← Eesti

1-16-1036/70

Obsah (8)§ 20§ 19§ 201§ 32§ 34§ 66§ 11§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2017, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-16-1036 Vaidlustatud kohtuotsus eesistuja Sten L

§ 20

lg 4 p 6 ja

§ 20

lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Samuti on soomustläbiva kuuliga padrunid

§ 20

lg 4 p 2 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 2 järgi tsiviilkäibes keelatud. Piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadrunid kaliibriga 7,62x39 mm on tulirelva laskemoon

§ 19

lg 1 p 5 järgi.

19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. 3 S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load 7,62x39 mm – kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.3 S. Olarit süüdistatakse selles, et tema 2008.a eeluurimisel tuvastamata ajal omandas ebaseaduslikult Harjumaal Saku vallas Kurtna laadal A nimeliselt mehelt tulirelva helisummuti, mis sobib kasutamiseks tulirelvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 10,1 mm. S. Olar toimetas selle helisummuti Tallinna linna Lasnamäe linnaossa ja peitis YYY tn asuvasse peidikusse. S. Olar hoidis helisummutit seal kuni 2014. a, kui toimetas selle tuvastamata ajal 2014. a X valda X külla KKK kinnistule AP elukohta ja peitis selle seal vasakpoolsesse laudaruumi. Hoidis S. Olar helisummutit seal kuni 06.05.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle uurimistoiminguga ära võtsid. Tulirelva helisummuti näol on

§ 201

lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja

§ 201

lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. S. Olaril puudus

eaduses nimetatud luba sporttulirelvale ja seega ka õigus käidelda helisummutit. Eeltooduga pani S. Olar toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.4 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal

  1. a omandas ta Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibrilise vintpüssi TOZ-7804M nr 0900076 optilise sihiku ja helisummutiga. S. Olar toimetas nimetatud esemed Eesti Vabariiki AP elukohta X valda X külla KKK kinnistule.
  2. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlbulikuks. Seejärel hoidis S. Olar laskekõlblikus muudetud vintpüssi helisummuti ja optilise sihikuga ligikaudu viis aastat AP elukohas, kuni
  3. a suvel tuvastamata ajal toimetas nimetatud esemed VŠ elukoha, X kinnistu territooriumil asuva puukuuri taha. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud, kuni toimetas nimetatud esemed VŠ kinnistul asuvasse eluruumi.
  4. a suve lõpus - sügise alguses pöördus JM VO poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. VO pöördus JM soovi täitmiseks VF poole. VF sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga tulirelv hinnaga 1000-1300 eurot. S. Olar, andmaks vastavalt kokkuleppele VF-le üle vintpüssi TOZ koos helisummutit ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga Toyota Land Cruiser, reg nr ZZZZZZ, 11.09.2014 kella 12.45-13.00 paiku VŠ elukohast X vallast X külast X kinnistult Tallinna linna. Kella 13.39 paiku andis S. Olar VVV maja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle VF-le, kes asetas selle enda sõidukisse Kia Sportage, reg nr VVVVVV. VF toimetas helisummutiga vintpüssi koos optilise sihikuga enda elukohta aadressile Tallinn, KKK. Samas päeval, 11.09.2014, tasus VF S. Olarile helisummutiga vintpüssi eest 1000 eurot, jättes raha nii enda kui ka S. Olari elukohas - Tallinnas KKK asuvas korteris, televiisori peale. VF andis Tallinna linnas vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle VO-le, kes asetas selle enda sõidukisse Dacia Loganm, reg nr RRRRRR. VO hoidis nimetatud sõidukis, 4 pargituna Tallinnas MMM maja kõrvale, vintpüssi koos helisummutiga kuni nädala pikkuse ajaperioodi ja andis seejärel üle JM-le. JM toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta RRR ja hoidis neid seal kuni 26.02.
  5. a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, parandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 helisummuti näol on

§ 201

lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega.

§ 201

lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load helisummutiga vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.5 Samuti süüdistatakse S. Olarit tulirelva ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt: AA eeluurimisel tuvastamata ajal

  1. a omandas Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr S1-90163-
  2. AA ja S. Olar toimetasid nimetatud vintpüssi ühiselt laevatranspordiga Eesti Vabariiki ja viisid AA elukohta Harjumaal KKK. Tuvastamata ajal ajavahemikul
  3. a kuni 09.12.2014 muutsid S. Olar ja AA ühiselt eelnimetatud vintpüssi ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. Seejärel AA hoidis seda laskekõlblikuks muudetud vintpüssi ebaseaduslikult enda valduses kuni 09.12.2014, kui S. Olar selle kella 11.09 ja 12.28 vahel temal elukohast KKK ära võttis ning AK-le üle andis, kes tasus S. Olarile selle tulirelva eest 1200 eurot. S. Olar ja AK toimetasid vintpüssi 09.12.2014 sõidukiga Mitsubishi Pajero, reg nr HHHHHH Tallinn linna, kus Nõlva tn kandis kella 12.30 paiku S. Olar kohtus AA-ga ning tasus temale selle vintpüssi eest 1000 eurot, jättes 200 eurot endale vahendustasuks. Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr S1-90163-06 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud 5 tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, edasitoimetamine, parandamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load Rumeenia päritolu vintpüssi käitlemiseks. Eeltooduga pani Sergei Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.6 S. Olarit süüdistatakse selles, et tema 2009.a paiku eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult omandas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Tokarevi tüüpi püstoli mudeli 33 nr AM

  1. Soetamise järgselt toimetas S. Olar tulirelva Lasnamäe linnaosas asuvasse peidikusse, kus hoidis seda kuni
  2. a, kui toimetas selle tuvastata ajal nimetatud aasta kestel AP elukohta X valda X külla KKK kinnistule. Seal peitis S. Olar tulirelva laudaruumi, kus hoidis seda ebaseaduslikult kuni 06.05.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle menetlustoimingu käigus ära võtsid. Tokarevi tüüpi püstoli mudel 33 nr AM0230 kaliibriga 9x19 mm näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, valdamine, omamine, edasitoimetamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

Sergei Olaril puudusid

eaduses nimetatud load Tokarevi tüüpi püstoli mudel 33 nr AM0230 käitlemiseks. Eeltooduga pani Sergei Olar toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.7 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas laskekõlbmatuks muudetud 7,62x39 mm kaliibrilise Poola päritolu 1960.a valmistatud automaattulirelva AKS nr S0177, mille toimetas

