← Eesti

2-17-17278/35

Obsah (5)§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17278 Tsiviilasi Kopli 4

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: - Hageja ja kostja sõlmisid 28.02.2006 müügilepingu. - 28.02.2006 müügilepingu punkti 1.
  2. kohaselt on lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitisregistri kood xxx) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. - Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.
  3. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole.
  4. Vaidluse all on kas kostja on oma 28.02.2006 müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganemiseks.
  5. Hageja leiab, et kuna hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, on müügileping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus müüdud ese VÕS § 1028 lg 1 alusel saajalt välja nõuda. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et müügilepingust taganemiseks alust ei olnud kuna kostja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud.
  6. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
  7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1-4 alusel võib pool lepingust taganeda juhul, kui ostja on lepingut oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lõike 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. 4

(7)2-17-17278
  1. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja on oma 28.02.2006 müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse kohaselt täitnud. 27.02.2006 maksekorralduse kohaselt tasus V.A.O. INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega „Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240 000 Eesti krooni. (tl 67). 24.04.2006 maksekorralduse kohaselt tasus V.A.O.INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega „Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240 000 Eesti krooni. (tl 68). Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.
  2. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole. Viimane makse tuli 28.02.2006 müügilepingu p 2.2 kohaselt teha 28.04.
  3. (tl 9-11). Seega on kostja tasunud kahes osas kokkulepitud ostuhinna kokkulepitud isiku pangakontole kokkulepitud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita seda, mil viisil käitus saadud rahaga Advokaadibüroo Consensus.
  4. Isegi kui pidada kostja poolseks lepingurikkumiseks seda, et Advokaadibüroo Consensus tagastas makstud ostuhinna kostjale, ei ole hageja väide nimetatud summade kostjale tagastamise osas tulenevalt poolte varasemast tehinguvaidlusest millegagi põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei selgita, mis põhjusel oleks Advokaadibüroo Consensus pidanud raha kostjale tagastama ja millal selline tehing olevat toimunud. AS SEB Pank vastuse kohaselt kinnitab AS SEB Pank, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus OÜ-lt. (tl 100). Swedbank AS vastuse kohaselt kinnitab Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontol ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 17.08.2018 toimunud tehinguid Advokaadibüroo Consensus OÜ-ga. (tl 101). Samuti kinnitab Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus OÜ-lt. (tl 102). Seega ei ole kostja pangakontodele toimunud pärast advokaadibüroole ostuhinna tasumist mingeid tagasimakseid.
  5. Harju Maakohtu 22.02.2013 tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuse p 19 on märgitud, et „Müügilepingu kohaselt võõrandas ühistu ehitise kostjale II hinnaga 480 000 krooni. Nimetatud summa on deponeeritud kostjate esindaja advokaadibüroo kontole ning sellest on osadele endistele ühistu liikmetele välja makstud jaotusettepaneku alusel a' 30 000 krooni.“ (tl 5-8). Vaidlust ei ole selles, et antud kohtuotsus on jõustunud. Kohus on seega tsiviilasjas nr 206-10735 tuvastanud asjaolu, et advokaadibüroole ülekantud rahasummast on osadele ühistu liikmetele raha välja makstud. Lähtudes AS SEB Pank ja Swedbank AS vastusest ja eelpoolviidatud maakohtu lahendist jääb selgusetuks, miks hageja endiselt leiab, et rahasumma tagastati advokaadibüroo poolt kostjale.
  6. Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuses, et Kopli tn 46/48 garaažiühistu endistel liikmetel on võimalik teatada Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O Invest esindajatele oma pangarekvisiitide andmed ja saada neile kuuluv osa ühistu varast. (tl 5-8). Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtuotsusega oleks tuvastatud asjaolu, et hagejani ei ole ostu-müügilepingu järgsed summad jõudnud. Viidatud kohtuotsusest sellist järeldust teha ei saa. Kohtuotsuses on viidatud, et summad maksti osadele ühistu liikmetele välja jaotusettepaneku kohaselt. Jaotusettepaneku koostab mittetulundusühingute seaduse § 45 lg 2 alusel mittetulundusühingu likvideerija. Seega ei saa väita, et jõustunud kohtuotsusega oleks leidnud kinnitust asjaolu, et ostu-müügilepingu järgsed summad ei ole senini müüjani jõudnud. 5
(7)2-17-17278
  1. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lõike 2 kohaselt juhul kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral toimub tagasitäitmine ehk kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS 189 lg 1). Antud juhul ei ole kohtu hinnangul hagejal õigust 28.02.2006 müügilepingust taganemiseks tekkinud kostja poolse kohustuse täitmise tõttu ja hageja poolne müügilepingust taganemine 10.02.2017 on aluse puudumise tõttu tühine. Kohus ei pea vajalikuks antud juhul hinnata, kas hageja nõuded tulenevalt 28.02.2006 lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks võivad olla aegunud.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet omandiõiguse üleandmiseks hagejale.
  3. Hageja alternatiivse nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelpool tuvastatud asjaoludel ei ole kostja rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu ka hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks alust ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

34.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

35. Kostja esitas menetluskuludena määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1696,18 eurot, kokku 1746,18 eurot. 36.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. 37. Kohtu hinnangul on kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ning nendeks kulunud aeg põhjendatud: Hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, asjaolude selgitamine, edasise tegevuse arutamine 1,5 tundi; 30.11.2017 hagi tagamise määrusele 15.12.2017 määruskaebuse koostamine 5 tundi; Kostja 15.12.2017 kirjaliku vastuse koostamine hagile 3,75 tundi; Tutvumine hageja 02.05.2018 taotlustega, taotlustele, kostja 14.05.2018 kirjaliku seisukoha ja vaheotsuse taotluse koostamine 2,5 tundi; Kohtu 16.08.2018 määrusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kohtunõudele kostja 30.08.2018 vastuse koostamine (tõendite esitamine) 1 tund; Hageja 16.09.2018 seisukohaga tutvumine, hageja seisukohale kostja 24.09.2018 seisukoha koostamine 1 tund; Kostja 11.01.2019 seisukoha koostamine hageja 09.01.2019 taotlusele 0,5 tundi; Tutvumine kohtu 14.01.2019 määrusega (kirjalik menetlus, istungi tühistamine), korrespondents kliendiga 0,1 tundi. Tegemist on vajalike menetlustoimingutega. Ehkki kostja vaheotsuse taotlus jäi 6

(7)2-17-17278 rahuldamata, ei oma see mõju antud menetlustoimingu ajalisele kulule. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 15,35 tunni ulatuses.
  1. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasumääraks on märgitud 110,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märgib, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu nimekirjas ei kajastata. Riigikohus on 13.11.
  2. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastab asja vähesele keerukusele ja vähesele mahule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasumääraks 110,5 eurot (ilma käibemaksuta). 39. Arvestades eeltoodut ja kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1696,18 eurot. Koos määruskaebuselt tasutud riigilõivuga moodustab kostja menetluskulu kokku 1746,18 eurot. 40.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 41. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.