KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2361 Haldusasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Menet

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 26.11.2019 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Tartu Maakohus edastas 12.12.2019 määrusega riigi õigusabi taotluse vastavalt kuuluvusele Tallinna Halduskohtule.
2. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2019 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Taotlejal tuli täpsustada, millise konkreetse Tallinna Vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks ta riigi õigusabi taotleb. Samuti tuli taotlejal täiendada majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid ja esitada taotleja vangla isikukonto väljavõte.
3. XX esitas 07.01.2020 vastuse halduskohtu määrusele.
4. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2020 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 alusel rahuldamata. 3-19-2361 Halduskohus leidis, et taotluses kirjeldatuga seoses suudab taotleja pärast kohtueelse kohustusliku korra läbimist ise ilma professionaalse õigusabita kaebuse kohtule esitada. Kaebuse asjaolud on seotud kaebaja isikuga, mistõttu suudab kaebaja ise need kõige paremini kaebuses välja tuua. Vajadusel abistab kohus kaebajat. Seega ei jää kaebaja õigused advokaadi abita kaitseta. Taotleja viidatud kriminaal- ja tsiviilasjades puudub halduskohtul pädevus riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks. Taotleja ei ole täpsustanud, mis eesmärgil vajab ta riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. XX esitas 27.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokumendi, mida ringkonnakohus tõlgendab määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määruse peale. Määruskaebuse esitaja taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Taotleja soovib vahetada nime ning Tallinna Vangla ei ole talle võimaldanud vastava taotluse digiallkirjastamist ning vanglast lühiajalist väljaviimist Tallinna Perekonnaseisuametisse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (

§ 210lg 1).

1. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt on riigi kulul õigusabi saamise võimalus nähtud ette selleks, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on üheks riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
2. XX ei esitanud vastusena halduskohtu 10.01.2020 määrusele andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Samas, kuna halduskohus keeldus riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, siis puudus kohtul vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
3. Asja materjalidest nähtub, et taotleja eesmärgiks on vahetada nime ja ta soovib riigi õigusabi muu hulgas halduskohtumenetluses esindamiseks. Taotleja on esitanud kohtule Tallinna Vangla 19.11.2019 vastuse taotlusele nr 2-8/19/30485-2, millega vangla ei pidanud võimalikuks allkirja õigsuse kinnitamise toimingu läbiviimist ning tagastas XX taotluse ja nime muutmise avalduse. XX on esitanud Tallinna Vangla 19.11.2019 vastusele vaide.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et XX on võimeline kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtule kaebuse esitamisel ise oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, 7). Samuti ei saa RÕS § 7 lg-st 3 järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. 2

§ 2

lg-tes 4‒6 sätestatud kohtu kohustusega tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Muu hulgas peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu.

1. Halduskohus on taotlejale õigesti selgitanud, et tsiviil- ja kriminaalasjadega seonduvalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada kohtule, kes asja menetleb, s.o maakohtule (RÕS § 10 lg 1).
2. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2361 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3