järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata.
Kuna võlgnikul puudus pankrotivara, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis on lõpparuande esitamise õiguslikuks aluseks
lg 1 p 3.
lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt
Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.12.2019.
lg 3 lause 1 sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (
Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta:
alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata.
11. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine M L esitas koos pankrotiavaldusega võlgniku kohustusest vabastamise avalduse.
lg 1 lause 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 3 Haldurile teadaolevalt puuduvad käesolevas juhul
lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. M L ei ole pankrotimenetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud (lisatud võlgniku vastus pankrotihaldurile).
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Üldkoosolek ei ole käesolevas asjas teinud ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuna pankrotiistungil oli võlgnikul olemas nõustaja, siis võib eeldada et M L suudab ise enda usaldusisiku kohustusi täita. Mõne teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi. 12. Pankrotimenetluse lõpetamine ja halduri vabastamine
lg 3 alusel pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur kinnitab, et
lg 4 sätestatud halduri vabastamata jätmise alused puuduvad ja haldur palub ennast koos lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega vabastada. 13. Pankrotihalduri tasu. Menetlusabi taotlus.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
Käesolevas pankrotimenetluses on haldur teinud kõik toimingud pankrotimenetluse lõpetamiseks, kuid selle tagajärjel pankrotivara pole suurenenud.
lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.
lg 11 järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihalduril kulus pankrotimenetluse läbiviimisele 10 tundi, millest 2 tundi esimese üldkoosoleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele; 3 tundi nõuetega tutvumine ja nõuete kaitsmise 4 koosoleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele; 1,5 tundi jaotusettepaneku ettevalmistamisele; 1,5 tundi lõpparuande koostamisele ja 2 tundi suhtlemisele võlgnikuga ja krediidiasutustega.
lg 3 alusel kohaldab haldur tunnitasu määra 96 eurot.
lg 1¹ alusel lisatakse halduri tasule käibemaks, kui halduri tasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohuslane. Haldur palub halduri tasu mõista OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohuslane (EE101482213). Kokku taotleb haldur tasu määramist summas 960 eurot (10 x 96), millele lisandub käibemaks 192 eurot. Halduri tasu koos käibemaksuga 1152 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Indrek Naur esitas kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. M L (pankrotis) pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Naur tuleb vabastada tema kohustustest xx xx (pankrotis) pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
Käesolevas pankrotimenetluses on haldur teinud kõik toimingud pankrotimenetluse lõpetamiseks, kuid selle tagajärjel pankrotivara pole suurenenud.
lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena 5 pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.
lg 11 järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihalduril kulus pankrotimenetluse läbiviimisele 10 tundi, millest 2 tundi esimese üldkoosoleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele; 3 tundi nõuetega tutvumine ja nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele; 1,5 tundi jaotusettepaneku ettevalmistamisele; 1,5 tundi lõpparuande koostamisele ja 2 tundi suhtlemisele võlgnikuga ja krediidiasutustega.
lg 3 alusel kohaldab haldur tunnitasu määra 96 eurot.
lg 1¹ alusel lisatakse halduri tasule käibemaks, kui halduri tasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohuslane. Haldur palub halduri tasu mõista OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohuslane (EE101482213). Kokku taotleb haldur tasu määramist summas 960 eurot (10 x 96), millele lisandub käibemaks 192 eurot. Halduri tasu koos käibemaksuga 1152 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud ulatuses kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtukulud ning ajutise halduri kulud puuduvad. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M L esitas koos pankrotiavaldusega võlgniku kohustusest vabastamise avalduse. Kohus leiab, et 6 võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et M L usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab M L ´le (pankrotis), et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.