  1. a sügisel AP elukohta X valda X külla KKK kinnistule. AP ja S. Olar üheskoos muutsid automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlblikuks ja hoidsid seda KKK kinnistul kuni 11.09.
  2. Nimetatud kuupäeval kella 15.45 paiku S. Olar toimetas automaattulirelva KKK kinnistu lähedal seisvasse AK sõidukisse Mitšubishi Bajero, reg nr HHHHHH, ja andis selles sõidukis automaattulirelva koos kolmekümne ühe 7,62x39 mm kaliibrilise padruniga, millised S. Olar oli eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandanud, AK-le üle. AK tasus S. Olarile automaatrelva AKS nr S0177 ja 31 padruni eest 1100 eurot. Automaattulirelva AKS näol on tegemist

§ 20

lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut ning Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Padrunid kaliibriga 7,62x39 mm on piiratut tsiviilkäibega tulirelva laskemoon

§ 19

lg 1 p 5 järgi.

19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, 6 püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load 7,62x39 mm – kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.8 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema 11.09.2014 kella 15:52 paiku omandas Tallinnas KKK maja juurde pargitud sõidukis Mitšubishi Bajero, reg nr HHHHHH, AK-lt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr A4353 eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta. S. Olar toimetas selle püstoli AP elukohta X valda X külla KKK kinnistule. S. Olar koos APga muutsid püstoli viimati nimetatu elukohas laskekõlblikuks. Seejärel S. Olar hoidis seda püstolit VŠ elukoha X vallas X külas UUU kinnistu territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser, reg nr ZZZZZZ, kuni 22.10.2014, kui toimetas püstoli Tallinna linna. 22.10.2014 kella 11:49 paiku andis S. Olar Tähesaju tee 8 parklasse pargitud sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr NNNNNN, püstoli üle AK-le, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr A4353 laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot. Püstoli CZ-100 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load püstoli CZ-100 käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg-s 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo. 3.9 Samuti süüdistatakse S. Olarit tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: 03.10.2014 kella 11:50 paiku kohtusid Tallinnas Tähesaju tee 8 parklas AK ja S. Olar. Kohtumise raames näitas AK S. Olarile sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr NNNNNN, laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipildujat UZI nr

  1. Jõuti kokkuleppele, et S. Olar muudab selle tulirelva 450 euro eest laskekõlbulikuks, kuid peale seda, kui S. Olar on laskekõlbulikuks muutnud püstoli CZ-100, mille AK talle varasemalt andnud oli. 22.10.2014 kella 11.28-12.14 paiku, kui S. Olar ja AK kohtusid taas Tallinnas Tähesaju tee 8 parklas, andis S. Olar sõidukis Volkswagen Caravelle AK-le üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ning võttis AK-lt vastu laskekõlbulikuks muutmiseks püstolkuulipilduja UZI nr
  2. S. Olar toimetas püstolkuulipilduja AP elukohta X valda X külla KKK kinnistule. Nimetatud kinnistul muutsid AP ja S. Olar püstolkuulipilduja ühiselt laskekõlblikuks. Pärast 7 seda, kui oli taastatud püstolkuulipilduja relvalukk ja valmistatud relvaraud, eemaldas S. Olar relvalt relvaluku ning kinnitas relvale kasutuskõlbmatu relvaraua ning toimetas selle 12.11.
  3. a KKK kinnistult Tallinnasse Tähesaju tee 8 parklasse. Seal andis S. Olar relvalukuta ja kasutuskõlbmatu relvarauaga püstolkuulipilduja AK-le üle. AK tasus S. Olarile tehtud tööde eest 520 eurot (450 eurot püstolkuulipilduja UZI laskekõlbulikuks muutmise eest ja 70 eurot kallimaks osutunud püstoli CZ-100 laskekõlbulikuks muutmise eest). Taastatud püstolkuulipilduja UZI relvaluku ja sellele valmistatud kasutuskõlbliku relvaraua toimetas S. Olar ajavahemikul 12.11.2014.a kuni 14.11.2014.a AP elukohast KKK kinnistult Tallinn-Narva maantee 33nda kilomeetri posti lähistele, millisest kohast AK vastavalt S. Olari juhistele need 14.11.2014 kella 13:20 paiku plastikust pudeli sees omandas. Püstolkuulipilduja UZI näol on tegemist

§ 20

lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb

§ 21

lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.

§ 21

lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle oluliste osade käitlemise. 3.10 Samuti süüdistatakse S. Olarit tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandasid S. Olar ja AP 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R, 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x17 mm, s.o kokku 687 tulirelvapadrunit. Samuti omandas S. Olar ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni – trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm NATO kaliibrilise vintpüssipadruni. Hoidsid S. Olar ja AP eelnevalt nimetatud padruneid vastavalt kokkuleppele AP elukohas Harjumaal X vallas X külas KKK kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

§ 19

lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

§ 32

lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks

ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles varasemalt toime pannud KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona grupis teise isikuga, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 8 3.11 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal

  1. a paiku omandas ta tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Glock 19 nr NUH425 ja toimetas selle AP elukohta X valda X külla KKK kinnistusele. Seal muutsid AP ja S. Olar püstoli tuvastamata ajal
  2. a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli Glock koos sellele lisatud helisummutiga, mille ta oli omandanud ebaseaduslikult
  3. a paiku samuti Kurtna vanavara laadal tuvastamata isikult, ja 17 tulirelva padruniga kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal
  4. a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, VŠ elukohta Harjumaal X vallas X külas UUU kinnistul. Nimetatud kohas VŠ ja Sergei Olar hoidsid 17 padrunit ja helisummutiga püstolit ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena

§ 11

lg 2 mõistes.

§ 19

lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Helisummuti näol on

§ 201

lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega.

§ 201

lg 3 järgi on helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load püstoli, laskemoona ja helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.12 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal

  1. a paiku omandas ta tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9x19 mm kaliibrilise püstoli CZ 85 nr
  2. S. Olar toimetas selle püstoli AP elukohta X valda X külla KKK kinnistusele. Nimetatud kohas muutsid AP ja S. Olar püstoli CZ 85 tuvastamata ajal
  3. a paiku ühiselt laskekõlbulikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli ja 10 tulirelva padrunit kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal
  4. a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, VŠ elukohta Harjumaale X valda X külla UUU kinnistule. Nimetatud 9 kohas VŠ ja S. Olar hoidsid 10 padrunit ja püstolit CZ 85 kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli CZ 85 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas

oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 32

lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.

