RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-11532 Määruse kuupäev Tartu, 30. jaanuar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kau

) § 377 lg 1 esimese lause ja § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2019/3231 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus viitas

§ 378lg-le 4 ning leidis, et täitemenetluse peatamine on põhjendatud.

Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud täitemenetluse toimumine enne, kui on lahendatud vaidlus, kas täitemenetluse aluseks olev nõue on selge. Täitemenetluse peatamine on õigustatud ka hilisema tagasitäitmise vältimiseks. Kohaldatav hagi tagamise abinõu on proportsionaalne.

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Ringkonnakohus rahuldas
4. septembri
5. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt eeldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamine, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 11 alusel esitatud hagi on õiguslikult perspektiivikas. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 4 alusel (Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpule viidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus

§ 377lg 1 ning § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. 2

§ 381

lg‑s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p‑des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2; Riigikohtu 3.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 18–19). TMS § 221 lg‑s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust venitada alusetute hagide esitamisega täitemenetlust. Kohtul on võimalik vajalikel juhtudel täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotlus rahuldamata (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Ringkonnakohus arvestas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib

§ 381

lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Maakohus ei kontrollinud

§ 381

lg 2 alusel, kas hageja on oma nõuet, mille tagamist ta soovib, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt

§ 235tähenduses põhistanud.

Arvestades hagis ja hagi tagamise taotluses esitatud põhjendusi, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul pidada hagi tagamise kontekstis hagi õiguslikult perspektiivikaks põhjendusega, et tegemist on notariaalselt tõestatud lepingust tuleneva nõudega, mis on ebaselge. Hageja ei põhistanud, et kostjal ei pruugi nõuet olla. Hagis esitatud asjaoludest ei saanud järeldada, et kostjal ei ole hageja vastu laenulepingust tulenevat 199 301 euro 59 sendi suurust põhinõuet. Hagis märkis hageja üksnes, et laenulepingus kokkulepitud leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, viivisekokkulepe tüüptingimusena tühine ning kostja nõue ebaselge. Hageja ei teinud usutavaks, et kostjal ei saa tema vastu olla kõrvalnõudeid või et viivis ja leppetrahv on vähendatavad nullini. Hageja viide tarbijaga sõlmitud lepingule viivisenõude lahendamisel ei ole hagi, mille tagamist soovitakse, põhistamiseks piisav. Ringkonnakohus viitas

§ 378

lg 4 esimesele lausele ja leidis, et juhul, kui lugeda hageja nõue ka osaliselt kõrvalnõuete (viivis ja leppetrahv) osas perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes siiski põhjendatud. Hageja esitas sundtäitmiseks 242 992 euro 11 sendi suuruse nõude ning täitemenetluses on tema nõue piiratud hüpoteegisummaga (295 000 eurot). Sellest 199 301 eurot 59 senti on põhinõue, mille sissenõutavuse üle pooled hagis esitatud asjaoludel ei vaidle. Hageja ei põhistanud väidet, et kinnisasja müümisel saab tema majandustegevus pöördumatult kahjustada, ega selgitanud, mis on tema ettevõtte tegevusalaks ning kuidas see sõltub vaidlusaluse kinnisasja olemasolust. Kui tegemist on juriidilisi teenuseid osutava äriühinguga, on selle majandustegevust võimalik jätkata ka üüritud äriruumides. Ringkonnakohus selgitas, et kui kõrgema astme kohus tühistab hagi tagamise hagi õigusliku perspektiivituse tõttu, ei ole kohtu seisukoht hagi õigusliku perspektiivituse kohta käsitatav maakohtule kohustusliku õigusliku juhisena

§ 658lg 2 tähenduses, vaid üksnes seisukohana hagi tagamise menetluse kontekstis.

Seega ei ole välistatud, et maakohus võib eelnimetatud juhul hagi hiljem menetlusse võtta ja rahuldada (Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 11). Ringkonnakohus märkis, et

§ 390

lg 1 teine lause annab õiguse esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale (Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 17). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse. Lisaks palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 3

§ 381lg 2.

