← Eesti

1-18-5166/89

1-18-5166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5166 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi BB süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja Q OÜ süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Apellatsiooni ja määruskaebuse esitaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus ja kannatanu XX seaduslik esindaja CC Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav BB isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX, töökoht XXX, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo Süüdistatav Q OÜ Esindaja juhatuse liige BB, registrikood XXXXXXX, asukoht XXX Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Marko Pilv Kannatanu esindaja XX seaduslik esindaja CC Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Pärnu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsus BB ja Q OÜ süüdistusasjas jätta muutamata.
  7. Apellatsioon ja määruskaebused jätta rahuldamata. 1
  8. Mõista Eesti Vabariigilt BB kasuks välja valitud kaitsjale vandeadvokaat Margo Põbole apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasu 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Q OÜ kasuks välja valitud kaitsjale vandeadvokaat Marko Pilvele apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasu 2643 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kolm) eurot. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. BB anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 ja OÜ KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Q Süüdistuse kohaselt BB Q OÜ esindajana, kes igapäevaselt tegeleb metsamaade ostmisega, millest tulenevalt oli ta kursis ka O ja XX-le kuulunud HHH, LLL ja AAA kinnistute tegeliku turuhinnaga, kasutas varalise kasu saamise eesmärgil ära XX (kes põeb raskel kujul väljendunud nõdrameelsust) tervislikku seisundit ning kogenematust kinnistu turuhinna hindamisel ja esitas XX-le tegelikkusele mittevastavat teavet müügitehingu sisu ja kinnistute tegelike väärtuste osas, väites XX-le, et kinnistute turuväärtus on 38 000 eurot. Tegelikult oli HHH kinnistu turuväärtus 29 000 eurot, LLL kinnistu turuväärtus 28 800 eurot ja AAA kinnistu turuväärtus 85 245 eurot, kokku seega 143 045 eurot. XX tervislik seisund takistas tal adekvaatselt mõista müügilepingu sisu ning hinnata ja kontrollida kinnistute tegelikku väärtust. BB puhul on aga tegemist professionaalse isikuga, kes tegeleb metsamaade ostmisega ja kes sellest tulenevalt on headest kommetest tulenevalt kohustatud teist kogenematut osapoolt teavitama müügitehingu täpsest sisust ning kinnistute õigest turuhinnast. XX-l tekkis BB selgituste tulemusena arusaam, et müügiobjektiks on HHH kinnistu jagamise teel tekkinud kaks maatükki suurusega 3,6 ha ja 2,9 ha. 04.04.2016 edastas BB Paide notarile tehingu teostamiseks aga ka selliste kinnistute registriosa ja katastriüksuse numbrid, mille müümises ei olnud nad XX-ga kokku leppinud. BB saatis Paide notari e-posti aadressile XXX e-kirja, milles märkis müüdavateks objektideks HHH kinnistu 2 maatükki hinnaga 7000 eurot, LLL kinnistu hinnaga 11 000 eurot ja AAA kinnistu hinnaga 20 000 eurot ning nimetatud kinnistute registriosa ja katastriüksuse numbrid. Olles BB poolt eksitusse viidud müüdavate objektide turuväärtuse ja mahu osas, müüsid O ja XX 07.04.2016 Q OÜ-le, keda esindas BB, lisaks HHH kinnistu jagamise teel tekkinud kahele maatükile ka LLL ja AAA kinnistu ning seda oluliselt alla turuhinna, s.o 38 000 euro eest. Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingutest nähtuvalt oli HHH kinnistu müügihinnaks 7000 eurot, LLL kinnistu müügihinnaks 11 000 eurot ja AAA kinnistu müügihinnaks 20 000 eurot, kokku 38 000 eurot. Q OÜ juhatuse liikme BB teadlikkust kinnistute tegelikust turuhinnast näitab tema poolt müügitehingu päeval, s.o 07.04.2016 eelnimetatud kinnistute müügipakkumuse esitamine OÜ-le 2 W ning sellele järgnev kinnistute edasimüümine W OÜ-le kuus päeva hiljem 67 000 euro võrra kallimalt, s.o 13.04.2016 105 000 euro eest. Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingutest nähtuvalt oli HHH kinnistu müügihinnaks 20 000 eurot, LLL kinnistu müügihinnaks 30 000 eurot ja AAA kinnistu müügihinnaks 55 000 eurot, kokku 105 000 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. BB Q OÜ esindajana põhjustas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel O ja XX-le varalist kahju vähemalt 67 000 eurot (arvutuskäik: edasimüügihind 105 000 eurot miinus XX-le makstud müügihind 38 000 eurot). Seega, põhjustades varalise kasu saamise eesmärgil O ja XX-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju suures ulatuses (vähemalt 67 000 eurot), pani BB toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kelmuse.
