2-15-9381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Maris Sõmer Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-9381 Tsiviilasi Aktsiaselts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts X X - K (hageja) esitas 19.06.2015 Harju Maakohtule hagi S AS-i (kostja) vastu võlgnevuse 240 995,08 euro ja viivise saamiseks.
2. Kohus võttis 03.07.2015 määrusega hagi menetlusse.
3. 13.01.2016 määrusega peatas maakohus tsiviilasja nr 2-15-9381 menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr xxxx. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.02.2016 määrusega Harju Maakohtu 13.01.2016 määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata.
4. Kostja esitas 16.01.2020 taotluse, milles palus kohtul menetluse uuendada (kostja poolt ilmselt ekslikult märgitud taastada) ja jätta hagi rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja menetlus on peatatud Harju Maakohtu 13.01.2016 määrusega, millega kohus otsustas peatada tsiviilasja nr 2-15-9381 menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr xxxx. Tsiviilasjas nr xxxx on menetlus lõppenud 10.06.2019 jõustunud lahendiga, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2019 otsusega. Nimetatud lahendi p-s 99 on ringkonnakohus muuhulgas leidnud: „Ringkonnakohus ei nõustu halduri seisukohaga, et sissenõutavaks muutunud intressilt ei ole lubatud intressi arvestada. Riigikohus on 26.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-16 (p 17) selgitanud, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt intressi ja see on kehtiv ka võlakirjaemissiooni korral, mil emitent kui võlasuhtes kohustatud isik võtab kohustuse maksta võlakirjade omanikele võlakirjadelt intressi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole intressilt intressi arvestamine käesoleval juhul vastuolus heade kommetega ega hea usu põhimõttega.“ Seega on langenud ära käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise põhjus ning kuna kohus tunnustas tsiviilasjas nr xxxx hageja võlakirjadest tulenevat nõuet, siis langeb ära hageja tsiviilasjas nr 2-15-9381 esitatud nõue kostja vastu.
5. 21.10.2020 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§-st 430 ja §-st 432 tulenevatest tagajärgedest. Hageja palus tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 kohtul talle tagastada pool (1350 eurot) menetluses tasutud riigilõivust (2700 eurot) 2 2-15-9381 arvelduskontole nr XXXX. Pooled palusid kompromissi kinnitamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kahe

§ 361

lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 9. Harju Maakohtu 13.01.2016 määrusega otsustas kohus peatada tsiviilasja nr 2-15-9381 menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr xxxx. Kuivõrd tsiviilasja nr xxxx menetlus on lõppenud 10.06.2019 jõustunud lahendiga, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2019 otsusega, on ära langenud käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise alus. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus

§ 361lg 1 alusel uuendada.

II 10. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 11.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 12.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

13. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§-st 430 ja §-st 432 tulenevatest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 3 2-15-9381 14.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 15. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagi esitamisel kohtule 04.06.2015 tasunud riigilõivu 2100 eurot ja 08.06.2015 riigilõivu 600 eurot, kokku 2700 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXX. 16.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4