§ 19

lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püsirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine, ümbertegemine on käsitletav tulirelva käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load püstoli CZ 85 ja laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. 3.13 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osana 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi automaadi relvaluku. Hoidis ta eelnevalt nimetatud relvalukku kokkuleppel APga tema elukohas Harjumaal X vallas X külas KKK kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Automaadi Kalašnikov näol on tegemist

§ 20

lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordsel päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb

§ 21

lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.

§ 21

lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga S. Olar, olles varasemalt toime pannud KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, ja käideldes tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, pani toime KarS § 418 1 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. 3.14 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ta ebaseaduslikult 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm ja ühe soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga .308 Winchester. Toimetas ta padrunid VŠ elukohta Harjumaale, X valda, X külla, UUU kinnistule, kus S. Olar ja VŠ hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

§ 19

lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja 10 arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunite käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes grupis teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo. 3.15 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal omandasid grupis VV-ga erinevatel aegadel ja kohtades ebaseaduslikult 350 tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunit – 135 padrunit kaliibriga 9x19 mm, 120 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 6 padrunit kaliibriga 7,62x54R, 67 padrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 padrunit kaliibriga 8,2x57 mm – millise andsid erinevatel aegadel ja kohtades ebaseaduslikult üle SS-le, kes hoidis neid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Transporter Kasten kuni 02.02.2015. a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

§ 19

lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

§ 32

lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 66

lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid

eaduses nimetatud load nimetatud laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes grupis teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo. 3.16 S. Olarit süüdistatakse selles, et 2014.a alguses eeluurimisel tuvastamata ajal omandas ta ebaseaduslikult leidmise teel Harjumaal, X vallas, X külas, KKK kinnistult AP elukohas 161,1 g brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT), s.o lõhkeainet LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes. Pärast leidmist asetas S. Olar lõhkeaine AP elukoha vasakpoolsesse laudaruumi peidikusse, kus hoidis seda kuni 06.05.2015. a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle uurimistoiminguga ära võtsid. Brisantse lõhkeaine trotüüli (TNT) ehk trinitrotolueen’i näol on tegemist nii lõhkeaine, kui ka lõhkematerjaliga. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Trotüül (TNT) ehk trinitrotolueen on kantud teede- ja sideministri 14.12.2001.a määruse „Ohtlike veoste autoveo eeskiri1“ nr 118 lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja 11 pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. S. Olaril puudus lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba trotüüli (TNT) käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 414 lg 1 sätestatud kuriteo. 3.17 Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal enne 10.02.2015 omandas ebaseaduslikult tuvastamata isikult tulirelvade laskemoona 46 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm ja 40 püstolipadrunit kaliiber 9x18 mm, milliseid hoidis enda valduses seni, kuni toimetas need X valda X külla KKK kinnistule AP elukohta, kus peitis need vasakpoolsesse laudaruumi ja hoidis neid seal kuni 06.05.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need uurimistoiminguga ära võtsid. Püstolipadrunit kaliibritega 9x19 mm ja 9x18 mm on piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoon

§ 19

lg 1 p 5 järgi ja

19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada

§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Sergei Olar’il puudusid

eaduses nimetatud load 9x19 mm ja 9x18 mm kaliibriliste püstolipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.”

