Obsah (10)

§ 172§ 175§ 667§ 654§ 651§ 5§ 2§ 174§ 177§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-8808 Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX avaldus Y

§ 172

lg-te 1 ja 3 koosmõjus alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu riigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kohus tegi asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Määruskaebus

1. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada puudutatud isiku II kohta tehtud menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda, määrata need kindlaks ja mõista avaldajalt välja. Alternatiivselt jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Puudutatud isik II ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuli menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda põhjusel, et kohus tegi lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme (

§ 172lg 1 ja 3).

Selline kulude jaotus ei tulene seadusest ja on vastuoluline.

1. Avaldaja esitas avalduse oma õigusi kuritarvitades. Puudutatud isiku II seisukohta toetab lapsele määratud esindaja, kes leidis, et avalduse põhirõhk on väitel, et lapse isa ei ole huvi lapse vastu tundnud, kuid esindaja on seoses vanemate esitatud tõenditega tuvastanud, et lapse isa on teinud kõik võimaliku, et lapsega suhtlemine toimuks, kuid lapse ema on takistanud lapse ja isa suhtlust vahendeid ja viise valimata. Lapse esindaja leidis, et ema avaldus tulnuks jätta läbivaatamata. 3
2. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on nii eestkosteasutuste kui ka lapse esindaja hinnangul oluline, et ema ei teeks takistusi isa ja lapse kohtumiste toimumiseks ning parem oleks, kui pooled sõlmiksid kompromissi. Lapsel peab olema kontakt oma isaga, kuid selle saavutamine sõltub emast. Lisaks selgitas lapse esindaja kohtuistungil, et ema ei ole astunud ühtegi sammu selleks, et minna lapsega koos selle reisiga seonduvat arutama isa juurde. Laps oli esindajale selgitanud, et soovib isaga suhelda. Isa esitas mõistliku ettepaneku, et kui ta saab lapsega suhelda, siis ta annab nõusoleku reisimiseks.
3. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud reisi hädavajalikkust lapsele, s.o lapse tervisele. Seega antud vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane, kui menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 teise alusel avaldaja kanda.

15. Ka tulenevalt

§ 172

lg-st 7 oleks maakohus pidanud jätma puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. 16. Maakohus ei teostanud

§ 175lg 1 alusel diskretsiooniõigust.

Maakohus oleks pidanud avalduse rahuldamata jätmisel kontrollima, kas puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulud olid vajalikud ja põhjendatud. Menetluse edasine käik

1. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas määruskaebust.
3. Eestkosteasutus I jättis menetluskulude jaotuse osas seisukoha esitamata ja leidis, et see on üksnes kohtu otsustada.
4. Eestkosteasutus II leidis, et määruskaebus on põhjendamatu.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega jätab puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 23. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud selliselt, et lapse riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Maakohtu määruse vaidlustas üksnes puudutatud isik II tema menetluskulude tema enda kanda jätmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

1. Puudutatud isik II on määruskaebuses seisukohal, et tema menetluskulude tema enda kanda jätmine on avalduse rahuldamata jätmisel ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvestades ebaõiglane. Puudutatud isiku II hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti 4 menetlusõigusnorme, samuti põhjendas asjakohatult kulude menetlusosaliste enda kanda jätmist lapse huvides tehtud lahendiga. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga II.
2. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Eelmärgitu kehtib ka kulude jaotamise osas TMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul maakohtule ette heita diskretsiooni piiride ületamist.
3. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus menetlusosaliste, v.a puudatud isiku I, menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, põhjendades seda üksnes sellega, et lahend tehti lapse huvidest lähtuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jaotuse osas maakohtu määrus põhjendamata. Maakohus ei ole arusaadavalt seostanud viidatud sättes toodut enda järeldusega jätta kulud poolte endi kanda. 27.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita menetlused on oma olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, s.t n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Seetõttu annab

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 28. Kõik lapsesse puutuvad lahendid tehakse lapse parimatest huvidest lähtudes, mis ei tähenda, et kõigi lastega seotud hagita menetlustega kaasnevad kulud peavad

§ 172

lg 1 esimese lause alusel jääma alaealise lapse kanda või tulenevalt sellest, et kulude alaealise lapse kanda jätmine on ebaõiglane, siis tema vanemate kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka vanemate vahelises lapse hooldusõiguse vaidluses on võimalik otsustada kulude jaotus tulenevalt vaidluse tulemusest ning sellisel juhul tuleb kohaldada

§ 172lg 1 teist lauset.

Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). 29. Praegusel juhul jättis maakohus avalduse rahuldamata, kuna avalduse asjaolud ei olnud piisavalt põhistatud ega tõendatud. Nõustumata puudutatud isiku II määruskaebuse seisukohaga, et ema avalduse rahuldamata jätmine tähendab automaatselt, et avaldus oli esitatud põhjendamatult või oma menetlusõigusi kuritarvitades, on ringkonnakohtu hinnangul avalduse täies ulatuses rahuldamata jätmine siiski sedavõrd kaalukas asjaolu, mida tuleb menetluskulude jaotusel arvesse võtta, vaatamata sellele, et

-s puudub selge säte, mis kohustaks hagita menetluses menetluskulud jätma selle isiku kanda, kelle 5 esitatud avaldus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb arvesse võtta, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Arvestades, et maakohtu tuvastatu kohaselt oli avaldus piisavalt põhistamata ja tõendamata, leiab ringkonnakohus, et avaldaja põhjustas kohtuvaidluse, milles ta ei saavutanud soovitud tagajärge. Seega tegi maakohus lahendi avaldaja kahjuks, mistõttu on õiglane, kui menetluskulud kannab avaldaja.

1. Käesoleval juhul räägib puudutatud isiku II menetluskulude tema enda kanda jätmise vastu ka asjaolu, et toimikus olevatest menetlusdokumentidest nähtuvalt pakkus puudutatud isik II avaldajale võimalust lahendada vaidlus kompromissiga, olles valmis avalduses nõutud nõusoleku andma, kui avaldaja võimaldaks isal oma lapsega kohtuda enne reisi, s.o täidaks kohtulahendiga määratud suhtluskorda.
2. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus jättis ebaõigesti hindamata puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd maakohus jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda, siis sellise otsustuse korral ei pidanudki maakohus kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hindama ja kindlaks määrama, kuna kulusid ei mõistetud kelleltki välja.
3. Seoses hagita menetluse eripäraga selgitab ringkonnakohus puutuvalt menetluskulude suurusesse, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda seisukohta kinnitab hagita menetluses kohtu laialdasem asjaolude selgitamise kohustus, kus kohus selgitab ise välja asjaolud ja kogub vajadusel tõendeid (vt

§ 5

lg 3 esimene lause, § 477) (vt hagimenetluse ja hagita menetluse eristamise kohta ka Riigikohtu 17.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Lisaks ei lahendata perevaidluses toimuvas hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja õigusabi kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas

§ 2

järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Samas iga konkreetse hagita menetluse asjaolusid arvestades on kohtule jäetud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19).

1. Määruskaebuse alternatiivse nõude kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isik II palub oma alternatiivnõudes jätta avalduse läbi vaatamata ja kulud avaldaja kanda. Kuivõrd määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt puudutatud isik avalduse rahuldamata jätmist sisuliselt ei vaidlustanud, samuti ei ole seda ka ükski teine menetlusosaline vaidlustanud, on maakohtu määrus avalduse rahuldamata jätmise osas jõustunud, mistõttu ei saa ringkonnakohus kaaluda avalduse läbi vaatamata jätmist.
2. Seega leiab kolleegium eeltoodut kokku võttes, et maakohtu määrus tuleb puudutatud isiku II menetluskulude jaotuse osas tühistada, teha tühistatud osas uus määrus ning jätta puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

6 35. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Määruskaebus jääb osas, milles paluti määrata ringkonnakohtul kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja need välja mõista avaldajalt, rahuldamata. 36. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 163lg 1 ja § 477 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta

§ 172

lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7