Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Ramirent Baltic AS hagi B&B Consult OÜ ja A B vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 28.10.2019 määrusega kuulutati välja A Bi pankrot, mistõttu kohus jättis 19.12.2019 määrusega hagi tema osas läbivaatamata tuginedes pankrotiseaduse (PankrS) §-le 43 lg 2. Kohus 19.12.2019 kirjas selgitas hagejale, et kohtu esmahinnangul ei saa käesoleval juhul lugeda menetlusdokumente kätte toimetatuks B&B Consult OÜ-le. Äriregistri väljavõttest nähtub, et A Bi suhtes on kohaldatud ärikeeldu. PankrS § 91 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. A B on aga dokumendid kätte saanud ajal, mil oli juba välja kuulutatud tema pankrot ja millest tulenevalt ei saanud ta olla enam juhatuse liige. Seega puudub B&B Consult OÜ-l käesoleval ajal juhatuse liige. Kohus selgitas lisaks, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Võlgniku ainsal juhatuse liikmel A Bil on kohaldatud ärikeeldu, mistõttu ei ole käesolevas tsiviilasjas
Kohus selgitas veel, et juhindudes ÄS § 184 lg 6 sätestatust on hagejal võimalik esitada kohtule antud tsiviilasjast eraldiseisvalt avaldus kostja juhatuse asendusliikme määramiseks. Lisaks andis kohus 19.12.2019 kirjaga hagejale võimaluse esitada seisukoht antud tsiviilasjas menetluse jätkamise küsimuse lahendamiseks. Hageja oma 19.12.2019 seisukohas leiab, et kuivõrd ta ei soovi teha täiendavaid kulutusi, mis kaasneksid kohtule täiendava avalduse esitamisega (eraldi antud tsiviilasjast) seoses ettevõtte B&B Consult OÜ asendusjuhatuse liikme määramiseks, siis vastavat avaldust hageja ei esita. Kohtumääruse põhjendused Kohus asub seisukohale, et Ramirent Baltic AS hagi B&B Consult OÜ vastu võla nõudes tuleb jätta
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. Seega üldnormi alusel tuleb juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokument selliselt, et menetlusdokumendi võtab vastu juriidilise isiku esindaja isiklikult. Arvestades, et kostjal puudub juhatuse liige, mistõttu ei saa kohus kostjale kätte toimetada hagimaterjale ega muid dokumente, samuti kuivõrd kohtu pakutud lahendus määrata ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu kaudu kostja juhatuse asendusliige ei ole hagejale vastuvõetav, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd kostjale ei ole võimalik seadusliku esindaja puudumise tõttu menetlusdokumente kätte toimetada, jätab kohus hagi
Menetluskulude jaotus
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.