Obsah (8)

§ 3401§ 465§ 663§ 667§ 371§ 363§ 487§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 31. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-16351 Tsiviilasi OÜ Base

) § 372 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Basero (tööandja) esitas
2. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule taotluse töövaidlusasja liitjuhtumi nr 4-1/1618/19 läbivaatamiseks.
3. Tartu Maakohus jättis
4. oktoobri 2019 määrusega tööandja taotluse käiguta, andes tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks – täpsustatud hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu 200 euro tasumiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas Marek Kangur (töötaja)
5. juulil 2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja vastu saamata jäänud töötasu 3125 euro 77 sendi (bruto), puhkusehüvitise 384 euro 83 sendi (bruto) ning hüvitise 3255 euro 96 sendi (bruto) saamiseks. Tööandja esitas
6. juulil 2019 TVK-le avalduse töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks.
7. juuli 2019 määrusega otsustas TVK juhataja töötaja ja tööandja avaldused liita. Liitjuhtumi numbriks määrati 4-1/1618/
8. TVK rahuldas
9. oktoobri 2019 otsusega töötaja avalduse osaliselt ning jättis tööandja avalduse täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 alusel, et kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK-le. Maakohtu hinnangul oli tööandja avaldus puudustega, mis takistas asja menetlusse võtmist. Maakohus jättis tööandja avalduse

§ 3401

lg 1 kohaselt käiguta, leides, et tal tuleb esitada hagiavaldus, milles on esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud, mille alusel on nõue tekkinud, ning selgelt väljendatud nõue koos arvutuskäiguga. Lisaks tuleb tööandjal viidata, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib. Samuti tuleb tasuda riigilõiv. Maakohus hoiatas, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata osas, milles ei ole puuduseid kõrvaldatud (

§ 3401lg 2).

1. Tööandja tasus
2. novembril 2019 riigilõivu 200 eurot. 2
4. detsembri 2019 määrusega võttis maakohus tööandja taotluse alusel TvLS § 58 lg-test 4 ja 5 lähtudes menetlusse töötaja hagi tööandja vastu. Maakohus oli seisukohal, et töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus on piisavalt selge, et see on võimalik menetlusse võtta töötaja hagina. Kohus ei pidanud vajalikuks töötajalt eraldi avalduse nõudmist. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus keeldus
6. detsembri 2019 määrusega menetlusse võtmast tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd tööandja jättis
7. oktoobri 2019 määruses märgitud puudused kõrvaldamata, tuleb

§ 3401lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda tööandja hagi menetlusse võtmisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Tööandja esitas
2. detsembril 2019 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
3. detsembri 2019 määruse osalise keeldumise osas. Tööandja hinnangul ei olnud maakohtu
4. oktoobri 2019 määrus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastav – ennekõike jäi arusaamatuks kohtu tegelik tahe, mida tööandja peaks tegema. Määruse resolutsioon ja selgitav osa ei ole omavahel kooskõlas. Kohus märkis määruse põhjenduses, et töötajal tuleb esitada täpsustatud hagiavaldus. Tööandjale sai pärast kohtuga kirjavahetust ja telefonivestlust selgeks, et kohus nõudis tööandjalt hagiavalduse uuesti esitamist. Pärast telefonivestlust keeldus aga kohus hagi menetlusse võtmast. Seejuures ei ole kohus määruses selgitanud, millised on puudused, mis takistavad asja menetlemist. Samuti jääb tööandjale selgusetuks, kas maakohus jätab üksnes osa, mida tööandja ei täpsusta, tähelepanuta, või jätab kogu avalduse tähelepanuta. Tööandja hinnangul on ta avalduses piisavalt põhistatud, miks ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Samuti ei ole kohus tööandja arvates selgitanud määruses

§ 465lg 2 p 7 kohaselt edasikaebamise korda ja tähtaega.

