1-15-330/45

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-15-330

1. jaanuar 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Juri Sulimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Juri Sulimovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, määruskaebus Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur
4. jaanuar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määrus, millega jäeti Juri Sulimovi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi määruskaebused läbi vaatamata, ning saata kriminaalasi arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada.
9. Määrata Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Juri Sulimovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 108 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Juri Sulimov tunnistati Kohtla-Järve Linnakohtu
11. veebruari
12. a otsusega süüdi ja teda karistati kriminaalkoodeksi (KrK) § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 7 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 144 järgi 5 aasta pikkuse vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 1 ja 8 järgi surmanuhtlusega.
13. Tallinna Linnakohtu
14. juuni
15. a määrusega asendati J. Sulimovile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.
16. Viru Vangla esitas
17. augustil 2019 Viru Maakohtule materjalid J. Sulimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla materjalidest nähtuvalt on J. Sulimovit võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vabastada alates
18. augustist
19. 1-15-330
20. Viru Maakohtu
21. septembri
22. a määrusega jäeti J. Sulimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus arvestas seejuures nii kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal kui ka tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib J. Sulimovi tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine kaasa tuua.
23. Maakohtu määruse vaidlustasid J. Sulimov ja tema kaitsja, kes taotlesid määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamist.
24. Tartu Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a määrusega jäeti määruskaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et määruskaebused on tervikuna perspektiivitud ja nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist piisavalt ja veenvalt, kaaludes karistusseadustiku § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas J. Sulimovi kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning J. Sulimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist või alternatiivselt ringkonnakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist samale kohtule sisuliseks arutamiseks. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud määruskaebuste perspektiivitust.
28. Prokuratuur ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta määruskaebusi KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
30. Kohtupraktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
31. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu näiteks juhul, kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited pole õiguslikult asjakohatud, saab apellatsiooni jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega üldjuhul võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu läbi vaatamata jätmine on võimalik ka määruskaebemenetluses. (Viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. detsembri
33. a määrus nr 1-17-9149/400, p 9.)
34. Käesolevas asjas vaidlustati eluaegset vangistust kandva J. Sulimovi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamata jätmine, taotleti maakohtu määruse tühistamist ning J. Sulimovi vangistusest vabastamist. Sellise lahendi tegemine on ringkonnakohtu pädevuses ega ole seega suunatud õigusliku keelu rikkumisele. Samuti ei ole ringkonnakohtu määruses osutatud kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukohtadele, mis käsitleks eluaegset vangistust 2