  11. Harju Maakohtu
  12. aprilli
  13. a otsusega mõistis kohus BB ja Q OÜ neile esitatud süüdistuses tõendamatuse tõttu õigeks. Eesti Vabariigilt mõisteti BB kasuks valitud kaitsja tasu 6780 eurot ja Q OÜ kasuks 11 630 eurot. Hagi menetlemisega tekkinud õigusabikulude katteks mõisteti XX-lt välja BB kasuks 180 eurot ja Q OÜ kasuks 225 eurot. O ja XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud jäeti riigi kanda. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et tegemist on konkretiseerimata süüdistusega. Süüdistuse etteheited on vastuolulised ja kohati üksteist välistavad. Meditsiinidokumendid, ekspertiisiakt ja eksperdi selgitused ei tõenda, et XX oleks olnud müügilepingu sõlmimise ajal teovõimatu või piiratud teovõimega. Notar EN ütlused on usaldusväärsed, sest need riimuvad BB ütlustega. EN selgitas O ja XX-le lepingu sisu ning nad pidid aru saama, et müüakse kolme kinnistut. Kuna XX oli mitme metsakinnistu omanik ja pärast vaidlustatud tehingut soetas uue kinnistu, siis omas ta kogemusi metsaga seotud tehingutes. Maakohus jättis tõendikogumist välja e-kirjad, volikirja, BB ja OÜ W pangakonto väljavõtted, sest need ei oma tõenduslikku tähtsust ega haaku süüdistusega. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid müüdud kinnistute turuväärtust tehingu sõlmimise aja seisuga. E OÜ poolt koostatud metsa väärtuse hindamise aktid ei ole tõendid, millega saaks tõendada metsakinnistuste väärtust. Kinnistute edasimüügihind ei saa olla nende turuväärtus ehk kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 alusel. Tõendatud ei ole kannatanutele kahju tekkimise fakt ning kahju ulatus.
  14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör ning määruskaebused prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja CC. 3.1 Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist ja süüdimõistva otsuse tegemist, sest maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava alusetu õigeksmõistmise. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist nr 57 nähtub, et XX ei olnud võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tal diagnoositi vaskulaarne dementsus
  15. aasta mais. Seetõttu ei olnud XX võimeline aru saama notari juures 07.04.2016 aset leidnud tehingu tähendusest. Ekspert AT selgitas kohtus, et tema arvates esines XX-l dementsus juba alates
  16. aastal, 16.03.2015 psühhiaater VK poolt väljastatud tõend on ilmselt ebaõige. 3 Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist nr 161 nähtub, et ekspert OT tutvus XX elu- ja haigusloo andmetega, samuti viis tema elukohas 29.08.2017 läbi intervjuu. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et XX-l hakkasid ilmnema probleemid vaimses tervises unustamise ja taipamatuse näol umbes 6 aastat tagasi. Tunnistaja VV avaldas kohtuistungil, et
  17. aasta kevadest oli XX taipamatus äratuntav ka erihariduseta isikule. Prokuröri hinnangul ei ole notar EN ütlused usaldusväärsed, sest notariaalse lepingu tekst on segane, eksitav ning kirjavigadega. Ebaselge on lühendite kasutamine. EN selgitas, et teksti koostades võttis ta aluseks BB-lt saadud e-kirja, kus oli ära toodud HHH kinnistu maatükkide hinnana 7000 eurot. Seega ei küsinud EN eakatelt müüjatelt arvamust müüdavate kinnistute hindade ega HHH kinnistust eraldatavate maatükkide kohta, vaid märkis lepingusse kinnistute müügihinnad BB-lt saadud e-kirja alusel. Teksti esimest korda notaribüroos nähes ei olnud müüjad võimelised aru saama, mida ja millistel tingimustel nad müüvad ning et tehingu tingimused on neile äärmiselt kahjulikud. Järelikult ei lugenud EN eakatele müüjatele lepingut täies ulatuses ette, vaid selgitas lepingu teksti üksnes valikuliselt. Vaatamata sellele, et XX põdes vaskulaarset dementsust, mis nii eksperdi hinnangul kui teiste ülalloetletud tõendite kohaselt oli äratuntav ka erihariduseta isikule, tõestas notar EN aprillis 2017 notariaalse tehingu O ja XX-ga.