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2017 otsusega mõisteti Sergei Olar süüdi ja teda karistati järgmiselt: 1) KarS § 414 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega; 2) KarS § 415 lg 1 järgi 4-aastase vangistusega; 3) KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi 2-aastase vangistusega; 4) KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi 8-aastase vangistusega; 5) KarS § 420 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. 350 tsiviilkäibes piiratud tulirelva padruni käitlemises grupis koos SS-ga mõistis kohus Sergei Olari KarS §-s 418 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus S. Olarile liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Seda liitkaristust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel omakorda suurendada Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva võrra. Kohus mõistis kohtuotsuste kogumis Sergei Olarile liitkaristuseks 12 aastat ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus S. Olari eelvangistuse karistusaja hulka, lugedes karistuse algust Sergei Olari kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.02.
  3. 12
  4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Sergei Olar ja tema kaitsjad Toomas Alp ja vandeadvokaat Vladimir Sadekov 3.1 Kaitsja Toomas Alp taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et S. Olarile mõistetud karistus ei vasta S. Olari süüle. Seda näitab apellatsiooni kohaselt see, et 22.12.2015 süüdistatava Sergei Olari, tema kaitsja V. Sadekovi ning abiprokurör Kaito Puusepa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi karistatama S. Olarit oluliselt kergema karistusega (8-aastase vangistusega). Kuidas toimida S. Olarile Harju Maakohtu otsusega 18.02.2010.a. mõistetud karistusega, kokkuleppe resolutsioonist ei nähtu. See, et S. Olar kokkuleppest loobus, ei tohi kaasa tuua talle raskema karistuse mõistmist, sest karistus peab sõltuma isiku süüst, mitte aga menetlusliigist. Kaitsja leiab, et S. Olari suhtes on rikutud õigust õiglasele kohtupidamisele sellega, et tema suhtes kriminaalasja materjalid eraldati ning teised temaga kohtu all olnud isikud mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi. Kaitsja hinnangul on see vastuolus Riigikohtu seisukohadega. Ka on S. Olariga pandud tõendite hindamisel nendega võrreldes, kes on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, ebavõrdsesse seisu. Süüdistus tugineb suures osas kuritegu matkinud AK tegevusele ning tema poolt antud ütlustele. S. Olari ütlustest nähtuvalt AK ületas kuriteo matkimise lubatud piire, provotseerides S. Olarit kuritegu toime panema. AK ise andis ütlusi selle kohta, et pärast seda, kui ta politseisse pöördus, toimusid kohtumised Sergei Olariga politsei korraldusel. Maakohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud lubamatu teoprovokatsiooniga. Seda seisukohta ei ole kohus nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus on vaid üldsõnaliselt väitnud, et K matkijana ei ole ületanud lubatud teoprovokatsiooni piire. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, milline on kohtu arvates lubatav, s.o mõõdukas teoprovokatsioon ning milline sellise iseloomuga provokatiivne tegevus, mis kohtu arvates ei mahu lubatavuse piiridesse. Kohus väidab otsuses, et K poolt avaldatud mõju iseloom ja intensiivsus olid kuriteo liiki ja S. Olari isikut arvestades mõistlikud. Kaitsja leiab, et see väide ei saa vastata tõele: üksnes K intensiivne surve viis selleni, et S. Olarit on II astme kuriteo asemel alust süüdistada I astme kuritegude toimepanemises. Kaitsja leiab, et maakohtu seisukohad ei ole kooskõlas EIK praktika. EIK on asjas Morari vs Moldova öelnud, et kui isik esitab provokatsiooni väite, tuleb seda kohtul tähelepanelikult uurida ning välistada kõik provokatsiooni kaudu saadud tõendid. Kui isikul on põhjendatud väide provokatsiooni kohta, siis läheb tõendamiskoormus prokuratuurile tõendamaks, et provokatsiooni ei olnud. Kaitsja leiab, et lähtudes KrMS § 2 p-st 2, pidi kohus esmalt sisustama kuriteo matkimisel tõusetunud provokatsiooni mõiste määratluse ning alles seejärel põhjendama, miks kohtu arvates ei olnud antud juhul kuriteo matkimisel tegemist provokatsiooniga. Kaitsja leiab, et maakohus tõlgendas valesti KrMS § 199 lg 1 p
  5. Praeguses menetluses on olukord erinev kohtuasjas nr 3-1-1-19-10 kirjeldatust. Viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus lõhkeaine anti välja juba toimuva läbiotsimise käigus. S. Olar seevastu kutsus siis, kui talle granaatide ega trotüüli hoidmise suhtes kahtlustust veel esitatud ei olnud, ise vanglasse kohale operatiivtöötaja, et teatada enese valduses olevate ebaseaduslike tulirelvade peidukoht. Sellisel juhul on kindlasti tegemist tulirelvade ja 13 lõhkematerjali vabatahtliku loovutamisega. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S. Olar tunnistas süüd kriminaalmenetluse mõjul. S. Olar ei tegutsenud surve all või mingisugusest uute asjaolude ilmnemise hirmust ajendatuna. Ta tegi seda vabatahtlikult, vältimaks nimetatud esemete juhuslikku sattumist kõrvaliste isikute kätte ja sellest tuleneda võivat ohtu inimeste elule ja tervisele. S. Olari tegevuse kvalifitseerimine KarS § 4181 lg 1 järgi ei tulene seadusest. S. Olar ennast UZI püstolkuulipilduja käitlemises süüdi ei tunnista, kuna tegemist oli kuriteo matkimisele kaasatud isiku ülemäärase provokatsiooniga. S. Olar ei julgenud AK korraldusi kättemaksu hirmus täitmata jätta. Hädaseisundis toimepandud süütegu ei ole karistatav kriminaalkorras. Kaitsja märgib, et K eeluurimisel antud ütlusi on kohtuliku uurimise käigus korduvalt avaldatud nende vastuolude tõttu kohtuistungil antud ütlustega K vastuolusid põhjendada ei osanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb K ütlused tõendina arvestamata jätta ning selles osas saab tugineda üksnes S. Olari ütlustele. Süüdistuse p 3.
