 järgi arvestada. Maakohus arvestas üksnes määruskaebuse esitaja varasemalt esinenud narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi ja on jätnud muud ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud tähelepanuta. Kohus jättis arvestamata nii vangla, kui ka prokuröri ennetähtaegset vabastamist toetava arvamuse.
29. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus tegi D. Matvejevit vabastamata jättes kaalutlusvea. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud D. Matvejevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
31. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus tegi D. Matvejevit vabastamata jättes kaalutlusvea. Kaalutlusviga seisneb kaebaja arvates selles, et ainsad negatiivsed asjad D. Matvejevi puhul on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja narkootikumide tarvitamine, mis soodustas kuritegude toimepanemist. Samas on kohus jätnud arvestamata positiivsed asjaolud tegelemise taasühiskonnastavate tegevustega, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise, keevitaja eriala õpingute ja riigikeele õpingute alustamise A1 tasemel) ning töötamise köögitöölisena.
32. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks D. Matvejevit iseloomustava positiivse teabe arvestamata jätnud. Küll aga selgub määruse põhjendustest, et D. Matvejevi individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke ei pidanud I astme kohus siiski teostatuks, kuivõrd süüdlane jättis keevitaja kutse omandamise pooleli, katkestas ka riigikeele õpingud ning omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktikat arvestades on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohtukolleegiumile ei jäänud erinevalt kaitsjast arusaamatuks, miks puudus I astme kohtul hinnates süüdlase karistuse eesmärkide täidetust kindlus, et D. Matvejev on kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks vajalikud järeldused teinud.
33. Maakohus arvestas sellegi kaitseväitega, et D. Matvejevil on vabanemisel kindel elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht ning toetav keskkond (sh vanaema toetus). Isiku vabanemisjärgseid tingimusi pidaski kohus vabastamist toetavateks. Küll aga möönis kohus siingi, et vaid lähedastest ja elukohast ei saa järeldada D. Matvejevi seaduskuulekust, kuivõrd need muutujad jäävad varasemaga võrreldes samadeks. Ohutegurina tõi kohus siiski välja D. Matvejevi suured võlanõuded ning puuduva tööharjumuse. Määruskaebuse esitaja toob välja, et D. Matvejev on 23-aastane 2 aastat vangistuses viibinud noormees, kes tegi enne juhutöid ning vähese vanuse tõttu ei saa eeldada temal tugeva töölkäimise harjumuse tekkimist. Ringkonnakohus möönab isiku iseloomustust arvestades siiski, et lõpetamata erialaharidused osutavad süüdlase mittejärjepidevusele ning materiaalse kasu saamise eesmärgil sooritatud kuriteod näitavad, et ta võib ametlikule töötamisele eelistada kergema vastupanu teed minemist.
34. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole midagi väärat selleski, et kohus on arvestanud kuritegude soodustegurina D. Matvejevi puhul narkootikumide tarvitamist. Ehkki D. Matvejev tunnistab narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme ning peab muutusi vajalikeks, näitab tema varasem elukäik (sh rahvatervise vastase kuriteo ja kahel korral kahel korral mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, et vaatamata varasemalt antud võimalusele tegeleda vabaduses alkoholi- ja narkosõltuvusega, ei olnud tal motivatsiooni probleemiga tegeleda ka kriminaalhooldusel olles. Kuivõrd isikut väärteokorras karistatud NPALSi rikkumise eest juba alates
35. a alates, soodustavad narkootikumid D. Matvejevi puhul kahtlemata uute süütegude toimepanemist. Lisaks mööndakse ka iseloomustuses, et D. Matvejevil puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuna ta ei leia, et tema tegevus oleks olnud midagi halba.
36. Vangla ja prokuratuuri toetus D. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks ei saa olla määrav, kui kohus kaalutletud hindamise tulemusena leiab, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud, kuna isiku edasine õiguskuulekas käitumine ei ole tõenäoline.
37. Tuvastamata ühtki kaalutlusviga, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
38. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid D. Matvejevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi (Viru Maakohtu
39. detsembri 2019.a. kohtumäärusega tutvumine (20 minutit), D. Matvejevi ja tema kontaktisikuga suhtlemine ja seisukoha väljaselgitamine (15 minutit) ja määruskaebuse koostamine (94 minutit)) tasu 166 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 27,80 eurot). Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
40. juuli
41. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt, sest 129 minuti eest määratav tasu on 116 eurot ja 10 senti (sellele lisandub käibemaks 23 eurot ja 22 senti). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D. Matvejevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus