Obsah (5)

§ 187§ 475§ 477§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Kohtunik Harju Maakohus Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1854 Tsiviilasi S Zi ka

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

1 Asjaolud

1. S Z (avaldaja) esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Roodese (kohtutäitur) 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsustele täiteasjas nr 026/2012/
3. Avaldaja taotles 04.02.2019 kaebuses, et kohus tühistaks kohtutäituri 27.12.2018 otsuse ja 25.01.2019 otsuse. Samuti palub avaldaja kohustada kohtutäiturit tegema uut otsust, millega vähendatakse kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1541 proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summadega ning jäetakse õigustatud kohtutäituri tasu TMS § 48 lg 1 p 1 alusel sissenõudja kanda. Avaldaja põhjendas kaebust järgmiselt. Kohtutäitur ei ole oma 25.01.2019 otsuses selgitanud, millisel õiguslikul alusel on täitemenetlus täiteasjas nr 026/2012/1541 põhinõude osas lõpetatud. Kohtutäitur on öelnud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse selgitusega, et põhinõue on aegumise tõttu lõppenud ning palus nõude osas täitemenetluse osaotsusega lõpetada. Avaldaja hinnangul on täitemenetluse lõpetamise alused ammendavalt loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg-s
4. Kohtutäituri selgitustest nähtub, et avalduse täitemenetluse lõpetamiseks osaotsusega esitas menetluses sissenõudja. Eelnevast tulenevalt saab täitemenetluse lõpetamise aluseks käesolevas asjas olla TMS § 48 lg 1 p 1, s.o. täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur on põhjendamatult jätnud kohaldamata KTS § 41 lg 2, mis sätestab, et olukorras kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist, on sissenõudja kohustatud kohtutäiturile tasuma menetluse alustamise tasu ning pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summast. Eelnevast tulenevalt on põhjendamata ja ebaseaduslik kohtutäituri 27.12.2018.a. otsus osas, millega kohtutäitur jätkab avaldaja suhtes täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes. Vastavalt KTS § 41 lg-le 2 on vastava tasu maksmise kohustus sissenõudjal.
5. Kohtutäitur palub jätta kaebused rahuldamata. Kohtutäitur jääb vaidlustatud otsustes toodud seisukohtade juurde. Sissenõudja on sõnaselgelt rõhutanud, et ta ei ole täiteasjas nr 026/2012/1541 esitanud KTS § 41 lg-s 2 kirjeldatud taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid loeb aegumise tõttu sissenõudmise lõppenuks ning kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused. Seega puudub kohtutäituril alus mõista sissenõudaja avaldust täitemenetluse lõpetamise avaldusena TMS § 48 lg 1 p 1 tähenduses ning ühtlasi kui sissenõudja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt KTS § 41 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole kohtutäitur lõpetanud täitemenetlust täiteasjas, vaid kohtutäitur tegi sissenõudja avalduse alusel osaotsuse põhinõude sissenõudmise lõpetamiseks seoses aegumisega. Täitemenetlus selles täiteasjas jätkub täitemenetluse kulude nõude osas.
6. Sissenõudja palub jätta kaebused rahuldamata. Sissenõudja ei ole täiteasjas nr 026/2012/1541 esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 mõttes. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit 29.10.2018 e-kirjaga vastutusotsusega nõutud maksuvõla sundtäitmise aegumisest ja palus 21.12.2018 e-kirjaga saata vastutusotsuse sissenõudmise lõpetamise kohta osaotsus, kui selline on tehtud. Sissenõudja ei nõustu tasuotsuse tegemisega sissenõudja vastu. TMS § 48 lg-s 1 on lahtine loetelu täitemenetluse lõpetamise alustest ning täitemenetlus on võimalik lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksuvõla täitemenetlust (sh kohtutäituri poolt läbiviidavat) reguleerib peale TMSi ka maksukorralduse seadus (MKS) ning MKS § 31 lg 3 p-st 4, § 128 lg 2 p-st 4 ja § 132 lg-st 8 tuleneb, et maksuvõlg lõppeb sundtäitmise aegumisega ja lõppenud maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud. 2 Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 5.