  6. on tõendamata, kuna eksperdi arvamuse kohaselt on tegemist Kalašnikovi tüüpi relvalukuga, mitte aga konkreetselt automaatrelv Kalašnikovi relvalukuga. Süüdistatavale teadaolevalt ei olnud tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva osaga. Süüdistatav selgitas kohtus, et tema soetas relvaluku temal olemasoleva Saiga vintpüssi jaoks. Antud relvaluku soetamise hetkeks ei olnud tal ühtegi Kalašnikovi automaati. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Eksperdi arvamus eeltoodud relvaluku kohta on kohtutoimikus 3 kd lk
  7. Kaitsja märgib, et süüdistatav soovib ringkonnakohtu istungile välja kutsuda eksperdi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks. Miks süüdistatav ei esitanud nimetatud taotlust I astme kohtu istungil, on seletatav tema psühholoogilise erutusseisundiga ning vähese kontsentreerumisvõimega kohtuistungi käigus. Kaitsja märgib, et nimetatud küsimuse saab lahendada kriminaalasja I astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmisega. 3.2 Kaitsja V. Sadekov palub mõista S. Olar õigeks KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1 ja § 4181 lg 2 p 1 järgi. Ülejäänud sätete järgi palub kaitsja piirduda vangistusega, mis ei ületa viit aastat. Ka V. Sadekov peab vääraks kohtu seisukohta, et matkija AK ei ületanud teoprovokatsiooni piire UZI episoodi osas. S. Olaril ei olnud tahtlust kuritegu toime panna; see tahtlus tekkis alles AK aktiivse mõjutamise tulemusel UZI käitlemine ja remontimise initsiatiiv tuli AK-lt. Vaidlust ei ole selles, et just AK võttis ühendust S. Olariga ja organiseeris temaga kohtumise. S. Olar püüdis vältida kuriteo toimepanemist, kuid AK jäi oma nõudmiste juurde. Kaitsja leiab, et väga tähtis on pöörata tähelepanu AK ilmselgelt provikatiivse iseloomuga e-kirjale. S. Olari ütluste kohaselt nõustus ta AK nõudmistega, sest kartis füüsilist arveteõiendamist AK poolt. Kohus ei võtnud KarS § 414 lg 1, § 418, 4181 episoodide puhul arvesse, et apellant loovutas uurimisele vabatahtlikult KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes trotüüli, käsigranaadid, 41 trasseerivat kuuli, 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1004 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, Tokarevi tüüpi püstoli mudeli 33 nr AM
  8. Vale on kohtu seisukoht, et KrMS § 199 lg 1 p-i 7 kohaldatakse vaid üleriigiliste kampaaniate 14 puhul lõhkematerjalide vabatahtlikuks loovutamiseks. Nimetatud säte nõuab ainult loovutamise vabatahtlikkust ega seo seda kampaaniatega. Ka V. Sadekov leiab, et maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukord ei ole praeguse menetluse asjaoludega samastatav. Väär on prokuröri seisukoht, nagu omaks tähtsust see, millises protsessuaalses staadiumis relvad või lõhkematerjal välja antakse. KrMS § 199 lg 1 p-s 7 ei ole ühtegi klauslit, et see ei ole rakendatav kahtlustatava suhtes. Ka ei oma tähtsust see, kas relvad või lõhkematerjal antakse välja hirmust karistuse ees. S. Olar tegi väga ulatuslikku koostööd menetlejaga. Seetõttu ei oleks kohus tohtinud lähtuda karistuse mõistmisel normide sanktsiooni keskmisest määrast. S. Olar tunnistas end täielikult süüdi vintpüssi nr S1-90163-06, automaatrelva AKS nr S0177 ja 31 padruni, püstoli CZ-100, UZI, püstoli CZ 85 ja 10 tulirelva padruni kaliibriga 9x19 mm, episoodi p 3.10 ja 3.11 osas. Ta teatas vabatahtlikult, et Š-l ja P-l on peidikud ja kirjeldas, kus need peidikud asuvad. Kohus väljus süüdistuse piirest, leides, et S. Olar pani toime süütegusid katseajal. Ühtlasi rikkus kohus materiaalõigust, jättes süü suuruse määramisel arvesse võtmata, et kõik kuriteoepisood ei olnud pandud toime katseajal. Väär on kohtu seisukoht, et relva laskekõlblikuks muutmine toimus omakasu motiivil ja on karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 1 mõttes. Pelgalt relvade käitlemise faktist ei saa tuvastada kasu saamise eesmärki. Relvade laskekõlblikuks muutmine võib toimuda ka tasuta nagu seda muutis S. Olar enda kasutamise jaoks. Kohus tõlgendas ebaõigesti tulirelvaekspertiisi akti nr 15E-TB0039, leides, et leitud relvalukk on automaadi Kalašnikov tüüpi relvalukk, mitte Saiga tüüpi relvalukk. Eksperdiarvamuse kohaselt on võimalikud mõlemad variandid. Kohus väljus süüdistuse piirest .308 Winchester soomustläbiva kuuli osas. Kuna varem süüdistuses ei viidatud sellele, et S. Olar pani .308 Winchester osas KarS § 4181 lg-le 1 vastava süüteo, oleks tulnud S. Olarile tagada aeg praktilise ja tõhusa õiguskaitse jaoks, mida aga ei tehtud. NATO padrunit 56x45 kaliibriga Olaril ei olnud. Ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut selles osas, mis täpselt oli või mida ei olnud Olari käsutuses. Ta isiklikult selliseid padruneid ei soetanud. 3.3 S. Olar taotleb samuti enda osalist õigeksmõistmist. S. Olar leiab samuti, et kohaldada tuleks KrMS § 199 lg 1 p