  18. aprillil 2019 on tuvastanud selle tehingu tühisuse ka kohtunik Gerty Pau tsiviilasjas nr 2-18-3814, kuid maakohus jättis selle tõendi põhjendamatult vastu võtmata. Kohtuotsusega on tõendatud, et notar EN poolt tõestatud ning XX, OO ja S OÜ vahel 20.04.2017 sõlmitud Aleääre kinnisasjal asuva metsa raieõiguse võõrandamise leping on tühine. Seda põhjusel, et XX-l esines 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus. Seetõttu on ekslik kohtu seisukoht, et XX saab käsitleda metsamaade tehingutega kursis oleva isikuna. BB poolt metsamaade kinnistuste andmete edastamise viis OÜ-le W tõendab, et BB ja OÜ W olid pikaajalised lepingupartnerid. Seetõttu oli BB teadlik, et OÜ W on nende kinnistute ostmisest huvitatud. Prokurör ei nõustu kohtuga, et E OÜ poolt koostatud metsa väärtuse hindamise aktidel nr TH-17038; TH-17-039 ja TH-17-040 ei ole tõenduslikku väärtust. Kaitsjad avaldasid alles kohtuvaidlustes, et hindamisakte ei saa tõendina kasutada seetõttu, et nad on allkirjastamata. 29.05.2019 edastas kannatanu esindaja CC prokurörile hindamisaktid allkirjastatuna. Prokurör ei nõustu maakohtuga ka selles, et kinnistute edasimüümine 13.04.2016 hinnaga 105 000 eurot ei anna indikatsiooni nende kinnistute turuväärtuse osas. E OÜ koostatud metsa väärtuse hindamise aktidega on tõendatud, et müügitehingu toimumise ajal oli HHH kinnistu turuväärtus 29 000 eurot, LLL kinnistu turuväärtus 28 800 eurot ja AAA kinnistu turuväärtus 85 245 eurot, kokku seega 143 045 eurot. Süüdistuses on hindamisaktidele tuginevalt kinnistute väärtusena märgitud 143 045 eurot. Kuriteoga tekitatud kahju tuvastamisel on aluseks võetud kinnistu edasimüügihind 105 000 eurot. Võttes arvesse hindamisakte ja kinnistute reaalset edasimüümist 105 000 euro eest, on üheselt tõendamist leidnud, et 07.04.2016 seisuga oli süüdistuses ära toodud kinnistute turuväärtus vähemalt 105 000 eurot, mistõttu on kuriteoga kahju tuvastamisel arvestatud viimati nimetud summa. Maakohtu väide kannatanule kuriteoga põhjustatud kahju tõendamatuse osas ei vasta tegelikkusele. Samuti ei vasta tõele väide, et kinnistute turuväärtuse hindamisel võttis BB aluseks Türi vallas toimunud müügitehingute mediaanhinna. Eeluurimisel ta ei avaldanud, et lähtus hinnapakkumisel Türi vallas toimunud müügitehingute mediaanhinnast. 4 Maakohus ei võtnud tõendina vastu kannatanu esindaja poolt politseile esitatud väljavõtet suhtluskeskkonnas Okidoki esitatud müügikuulutustest, põhjendusega, et nimetatud tõend ei oma tõenduslikku tähtsust. Vastupidiselt kohtule leiab prokurör, et nimetatud tõend omab tegelikult tõenduslikku tähtsust, sest sellest nähtuvalt on kuulutuses metsamaade hinnapakkumus kuni 12 000 eurot hektari kohta ning pakkuja kontaktandmetena on märgitud BB mobiiltelefoninumber XXXXXXXX ja meiliaadress XXX. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et hinnapakkumisel sai BB tehingut tehes lähtuda ainult Maa-ameti andmebaasi nn keskmisest müügihinnast. Tegelikult oli BB kursis sellega, et kinnistul kasvas raieküps mets ja teadlik ka sellest, et tal on võimalik kiirmüügikorras kinnistud edasi müüa OÜ-le W hinnaga 105 000 eurot. LL ütlustest nähtub, et enne tehingut käis ta metsas ja vaatas kinnistud üle, sest tegemist oli suurte summadega. Tehingu hinna kujundamisel ei võta turuosalised arvesse üksnes Maa-ameti andmebaasi