Ringkonnakohtu määrus on viidatud sättega vastuolus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei vaata kohus sisuliselt läbi hagis esitatud nõuet ega hinda tõendeid. Hagi tagamise taotluses tuleb tagamise aluseks olevaid asjaolusid üksnes põhistada (

§ 381lg 2).

Nimetatu tähendab asjaolude põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda asjaolud usutavaks (

§ 235

). Maakohus leidis põhjendatult, et hageja põhistas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire ning asus vastuolulisele seisukohale. Ühelt poolt ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire, kui hindas sisuliselt tõendeid ja lahendas põhivaidlust (tunnistas kõrvalnõuete osas vaidluse justkui lubamatuks). Teisalt jättis ringkonnakohus hageja ilma võimalusest kaitsta oma õigusi täitemenetluses ning seda olukorras, kus kostjal on võimalik pöörata oma nõudeid sundtäitmisele ilma seda kohtulikult või muul viisil tunnustamata. Ringkonnakohus pani hageja ebaproportsionaalselt koormavasse olukorda. Hagejale tuleb tagada efektiivsem õiguskaitse, kuna ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning kostjal säilib igal juhul õigus nõuda hageja kinnisasjade arvel nõude sundtäitmist hagi rahuldamata jätmise korral. Selle õiguse teostamine lükkub üksnes hagi tagamise tõttu ajaliselt edasi. Praegu on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud dokument, mitte kohtulahend. Kostja ei põhjendanud erakorralist asjaolu, mis õigustaks sundtäitmise käigus hageja kinnistu võõrandamist ja täiteasja peatamata jätmist. Lisaks ei ole alust arvata, et kinnisasja väärtus võiks menetluse ajal väheneda. Esineb aga oht, et kinnisasi võõrandatakse kohtumenetluse ajal enampakkumisel ning hageja jääb ilma oma ainsast varast (tsiviilasi muutub hageja jaoks mõttetuks). Seega on ringkonnakohtu määrus vastuolus

§ 377lg-ga 1.

1. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebus tuleb

§ 682

lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole praegu kaebeõigust (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p 18;
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 8). 9.

§ 390

lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.

§ 390

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi tagamise tühistamise korral saab maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes siis, kui maakohus või ringkonnakohus tühistas hagi tagamise

§ 386

lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel.

§ 390

lg 1 teises lauses on sätestatud, et lisaks peab ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks olema täidetud eeldus, et tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või tagamisabinõuna on kohaldatud isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Ka seaduseelnõu seletuskirjas (759 SE) on selgitatud, et

§ 390

lg-t 1 muudetakse, sätestades, et ainult selliste maakohtu või ringkonnakohtu määruste peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§-s 386 4

§ 390lg-le 1 antud väga laia tõlgendust (Riigikohtu 23.

veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-10, p 15) kitsamaks muuta, tuleb hagi tagamise tühistamise peale määruskaebuse esitamist piirata vaid juhtudega, kui hagi tagamine on tühistatud

§-s 386 sätestatud alusel.

§ 386

lg 2 kohaselt võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 386

lg 5 sätestab, et kohus võib

§ 378

lg-s 3 nimetatud asjaoludel (abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas hagi tagamiseks kohaldatavad hagi tagamise abinõud) tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Praegu tühistas ringkonnakohus hagi tagamise, kuna ei pidanud hagi õiguslikult perspektiivikaks. Lisaks leidis ringkonnakohus, et juhul, kui lugeda hageja nõue ka osaliselt kõrvalnõuete (viivis ja leppetrahv) osas perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes siiski põhjendatud. Seega ei tühistanud ringkonnakohus hagi tagamist

§ 390

lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (

§ 386

lg-d 2, 4 ja 5) ning hagejal ei ole

§ 390

lg 1 esimese lause kohaselt õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. 10. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. 11. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu 5