Obsah (4)

§ 126§ 179§ 180§ 248

1-19-9815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9815 (19233001462) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistun

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista Ivan Ostrikilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ning 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 40 senti kaitsja Igor Belugini tasu osutatud õigusabi eest.

§ 179

lg 1 p 2 alusel on alates 01.01.2020 teise astme kuriteo sundraha suuruseks 876 eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda.

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub Ivan Ostrik hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 902 (üheksasada kaks) eurot ja 40 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700000611 ning selgitus „Ivan Ostrik, 1-19-9815, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. Ivan Ostriki süüdistatakse selles, et tema 16.11.2019.a. kella 04.34 paiku juhtis sõiduautot Hyundai i20 registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 0,88+/-0,09 mg/l), ning sõites sellega Sillamäel Viru tn 6a maja juures. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani Ivan Ostrik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel.
4. Kooskõlas I. Ostriki, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel 09.12.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus I. Ostriki süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas 500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2019, s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks rahalise karistuse 47 päevamäära ulatuses, s.o summas 470 eurot. Lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 3 alusel ei ole võimalik kohaldada, kuna isikul puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Asitõendiks olev väljavõte 2 1-19-9815 alkoholisisalduse mõõtmistulemuste kohta tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

I. Ostrikilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 810 eurot ning kaitsjatasu 92,40 eurot. Menetluskulud kogusummas 902,40 eurot võimaldatakse I. Ostrikil tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. 13.01.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele.
2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

§ 180lg 3 alusel palus prokurör vabastada I.

Ostriki osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda 66 euro suuruse osa sundrahast, kuna kokkuleppe sõlmimise ja I. Ostriki kohtu alla andmise ajal oli see 810 eurot, millega kokkuleppe sõlmimisel ka arvestati. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
3. Kohus on seisukohal, et kuigi kokkuleppes nimetatud karistus on selgelt alla karistuse keskmäära, ei ole see antud juhul ebaseaduslik ega ka sedavõrd sobimatu, et kohus sellega üldse nõustuda ei saa. Tuleb möönda, et tuvastatud joove oli nn kriminaalse joobe alammäära lähedane ja esineb vastutust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Toimikust nähtuvalt on süüdistatav roolist tabamise algusest peale võtnud süü omaks ja käitunud viisil, millest võib järeldada, et ta saab aru oma käitumise rumalusest ja ohtlikkusest. Ühtegi karistust raskendavat asjaolu KarS § 58 tähenduses seevastu pole, olgugi et on taunimisväärne, et Ostrik sõitis kuritegu toime pannes ilma seadusekohase juhtimisõiguseta. Positiivne on see, et ta siiski ei tekitanud ühtki reaalselt liiklusohtlikku olukorda. Kohtu hinnangul on 50-päevamäärane rahaline karistus ka seetõttu piisav, et see tekitab süüdistatava heaolus siiski tajutava häiringu – nagu ta on ülekuulamisel väitnud ja nagu kinnitavad toimikus olevad andmed ta elatustaseme kohta, ei ole tema majanduslik seis kiita, ometi on ta valmis rahalise karistuse maksma ära kohe, st ajatamiseta. Kui ta seda ära ei maksa, siis tuleb kõne alla tema karistamine asenduskaristusega ehk vangistusega.
4. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Kohus jätab vastavalt prokuröri taotletud täpsustusele sundraha 66 euro ulatuses – ehk osas, milles I. Ostrikist sõltumata pärast kokkuleppe sõlmimist sundraha suurus kasvas – riigi kanda. Nimetatud täiendus on tehtud kokkuleppesse süüdistatava huvides, mistõttu kohtu hinnangul ei riku süüdistatava kaitseõigust see, et kohtuistungil ja täpsustuse tegemise juures ei olnud kaitsjat.
5. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes

§ 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3