nn keskmisest müügihinda, vaid enne tehingut vaadatakse kinnistud üle ja hinna kujunemisel on oluline, milline mets kinnistul kasvab. Kohtu seisukoht, nagu BB oleks kinnistute turuväärtuse hindamisel võtnud aluseks Türi vallas toimunud müügitehingute mediaanhinna, arvestamata sealjuures maatükil kasvava puidutagavara kogust ja sortimenti, raieküpsust või võimalikku raie aega, ei ole eluliselt usutav ega kookõlas ka BB ütlustega. XX ja tema abikaasa soovisid müüa ainult ühte maatükki. Initsiatiiv kinnistute müümiseks ei tulnud mitte müüjatelt, vaid BB-lt. XXga suheldes sai BB aru, et tegemist on dementse isikuga, kes ei ole võimeline seostama omavahel kinnistuid konkreetsete registriosa ja katastriüksuse numbritega ega hindama kinnistul kasvava metsamaa väärtust. Valeandmete esitamisel tegutses BB riskivabalt. Ta arvestas sellega, et arusaamisvõimetu XX ja kõrges vanuses OO ei ole võimelised orienteeruma notariaalaktiga kinnitatud müügitehingu sisus. Seda seetõttu, et tema esitas notarile andmed müüdavate objektide kohta. Juhul, kui tehingu tegemine olekski mingil põhjusel nurjunud, siis sellega ei oleks BB-le järgnenud mingeidki negatiivseid tagajärgi. Kasumimarginaal 67 000 eurot oli sedavõrd oluline, mis motiveeris BB võtma riske ja esitama notarile valeandmeid. BB tegeles ja tegeleb ka praegu igapäevaselt metsamaade kinnistute ostmise ja edasimüümisega ning oli müüdavad kinnistud üle vaadanud, mistõttu oli ta oma pikaajalisest töökogemusest lähtuvalt teadlik kinnistute reaalsest turuväärtusest. Samuti nähtub kontode väljavõtetest, et osaühingud Q ja W on pikaajalised koostööpartnerid. Prokurör on esitanud ka määruskaebuse, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist BB ja OÜ Q kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Vähendada väljamõistetavat menetluskulu poole võrra ja mõista BB-lt välja 3390 eurot ja Q OÜ-lt 5815 eurot. Alternatiivselt jätta menetluskuludena välja mõistmata kaitsjate omavahelised konsultatsioonid ja kaitseakti koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 14 tunni asemel 7 tundi ehk vähendada mõlema kaitsja puhul ajakulu kaitseakti koostamise eest 3,5 tunni võrra. BB kui ka OÜ Q süüküsimuse otsustamisel tuleb hinnata füüsilise isiku BB tegevust. Kaitseakti esitasid vandeadvokaadid Margo Põbo ja Marko Pilv ühiselt. Samas on mõlemad kaitsjad esitanud menetluskulude hüvitamise taotluses nõude ka kaitseakti koostamise eest. Mõlemad kaitsjad märkisid kaitseakti koostamise ajakuluks 7 tundi, kokku seega 14 tundi. Kaitsjate esitatud arvetest nähtub, et kaitseakti koostamisele eelnevalt on kaitsjad omavahel konsulteerinud, misjärel koostati ühine kaitseakt. Prokurör leiab, et kaitsjad on kaitseakti koostamisele kulunud aega näidanud topelt ning ajakulu mahuga 14 tundi on põhjendamatu. Põhjendatud ajakuluks ühise kaitseakti koostamise eest on 7 tundi. 5 3.2 Kannatanu seaduslik esindaja CC taotleb määruskaebuses kohtuotsuse tühistamist XX-lt välja mõistetud menetluskulude osas, sest peab sellist lahendit äärmiselt ebaõiglaseks. Kannatanu jäi ilma oma varast, kuid peab nüüd tasuma veel menetluskulu. Tegemist on vana ja haige inimesega. Lisaks sellele on selline lahend ka sisuliselt vale, sest kannatanu ei ole käesoleva menetluse käigus kohtule tsiviilhagi esitanud. Prokuratuurile esitati vaid esialgne tsiviilhagi.
