Tsiviilasi nr: 2-18-11109 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2019, Tallinn T

) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

1. Praeguses asjas nähtub, et täitedokumendiks on 16.03.2017 notariaalse lepingu p-s 3.5 kokkulepitu, et juhul kui ostueesõigust omav isik ei täida sama lepingu p-des 3.3.1 ja 3.3.
2. nimetatud osamaksete kohustust nõuetekohaselt, st hilineb osamakse tasumisega kas täielikult või osaliselt rohkem, kui 3 kalendripäeva, muutub kogu käesoleva lepingu p-s 3.
3. kokkulepitud summa koheselt sissenõutavaks ja müüjal on õigus koheselt ja ilma ostueesõigust omavale isikule täiendavat tähtaega andmata esitada leping müügihinna saamiseks kohtutäiturile ostueesõigust omava isikute poolt tasumata summade sissenõudmiseks.
4. Esitades täitmisavalduse tugines kostja seega sellele, et tal on täitmiseks

§ 2

lg 1 p-s 18 nimetatud notariaalne leping.

§ 2

lg 1 p 18 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõue, mis tuleneb järgmisest täitedokumendist: rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on notariaalse kokkuleppe

§ 2

lg 1 p 18 järgi täitedokumendiks lugemiseks vajalik tingimus muu hulgas see, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele alles pärast seda, mil tema vastu suunatud nõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-09). Praegusest asjast nähtub, et hageja andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele enne kui nõue oli muutunud sissenõutavaks, sest leping sõlmiti 16.03.2017, kuid nõue muutus sissenõutavaks ositi 31.03.2017 ja 30.04.2017.a. Sellest tulenevalt algatati täitemenetlus dokumendi alusel, mis ei vastanud täitedokumendi nõuetele. 47. Kuigi täitemenetluse algatamine dokumendi alusel, mis ei vasta täitedokumendi nõuetele, tuleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (

§ 217

), saab täitmiseks esitatud dokumendi vastavust täitedokumendi nõuetele kontrollida ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221

) lahendamisel, kui võlgniku ja sissenõudja vahel on ka materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesolevas asjas esitas hageja ka materiaalõiguslikud vastuväited 16.03.2017 lepingus kokkulepitud müügisummale, mistõttu tuli tuvastada ka see, kas täitmiseks esitatud dokument vastas täitedokumendi nõuetele. 48. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kohase täitedokumendi puudumise tõttu on täitemenetlus algatatud põhjendamatult, tuleb hagi rahuldada. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus analüüsida hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid kostja nõudele. 9