  9. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et ta andis granaadid koos sütikutega, trotüüli, 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit ning 1004 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, püstoli TT, CZ-85, ja püstoli Glock koos helisummuti ja padrunitega välja vabatahtlikult. Ta ise omal algatusel avaldas ülekuulamisel info peidiku kohta. Seda, et ta loetletud asjad andis välja vabatahtlikult, kinnitas tunnistajana üle kuulatud Kapo ametnik. S. Olar rõhutab, et tema puhul on olukord teistsugune kui asjas nr 3-1-1-19-10 Riigikohtu otsuses kirjeldatu. Ta ei andnud asju välja mitte selle peale, et läbiotsimisel oleks tehtud ettepanek esemed välja anda, vaid omal algatusel. Ta ei teadnud, et VŠ juures toimub 15 läbiotsimine. S. Olar tunnistab süüd selles, et hankis K-le automaadi AKS koos padrunitega. Ta märgib aga, et tegi seda K initsiatiivil. K käis talle järelejätmatult peale. S. Olar palub kontrollida selle seaduslikkust, et teda provotseeriti raskemat kuritegu toime panema. Enne matkimist ei olnud ta pannud toime KarS § 4181 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, teda provotseeriti panema toime raskemat kuritegu. Püstolkuulipilduja UZI kohta märgib S. Olar samuti, et teda provotseeriti kuritegu toime panema. Matkija ähvardas, et tekitab talle probleeme, kui ta ei kuuletu. Seetõttu ta nõustus automaati parandama. Püstoli SZ-100 kohta väidab S. Olar, et talle anti töökorras, mitte deaktiveeritud püstol. Ühtlasi taotleb S. Olar seisukoha võtmist, kas relva laskekõlbulikkust võib tuvastada uurija või peab selle tegema kindlaks ekspert. Kalašnikov-tüüpi relvaluku kohta kordab S. Olar, et ta ei kavatsenud seda kasutada Kalašnikovil, vaid Saigal. Saiga on Kalašnikovi tsiviilkäibeks kohandatud variant. Sellega seoses taotleb ta eksperdi ülekuulamist. Ei tunnista end süüdi otsuse punktis
  10. Tal pole kunagi olnud NATO 5,56x45mm padruneid. Selle väljaselgitamiseks ei ole võetud sõrmejälgi ega tehtud DNA-ekspertiisi. Ka AP ei ole andnud ütlusi, et need padrunid on S. Olari omad. Ka ei käidelnud ta 7,62x38R revolvripadruneid. Ta andis kahtlustatavana ütlusi selle kohta, et need padrunid kuuluvad talle, sest talle lubati kergemat karistust ja tema vabastamist vahi alt. Maakohus on ta tõenditeta süüdi tunnistanud. S. Olar märgib, et tema kaitsja taotles asja arutamist lühimenetluses, aga prokurör ei olnud sellega nõus. Kohus asus alusetult seisukohale, et osa kuritegusid on pandud toime katseajal.
  11. Ringkonnakohtu istungil toetas S. Olar enda ja kaitsjate apellatsioone. Kaitsja T. Alp jäi esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonides esitatud väited menetlusõiguse rikkumiste kohta. 5.1 Ilmselgelt põhjendamatu on kaitsja T. Albi apellatsioonis väljendatud seisukoht, et S. Olari õigust õiglasele kohtupidamisele on rikutud sellega, et tema suhtes kriminaalasja materjalid eraldati ning teised temaga kohtu all olnud isikud mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi. Selline kriminaalasjade eraldamise võimalus on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud. Vastavalt KrMS § 216 lg 2 p 3 võib kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, eraldada kriminaalasja kahtlustatava või süüdistatava suhtes, kui isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike 2 punktis 2 või § 239 lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu. KrMS § 239 lg 2 p 3 nimetab olukorda, kus mitme süüdistatavaga 16 kriminaalasjas vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Seega tähendabki KrMS § 216 lg 2 p-s 3 öeldu seda, et kui mitme süüdistatavaga kriminaalasjas kõik süüdistatavad ei nõustu kokkuleppemenetlusega, võib kokkuleppemenetlusega nõustujate ja mittenõustujate kriminaalasjad eraldada. 5.2 Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka S. Olari apellatsioonis märgitu, et ta taotles lühimenetluse kohaldamist, aga prokurör ei olnud sellega nõus. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et prokurör peaks süüdistatava lühimenetluse kohaldamise taotlusega nõustuma, vastavalt KrMS § 234 lg-le 2 võib prokurör lühimenetluse kohaldamisest keelduda. Sellisel juhul jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras. Märkimata ei saa jätta sedagi, et S. Olari kaitsepositsiooni arvestades oli üldmenetluse kohaldamine põhjendatud: see võimaldas taotleda kaitseks vajalike tunnistajate ülekuulamist.
  13. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonides väljendatud seisukoht, et AK ületas kuriteo matkimiseks lubatud piire. Apellatsioonide kohaselt ei soovinud S. Olar püstolkuulipildujat UZI laskekõlbulikuks muuta, kuid tegi seda AK aktiivse pealekäimise tulemusel. S. Olari väitel AK ähvardas teda ning ta muutis UZI laskekõlbulikuks, kuna kartis AK. S. Olari väitel müüs ta ka automaadi AKS AK-le viimase tungiva pealekäimise tõttu. S. Olari enda maakohtus antud ütlused ei kinnita tema väidet, et AK käis talle tungivalt peale automaadi AKS ostu sooviga. S. Olari ütluste kohaselt saatis AK kirja, et soovib seda relva osta, aga ta oli eelnevalt rääkinud AK-le, et tal selline relv on (kd IV, tl. 82 pöördel, 83). AK ütluste kohaselt tuli initsiatiiv relva müügiks just S. Olarilt (kd IV, tl. 74 pöördel). Jälitustoimingu protokollid ei kinnita seda, et AK oleks aktiivselt mõjutanud S. Olarit UZI-t laskekõlbulikuks muutma. Protokolli kohaselt vastas S. Olar esimesele AK küsimusele, kas ta saab UZI laskekõlbulikuks muuta, et saab. Seejärel avaldab arvamust, et kui lööknõela ei ole, siis ei saa, sest ta ei tea, kust lööknõela võtta (kd I, tl. 141, tõlge 143). Seejärel teatab S. Olar, et UZI kordategemine tuleb kallim, sest vaja on hankida terve toru. Alles pärast seda kurdab ta, et UZI-ga tegelemine on raskem kuritegu (kd I, tl 142, 144). Samas ei keeldu S. Olar kordagi selgesõnaliselt UZI-ga tegelemast. Seda, et AK talle seejuures ülemäära aktiivselt peale käiks või koguni ähvardaks, jälitustoimingu protokollist ei nähtu. Väidet, et S. Olar muutis UZI laskekõlbulikuks hirmust AK ees, on oma otsuses käsitlenud ka maakohus, leides, et see ei leidnud tõendamist. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega: maakohus on näidanud ära, et S. Olar ei osanud ülekuulamisel selgitada, mida täpselt ja miks ta kartis. Kaitsja V. Sadekovi apellatsiooni kohaselt peaks lubatava matkimise piiri ületamist näitama AK saadetud kiri S. Olarile. Ringkonnakohus nendib, et AK ütluste kohaselt saatis ta S. Olarile kirja, seda kirja ennast aga kohtule tõendina esitatud ei ole. Seega ei ole võimalik ringkonnakohtul selle sisu suhtes seisukohta võtta (sellele on otsuses tähelepanu juhtinud juba maakohus). Eelnevast tulenevalt on alusetu väide, et S. Olar käitles UZ püstolkuulipildujat hädaseisundis olles. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka etteheidet, et AK provotseeris S. Olarit panema toime raskemat kuritegu kui ta varem toime pannud oli. Ka enne UZI käitlemist oli S. Olar käidelnud tsiviilkäibes keelatud relva (automaati AKS). Tõendatud on see, et automaat AKS oli S. Olaril olemas enne matkimist, seega on põhjendamatu väide, et ta pani KarS § 4181 vastava teo toime matkimise tulemusel. Lisaks käitles ta tsiviilkäibes keelatud tulirelva osa (Kalašnikovi 17 automaadi lukku). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega, et kõnealuse relvaluku puhul ei olnud tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva relvalukuga. Sarnaselt maakohtule ei pea ringkonnakohus eksperdi seisukohta kahetimõistetav. Ekspert on üheselt öelnud, et tegemist on automaattulirelva Kalašnikov tüüpi relvalukk kaliibriga 7,62x39 mm (kd III, tl. 93). Tähelepanu väärib see, et koos kõnealuse relvalukuga leiti ka AK-47 tüüpi automaadi relvaraud kaliibriga 7,62x39 mm (läbiotsimisprotokoll: kd III, tl. 50), mis küll ei olnud kasutuskõlblik (ekspertiisiakt: kd III, tl. 93).
  14. Kohtukolleegium peab alusetuks apellatsioonide väiteid, et S. Olar ei käidelnud 7,62x38R revolvripadruneid, NATO 5,56x45mm padrunit, .308 Winchester soomustläbiva kuuliga padrunit. Need padrunid on leitud koos teiste padrunitega, mille käitlemist S. Olar ei eita. Ta andis maakohtus ütlusi, et peidetud oli erinevaid padruneid (kd IV, tl. 87). Konkreetselt revolvripadruneid kaliibriga 7,62x38R puudutavale küsimusele vastas S. Olar, et sellised padrunid võisid tal olla (kd IV, tl. 84)
  15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust S. Olari väited, et relvad, mille AK talle andis, ei olnud nõuetekohaselt deaktiveeritud. Tuvastatud on see, et S. Olaril ei olnud relvaluba, mis oleks andnud talle õiguse relvi käidelda. Seega oleks ta pannud süüdistuses nimetatud karistusseadustiku eriosa sätetele vastavad kuriteod toime ka juhul, kui ta oleks AK-lt võtnud vastu töökorras relvad. Praegusel juhul on aga tõendatud see, et relvad, mille AK S. Olarile andis, ei olnud laskekõlbulikud. Selle tuvastamiseks ei ole tingimata vajalik ekspertiisi määramine. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kohustust mingit kindlat asjaolu just ekspertiisiaktiga tõendada. Seda, et relv ei laskekõlbulik, võib olla tuvastatav ka eriteadmisi omamata. Praegusel juhul on vaatluse protokolliga tuvastatud püstolil enne S. Olarile andmist olnud kahjustused, mis takistasid selle kasutamist(kd I, tl 121-125). Jälitustoimingu protokollist nähtub, et S. Olaril ja AK-l ei olnud kahtlust selles, et relvad, mille AK S. Olarile laskekõlblikuks muutmiseks andis, ei olnud laskekõlblikud (kd I; tl 61-68; 141-144). Seda, et S. Olar neid parandas ja need olid selle tulemusel laskekõlbulikud, tõendavad ekspertiisiaktid (kd I, tl. 221222). Ringkonnakohus ei näe tähtsust sellel, kas relvad olid eelnevalt kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid järgides deaktiveeritud.
  16. Kohtukolleegium peab aga põhjendatuks apellantide väiteid, et osaliselt oleks tulnud kohaldada KrMS § 199 lg 1 p-i
  17. 9.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et KrMS § 199 lg 1 p 7 on kohaldatav ka isiku puhul, kellele on esitatud kahtlustus või süüdistus KarS § 414, 415, 418 ja 4181 järgi. Selliste isikute puhul saab rääkida vabatahtlikust väljaandmisest juhul, kui ta annab välja esemed, mille käitlemises talle veel kahtlustust või süüdistust esitatud ei ole ning mille puhul ei ole alust arvata, et menetleja oleks juba käimasoleva või vahetult eesseisva menetlustoimingu tulemusel saanud nende kohta infot või need leidnud. Eelkõige saab vabatahtlikust väljaandmisest rääkida juhul, kui isik teavitab menetlejat esemetest, mis jäid läbiotsimisel leidmata. 18 9.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tingimused täidetud püstolite puhul, mis leiti 11.02.2015 toimunud läbiotsimisel VŠ elukohast. VŠ elukoha läbiotsimise määrus oli koostatud juba enne seda kui S. Olar kinni peeti. Tunnistaja MZ ütluste kohaselt toimus läbiotsimine S. Olari ülekuulamise ajal. Läbiotsimise protokolli kohaselt olid relvad peidetud nii, et neid oli võimalik leida ka ilma S. Olari abita: püstol Glock leiti toast diivani alt, püstol CZ aga laual olnud pappkastist (kd III, tl. 7-8). 9.3 Ringkonnakohus leiab, et S. Olar loovutas vabatahtlikult 06.05.2015 KKK kinnistult leitud püstoli TT, laskemoona, lõhkematerjali ja helisummuti. Seetõttu oleks tulnud vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le 7 jätta nende esemete ebaseadusliku käitlemise osas kriminaalmenetlus alustamata. Need esemed leiti 06.05.2015 toimunud ütluste ja olustiku seostamisel (kd II, tl. 148-175). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt tehti menetlustoiming põhjusel, et S. Olar andis samal päeval ütlusi, mille kohaselt on tal KKK kinnistul hoone vasakpoolses laudaruumis peidik, milles ta hoiab ebaseaduslikult püstolit TT, kahte granaadisütikut, kahte sütikuta granaati, tulirelva helisummutit, kolme padrunisalve ja suures koguses tulirelva laskemoona. Seega mindi peidikut otsima just S. Olari samal päeval antud ütluste alusel. Selle info andis S. Olar olukorras, kus teda nende esemete ebaseaduslikus käitlemises ei kahtlustatud. Maakohtu istungil esitas prokurör kohtule S. Olari kahtlustatavana ülekuulamise protokollide sissejuhatavad osad, milles oli ära toodud S. Olarile esitatud kahtlustus. 06.05.2015 ülekuulamise protokollis on kahtlustuse punktis i. märgitud: „Lisaks on Sergei Olar’it alus kahtlustada selles, et tema käitles 2014.a grupis AP’iga Harjumaal, X vallas, X külas, KKK kinnistul ebaseaduslikult, st omamata