  19. Ringkonnakohus määras vaadata esitatud apellatsiooni ja määruskaebuste alusel kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja andis taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  20. juunini
  22. Määratud tähtajal esitasid oma seisukoha prokuröri apellatsiooni ja määruskaebuse ning kannatanu esindaja määruskaebuse suhtes BB kaitsja Margo Põbo ja Q OÜ kaitsja vandeadvokaat Marko Pilv, kes taotlevad jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon ja määruskaebused rahuldamata. Kaitsjate hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdistusakt ei vasta nõuetele, mistõttu ei ole arusaadav, mida süüdistatavatele konkreetselt ette heidetakse. Süüdistusest ei selgu, millega OO eksitusse viidi. Prokuröri apellatsioonis maakohtu seisukohti ümber ei lükata. Prokurör on lisanud apellatsioonile tõendeid, mida maakohtus ei uuritud ja mille täiendava tõendina kriminaalasja juurde võtmist prokurör ei taotle. Seetõttu tuleb jätta apellatsiooni lisad tähelepanuta. Kuna kannatanu esindaja apellatsiooni ei esitanud, siis tuleb ka tema poolt esitatud tõendid ja kohtuotsuse suhtes avaldatud seisukohad tähelepanuta jätta. Kannatanu on ise oma käitumisega süüdistatavatele tsiviilhagi põhjendamatu menetlemisega menetluskulusid põhjendamatuid, mistõttu maakohus on need kulud põhjendatult kannatanult välja mõistnud. Oma seisukoha esitas prokuröri apellatsiooni ja määruskaebuse suhtes ka kannatanu seaduslik esindaja CC, kes toetab prokuröri seisukohti ja taotleb prokuröri taotluste rahuldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  23. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, prokuröri apellatsiooni ja määruskaebuse ning kannatanu esindaja määruskaebuse väidetega ning kaitsjate seisukohtadega esitatud apellatsiooni ja määruskaebuste kohta, leiab, et apellatsioon ja määruskaebused maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude otsustuse tegemisel. Prokuröri apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida ta esitas juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente. Prokuröri väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Asjaolu, et prokurör maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Eelnevat arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et nii prokuröri apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei 6 pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. detsembri
  25. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  26. aprilli
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  28. detsembri
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Prokuröri apellatsiooni ja määruskaebuse ning kannatanu seadusliku esindaja määruskaebusega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 6.2 Prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude peale määruskaebuse. Lisaks sellele on prokurör esitanud kohtuotsuse peale ka apellatsiooni. Kuna prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse ka sisuliselt, siis ei oleks olnud tal vajalik menetluskulusid eraldi vaidlustada ja määruskaebust esitada. Kannatanu on vaidlustanud kohtuotsuse küll ainult menetluskulude osas, kuid kuna prokurör on esitanud ka apellatsiooni, siis võtab kohtukolleegium apellatsiooni ja määruskaebuste suhtes ühise seisukoha käesolevas kohtuotsuses. 6.3 Prokurör on tuginenud apellatsioonis tõenditele, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus ja mida seetõttu kohtutoimikus ei ole. Neid tõendeid ei ole maakohtus uuritud. Prokurör ei ole ringkonnakohtult nende tõendite kriminaalasja juurde võtmist taotlenud. Ta on esitanud need tõendid ringkonnakohtule koos apellatsiooniga. Prokurör ei ole apellatsioonis ka põhjendanud, miks ta maakohtu seisukohaga tõendite vastuvõtmisest keeldumise osas ei nõustu. KrMS § 321 lg 6 kohaselt võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval põhjusel. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonivastustes esitatud seisukohaga, et prokurör oleks pidanud taotlema ringkonnakohtult nende dokumentide tõendina kriminaalasja juurde võtmist ja põhjendama, mille vastu maakohus tõendeid vastu võtmata eksis. Kui tõendeid kohtutoimikus ei ole ja nende toimiku juurde võtmist ringkonnakohtus ei taotleta, siis ei ole kohtukolleegiumil võimalik neid uurida. Seega jätab kohtukolleegium prokuröri apellatsioonile lisatud dokumendid tähelepanuta. 6.4 Kannatanu seaduslik esindaja on vaidlustanud kohtuotsuse vaid menetluskulude osas. Apellatsiooni ta esitanud ei ole. Seega ei ole kannatanu seaduslik esindaja kohtuotsust sisuliselt vaidlustanud. Seda ta on oma