§ 475lg 1 punktist 15 tulenevalt vaatab kohus kaebuse läbi hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas 04.01.2019 kohtutäiturile kaebuse. Avaldaja vaidlustas kaebuses 27.12.2018 kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur lõpetas põhinõude sissenõudmise seoses aegumisega ja jätkas laekumata kohtutäituri tasu nõude osas menetlust. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on jätnud põhjendamatult kohaldamata KTS § 41 lg
3. Täitetoimikust nähtuvalt esitas sissenõudja 22.05.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses oli täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.07.2010.a vastutusotsus. Vastutusotsus on tehtud maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel. Esmalt selgitab kohus, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. Selles osas on sissenõudjaks kohtutäitur. 27.12.2018 otsusega lõpetas kohtutäitur põhinõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega. Täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu nõude osas. Käesoleva asja lahendamisel on keskse tähendusega see, millisel alusel täitementlus lõpetati. Avaldaja nõude aluseks olev kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 kohaldub ainult juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel ehk vastavalt TMS § 48 lg 1 p
4. Alljärgnevalt selgitatud põhjustel nõustub kohus sissenõudja ja kohtutäituri seisukohaga, et käesoleval juhul täitemenetlust sellel alusel ei lõpetatud. Avaldaja esitas vaidlusaluses täiteasjas (026/2012/1541) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Selles tsiviilasjas (nr 2-17-12525) Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrusest järeldus, et sundtäitmisel olnud maksuvõlg on aegunud. Avaldaja ja sissenõudja sõlmisid 22.01.2019 kompromissi, milles kinnitasid vastastikku nõuete puudumist. Kompromissi preambulast nähtuvalt sõlmiti see sundtäitmisel olnud maksuvõla aegumise tõttu. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu 22.01.2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-17-12525).
6. Sissenõudja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. 29.12.2018 avalduses teavitas sissenõudja kohtutäiturit Riigikohtu 10.10.2018 lahendist kohtuasjas 2-17-12525, 3 milles kohaselt on sundtäitmisel olnud nõue aegunud. Sissenõudja teatas, et loeb sissenõudmise lõppenuks ja kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused.
7. Kohtutäitur lõpetas põhinõude sissenõudmise 27.12.2018 otsusega nõude aegumise tõttu. Otsusest ei nähtu, et see oleks tehtud TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt puudus kohtutäituril kohtu arvates õigus ise tuvastada aegumist (tunnistada sundtäitmisel olevat nõuet aegunuks), mis aga ei oma avaldaja kaebuse lahendamisel tähendust. Kohtutäitur oleks pidanud ootama ära tsiviilasja 2-17-12525 lahendi esitamise, kuid see poleks toonud kaasa kaebaja poolt soovitud tagajärge.
8. Arvestades Riigikohtu seisukohta täitmisel olnud maksunõude aegumise tõttu, oli selge, et sundtäitmise jätkamine on sisuliselt välistatud. Tsiviilasjas 2-17-12525 sõlmitud kompromiss oli suunatud sissenõudjale (kostjale) perspektiivituks muutunud kohtumenetluse kiiremale lõpetamisele. Hagejaks olnud avaldaja saavutas kompromissi kaudu sisuliselt sama tulemuse, mille ta oleks saavutanud hagi rahuldamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu. Hagi rahuldamise korral oleks tekkinud TMS § 48 lg 1 p 4 ettenähtud eeldus täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui talle esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistanud kohtulahend. Olemuslikult on käesolevas vaidluses käsitletav juhtum TMS § 48 lg 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alustest kõige sarnasem just sellele olukorrale. Täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ei too aga kaasa võimalust KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks, millele kaebaja käesolevas vaidluses tugineb.
9. Täitemenetluse lõpetamise alusena võib käesolevas asjas käsitleda ka TMS § 48 lg 1 p-s 8 sätestatut, mille kohaselt võib täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksunõude aegumine ja aegunud maksunõude sundtäitmise lubamatus tuleneb seadusest.
10. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 sätestab maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 4 sätestab, et maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus). MKS § 31 lg 3 p 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad aegumisega (§ 33 lõige 4, § 132). MKS § 128 sätestab maksuvõla sundtäitmise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MKS § 128 lg 2 p 4 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud. MKS § 132 lg 8 sätestab, et sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused.
11. 29.10.2018 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et nõue on aegunud. Seega sai kohtutäiturile teatavaks, et täitmisel olev sissenõudja nõue on aegunud. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kohtutäiturile saab teatavaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumise asjaolu, siis tuleb kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 48 lg 1 p 8 ja MKS §-st 132 lg 8 koostoimes MKS §-dega MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 128 lg 2 p 4 lõpetada vastutusotsusest tuleneva nõude sissenõudmine. See on seadusest tulenev alus, mille puhul ei ole vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti ei ole see sissenõudjast tulenev täitemenetluse lõpetamine. Tegemist ei ole olukorraga, kus sissenõudja on nõudest 4 loobunud. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga, kuid sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lakkab maksuvõlg õiguslikult olemast.
12. Kohus on seega seisukohal, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele KTS § 41 lg
13. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb avaldajal kanda hoolimata maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumisest.
14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata.

§ 172

lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 172lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 19.11.2019 lahendiga. 5