§-ides 32 või 34 märgitud lube, piiratud tsiviilkäibega tulirelvi

§-ide 11 p 1; 19 lg 1 p 5 mõistes ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvi

§-ide 11 p 1; 20 lg 1 p 5 mõistes.“ (kd II, tl 217). Seega ei olnud S. Olarile üldse esitatud kahtlustust laskemoona, lõhkematerjali ja helisummuti hoidmises. Kahtlustus oli esitatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises. Täpsustatud ei olnud aga seda, milliste tulirelvade käitlemises S. Olarit kahtlustatakse. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võimalik oli ka püstoli TT vabatahtlik väljaandmine. Kohtule esitatud tõenditest ei ole näha ka, et S. Olar oleks menetlejale peidikust ja seal olevatest esemetest andnud teada olukorras, kus menetlejal oli käimasoleva või vahetult eesseisva menetlustoimingu käigus võimalik peidik selles olevate esemetega leida. KKK kinnistul oli toimunud läbiotsimine 11.02.

  1. Sellel läbiotsimisel kõnealust peidikut ei leitud (kd II, tl. 49-67). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et 11.02.2015 ja 06.05.2015 vahelisel ajal oleks menetleja saanud informatsiooni, mis oleks S. Olari abita võimaldanud leida S. Olari ettenäidatud peidiku. Seega ei ole tuvastatavad välised tegurid, mis välistaks püstoli, laskemoona, lõhkematerjali ja helisummuti väljaandmise vabatahtlikkuse. 9.4 KrMS § 199 lg 1 ütleb üheselt, et loetletud juhtudel kriminaalmenetlust ei alustata, on nimetatud sättes nimetatud juhtudel kriminaalmenetluse alustamata jätmine kohustuslik. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada S. Olari süüdimõistmises KarS § 414 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi. Ringkonnakohus mõistab S. Olari nimetatud sätete järgi õigeks. KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi süüdimõistmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt: 46 kaliibriga 9x19 mm püstolipadruni ja 40 kaliibriga 9x18 mm püstolipadruni, 1004 kaliibriga 19 7,62x39 padruni ja Tokarevi tüüpi püstoli (mudel 33 nr AM0230) käitlemise osas. Nendes tegudes tuleb S. Olar mõista õigeks. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi tuleb S. Olar mõista õigeks 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padruni (kaliibriga 7,62x39 mm) käitlemises. Lisaks nimetatud tsiviilkäibes keelatud laskemoonale süüdistati S. Olarit veel ühe tsiviilkäibes keelatud padruni – trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm NATO kaliibrilise vintpüssipadruni – käitlemises. KarS § 4181 näeb ette vastutuse üksnes laskemoona olulise koguse käitlemise eest. Tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaolulise koguse käitlemine on karistatav väärteokorras RelvS § 8913 järgi. Kuna üks padrun on väikseim võimalik kogus, on tegemist ebaolulise kogusega KarS § 4181 tähenduses. Seoses sellega tuleb kõnealuse padruni käitlemise osas KrMS § 274 lg 1 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetada. KarS § 420 lg 1 järgi tuleb tühistada maakohtu ostus S. Olari
  2. a Kurtna laadalt ostetud helisummuti käitlemises süüdimõistmise osas ning S. Olar tuleb nimetatud osas õigeks mõista.
  3. Kuna ringkonnakohus mõistab S. Olari osaliselt õigeks, tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ka mõistetud karistuste osas. 10.1 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks S. Olarile KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi mõistetud karistuse muutmist. S. Olarit süüdistati KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi kokku kuue tulirelva ja märkimisväärselt suure hulga laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Toimepandud tegu täitis kaks KarS § 418 lg-s 2 nimetatud kvalifitseerivat tunnust: S. Olar käitles relvi ja laskemoona grupis ja korduvalt. Arvestades süüdistuse ulatust, on maakohtu mõistetud karistus kerge: see jääb alla KarS § 418 lg-s 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Ka S. Olari osalise õigeksmõistmise korral on ta endiselt süüdi suure hulga erinevate padrunite ning viie piiratud tsiviilkäibes oleva relva ebaseaduslikus käitlemises. 10.2 Kuna tsiviilkäibes keelatud laskemoona käitlemises mõistab ringkonnakohus S. Olari KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi õigeks, kergendab ringkonnakohus S. Olarile KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust. Ringkonnakohus peab S. Olari süüle ning preventiivsetele eesmärkidele vastavaks karistuseks 7-aastast vangistust. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud S. Olari süüdimõistmist kahe tsiviilkäibes keelatud relva ja ühe relva olulise osa käitlemise osas, ei ole põhjendatud KarS § 4181 lg 2 p 1 alammäära (viieaastase vangistuse) lähedane karistus. Ühtlasi nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et karistust raskendava asjaoluna tuleb KarS § 58 p 1 kohaselt arvestada omakasu motiivi. S. Olar müüs AKS automaadi AK-le. Samuti muutis ta püstolkuulipilduja UZI laskekõlbulikuks tasu eest. AP ütluste kohaselt oligi laskekõlbmatute tulirelvade laskekõlbulikuks muutmine S. Olari sissetuleku allikas. 10.3 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks S. Olarile KarS § 420 lg 1 järgi muuta Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust. Maakohus mõistis S. Olarile KarS § 420 lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast (6-kuulisest vangistusest) allapoole jääva karistuse. Harju Maakohtu otsus jääb muutmata S. Olari süüdimõistmises kahe helisummuti (vintpüssiga TOZ78-04M ja püstoliga Glock koos olnud helisummuti) ebaseaduslikus käitlemises. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks veelgi kergema karistuse mõistmist. 10.4 Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka S. Olarile KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuste osas ning mõista S. Olarile uued liitkaristused. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb kergemad karistused 20 lugeda kaetuks raskeimaga, milleks on KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud 7-aastane vangistus. Kõik S. Olari toimepandud kuriteod on seotud tulirelvade, nende lisade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus ületab teisi mõistetud karistusi oluliselt: S. Olarile KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi mõistetud karistused moodustavad ka koos vähem kui poole KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest. S. Olarile KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel omakorda suurendada Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistab ringkonnakohus S. Olarile 8 aasta 6 kuu 28 pikkuse vangistuse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide seisukohaga, et maakohus käsitas nende relvade jm käitlemist, mis olid soetatud juba enne eelmise kohtuostuse tegemist, katseajal toimepandud teona. Sarnaselt maakohtule peab ringkonnakohus oluliseks seda, et S. Olar hoidis relvi jm, st jätkas vältava teo toimepanemist ka katseajal. Karistusaja hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus S. Olari 8 aasta 6 kuu 28 päeva pikkust vangistust alates Sergei Olari kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.02.
  5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p-le 3, § 339 lg-le 2 ja § 340 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt S. Olari süüdimõistmise ja tema karistamise osas ning teeb uue otsuse, mõistes S. Olari osades kuritegudes. Ühtlasi kergendab ringkonnakohus S. Olarile KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ning mõistab uued liitkaristused KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 ning § 65 lg 2 järgi. Apellatsioonid rahuldab ringkonnakohus osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 01.12.2017 otsusega RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuli
  8. a otsus osaliselt: 1.
  9. Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsuse tühistamises osas, milles Sergei Olar tunnistati süüdi ja karistati KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ning lg 2 p 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi (ringkonnakohtu otsuses nimetatud tegudes). 1.
  12. Sergei Olari õigeksmõistmises resolutsiooni p-s 1.1 loetletu osas ja tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises KarS § 4181 lg 1 järgi. 1.
  13. Harju Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a otsuse tühistamises Sergei Olarile KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale selle sätte järgi seitsmeaastase vangistuse mõistmises. 21 1.
  16. Sergei Olarile KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning sellest tulenevalt liitkaristuse kandmise aja määramises.
  17. Resolutsiooni punktides 1.1-1.4 nimetatud osas jõustada Harju Maakohtu
  18. jaanuari
  19. a otsus.
  20. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  21. juuli
  22. a otsus muutmata osas, milles jäeti Harju Maakohtu
  23. jaanuari
  24. a otsus muutmata.
  25. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
  26. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata. 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.