  30. juunil 2019 ringkonnakohtule saadetud avalduses ka sõnaselgelt väljendanud ( 4 kd tl 131). Vaatamata sellele on kannatanu seaduslik esindaja
  31. juunil 2019 ringkonnakohtule saadetud seisukohtades maakohtu otsuse sisuliselt vaidlustanud ja esitanud täiendava tõendina XX-ga tehtud videointervjuu ja selle stenogrammi ning ajaleheartiklite väljatrükke. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Sellele asjaolule on juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu ka kaitsjad oma vastuses prokuröri apellatsioonile ja määruskaebusele ning kannatanu seadusliku esindaja määruskaebusele. 7 Kuna kannatanu seaduslik esindaja ei ole maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud ega apellatsiooni esitanud, siis jätab kohtukolleegium kannatanu esindaja poolt
  32. juunil 2019 esitatud seisukohad ja täiendavad tõendid tähelepanuta. 6.5 Maakohus leidis, et tegemist on konkretiseerimata süüdistusega. Süüdistuse etteheited on vastuolulised ja kohati üksteist välistavad. Kaitsjad juhtisid kohtu tähelepanu sellele asjaolule juba eelmenetluse istungil ning on seda asjaolu hiljem määruskaebe korras vaidlustanud. Maakohus on kohtuotsuse leheküljel 7 leidnud, et süüdistusest võib välja lugeda neli tegevust, millega BB võis XX eksitusse viia. Maakohus on neid versioone analüüsinud ja leidnud, ükski neist ei leia tõendamist. OO eksimusse viimist ei ole süüdistuses üldse käsitletud. Lisaks sellele puudub kohtul õigus erinevatest süüdistuse variantidest see õige välja valida. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas esitatud süüdistus ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Seetõttu tuli kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatavad juba ainuüksi seetõttu neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtukolleegium nõustub kaitsjatega, et prokurör ei ole oma apellatsioonis maakohtu põhjendusi selles osas ümber lükanud. 6.6 Maakohus analüüsis ekspertiisiakte, eksperdi ütlusi kohtuistungil, meditsiinilisi dokumente ja tunnistajate ütlusi ning leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et XX oleks olnud
  33. aprillil 2016 notaribüroos tehingut sõlmides nõrgamõistuslik. Vastupidiselt sellele leiab prokurör oma apellatsioonis samadele tõenditele tuginedes, et XX oli
  34. aprillil 2016 dementne. Kohtukolleegium prokuröri seisukohaga ei nõustu, sest XX-l on varem diagnoositud küll mitmeid haigusi, kuid mitte dementsust. Dementsuse diagnoos pandi talle alles
  35. aasta maikuus, s.o pärast müügitehingu sõlmimist. Lisaks sellele on ekspert kohtuistungil selgitanud, et tegelikult ei olegi võimalik tagasiulatuvalt tuvastada, mis kuupäeval isik teovõimetuks muutus. Pelgalt isikuga vesteldes ei ole võimalik dementsust tuvastada. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, millist süüdistavat tähtsust omab prokuröri apellatsioonis toodud asjaolu, et XX-le oli varem väljastatud arstitõend ja tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtukolleegiumi hinnangul tõendab see asjaolu pigem seda, et XX ei olnud nõrgamõistuslik, sest vastasel juhul ei oleks talle arstitõendit väljastatud. 6.7 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et BB tegi notari kaudu XX-le hinnapakkumise, millega oli tal võimalik nõustuda või sellest keelduda. Samasugune õigus oli tema abikaasal OOl. Notari ütluste kohaselt luges ta ostu-müügi lepingu tehingut vormistades asjaosalistele ette ja selgitas selle sisu. Prokuröri väide, et notar lepingut ette ei luganud ja selle sisu piisavalt ei selgitanud, on paljasõnaline. Prokurör selle väite kinnituseks ei ole tõendeid esitanud. 6.8 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses kohtuasjas ei oma tähtsust asjaolu, et BB ostetud kinnistud hiljem edasi müüs. See asjaolu ei tõenda, et tegemist on kannatanute eksimusse viimisega. 6.9 Kannatanu seaduslik esindaja leiab määruskaebuses, et XX-lt tsiviilhagi menetlemisega tekkinud menetluskulude väljamõistmine on ebaseaduslik ja ebaõiglane. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kohtuotsuse leheküljel 16 oma seisukohta põhjalikult motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks korrata. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida vaid seda, et kannatanu seadusliku esindaja määruskaebus on eksitav. Kannatanu seaduslik esindaja märgib, et praeguses kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Selline väide ei vasta tõele. Asja materjalidest nähtub üheselt, et tsiviilhagi on esitatud nii praeguses asjas kui ka tsiviilkohtule. Asjaolu, et tsiviilhagi 8 esitatakse ja ka esitati prokuratuurile, ei tähenda seda, et kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Kuna tsiviilhagi menetlemisega tekitati süüdistatavatele põhjendamatuid menetluskulusid, siis ongi maakohus need kannatanult süüdistatavate kasuks põhjendatult välja mõistnud. Seetõttu jätab kohtukolleegium kannatanu seadusliku esindaja määruskaebuse rahuldamata. 6.10 Prokurör on esitanud ka määruskaebuse, milles leiab, et kaitsjad on kaitseakti koostamisele kulunud aega näidanud topelt ning ajakulu mahuga 14 tundi on põhjendamatu. Alternatiivselt on prokurör taotlenud vähendada menetluskulusid kaitsjate omavahelistele nõupidamistele kulunud aja võrra. Kohtukolleegium prokuröri seisukohtadega ei nõustu. Kaitsjad on oma taotlustes näidanud, et kummalgi kaitsjal kulus kaitseakti koostamiseks 7 tundi. Seega kulus kokku kaitsjatel kaitseakti koostamisele 14 tundi. Prokuröri väide, et kaitseakti koostamisele kulunud aeg on näidatud kahekordselt, on põhjendamatu. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kaitsjad valivad ise taktika, kuidas nad oma kaitsealuseid kaitsevad. Selleks on vajalik ka omavaheliste nõupidamiste pidamine. Seetõttu jätab kohtukolleegium prokuröri määruskaebuse rahuldamata.
  36. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. 7.1 KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni ning määruskaebuse rahuldamata, siis kannab menetluskulud riik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  37. detsembri
  38. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja
  39. detsembri
  40. a otsuse nr 3-1-1-79-14 punktis 44 korranud oma varasemat seisukohta, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. Seetõttu on vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. juuni
  42. a otsus nr 31-1-58-15, p 14). Olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. 7.2 Valitud kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo esitas ringkonnakohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt BB kasuks välja 1320 eurot kaitsjale apellatsioonimenetluses osalemise eest makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud oma ülesannete täitmiseks aega kokku 11 tundi. Ühe tööühiku hind on 100 eurot tund. Taotluse kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt maakohtu otsusega tutvumises, prokuröri apellatsiooni ja määruskaebusega ning kannatanu seadusliku esindaja määruskaebusega tutvumises, kliendiga nõupidamises ja nende kohta seisukohtade esitamises. 9 Kuna maakohus mõistis BB õigeks ja prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja olid selle ringkonnakohtus vaidlustanud, siis oli kaitsja poolt apellatsiooni ja määruskaebuste suhtes seisukoha avaldamine kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata vajalik. Kohtukolleegium ei vaidlusta ka ühe tööühiku hinda. Kriminaalasi on küllaltki mahukas ja keeruline, mistõttu on kaitsja poolt taotletud tasu suurus põhjendatud. Seetõttu mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt BB kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 1320 eurot. 7.3 Valitud kaitsja vandeadvokaat Marko Pilv esitas ringkonnakohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt Q OÜ kasuks välja 2643 eurot kaitsjale apellatsioonimenetluses osalemise eest makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud oma ülesannete täitmiseks aega kokku 15 tundi. Ühe tööühiku hind on 150 eurot tund. Taotluse kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt maakohtu otsusega tutvumises, prokuröri apellatsiooni ja määruskaebusega ning kannatanu seadusliku esindaja määruskaebusega tutvumises, kliendiga nõupidamises ja nende kohta seisukohtade esitamises. Kuna maakohus mõistis Q OÜ õigeks ja prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja olid selle ringkonnakohtus vaidlustanud, siis oli kaitsja poolt apellatsiooni ja määruskaebuste suhtes seisukoha avaldamine kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata vajalik. Kohtukolleegium ei vaidlusta ka ühe tööühiku hinda. Kriminaalasi on küllaltki mahukas ja keeruline, mistõttu on kaitsja poolt taotletud tasu suurus põhjendatud. Seetõttu mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt Q OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 2643 eurot.
  43. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  44. aprilli
  45. a kohtuotsuse BB ja Q OÜ süüdistusasjas muutmata ning apellatsiooni ja määruskaebused rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.