Seetõttu jäi tööandjale mulje, et ainult riigilõivu tasumata jätmise korral jäetakse nõuded läbi vaatama. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta töötajalt seisukohta. Töötaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud tööandja kanda.
2. Maakohus jättis
3. jaanuari 2020 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keelus menetlusse võtmast tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks, ning saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 3

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud tööandja hagi menetlusse võtmisest keeldumisel oluliselt menetlusõiguse norme.
2. TvLS § 58 lg-st 1 tulenevalt võivad töövaidluse pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib töövaidluskomisjoni poole avaldusega pöördunud isik (avaldaja) TvLS § 58 lg 3 järgi esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidluse teine pool (isik kelle vastu avaldus esitati) võib avalduse täieliku või osalise rahuldamise korral TvLS § 58 lg-st 4 tulenevalt, esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Eelmärgitust tuleneb, et kui tööandja soovis praegusel juhul enda poolt TVK-le esitatud avalduse alusel alustatud töövaidlusasja läbivaatamist kohtu poolt, tuli TvLS § 58 lg 3 järgi esitada kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagi. Üksnes töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks piisas kohtule esitatud taotlusest (TvLS § 58 lg 4). Seda on maakohus ilmselt
3. oktoobri 2019 ja
4. detsembri 2019 määrustes ka silmas pidanud.
5. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Puudus, mille kõrvaldamiseks

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 p-de 9–12 või lg 2 järgi alust hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12). 12.
2. Praegusel juhul jättis maakohus
3. oktoobri 2019 määrusega hagi

§ 3401lg 1 alusel käiguta ja andis tööandjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohus leidis, et tööandjal tuleb esitada hagiavaldus, milles on esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud, mille alusel tööandja nõue töötaja vastu on tekkinud, selgelt väljendatud nõue koos arvutuskäiguga ning viide, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib (

§ 363lg 1).

12.

1. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et tööandja poolt
2. oktoobril 2019 esitatud menetlusdokument ei vastanud hagiavaldusele sätestatud nõuetele ning see tuli jätta käiguta. Selles menetlusdokumendis puudusid mh tööandja selgelt väljendatud nõue (nõuded) ning nõude aluseks olevad elulised asjaolud. Senise menetluse jooksul ei ole tööandja neid puudusi ka kõrvaldanud. 12.
3. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus aga maakohus selgitamiskohustust, mis võis tuua kaasa põhjendamatu keeldumise tööandja nõuete menetlemisest. Maakohtu
4. oktoobri 2019 määruse põhjendustes on hagiavalduse täpsustamist puudutavas osas viidatud üksnes TvLS § 58 lg-le 1 ja

§ 3401

lg-le 1 ning refereeritud

§ 363lg 1 sisu.

Praegusel 4 juhul oli see ringkonnakohtu hinnangul ebapiisav. Olukorras, kus kohus leiab, et esitatud menetlusdokument on puudustega ning seda ei saa menetlusse võtta, on kohtul kohustus

§ 3401

lg 1 alusel selgitada, milline on õiguslik olukord, millised on need puudused, mis asja menetlemist takistavad, ning kuidas need kõrvaldada. Hagi ei saa jätta menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sel esinevad menetlusosalise teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Maakohtu

1. oktoobril 2019 määrus on ka vastuoluline küsimuses, keda käsitleb maakohus hagejana ja keda kostjana. Määruse resolutsioonis märgitu järgi on maakohus kohustanud tööandjat esitama täpsustatud hagiavalduse. Määruse põhjendustest järelduvalt tuleb hagiavaldus esitada aga hagejal, kusjuures määruse sissejuhatavas osas on aga hagejana omakorda tähtistatud töötajat. Olukorda komplitseerib käesoleval juhul asjaolu, et
2. oktoobril 2019 maakohtule esitatud taotlusest järeldub tööandja tahe töövaidlusasja kohtus läbivaatamiseks nii tööandja enda kui töötaja TVK-le esitatud avalduse alusel. Seega võis tööandjale jääda
3. oktoobri 2019 määruse põhjal kokkuvõttes ebaselgeks, milline on õiguslik olukord ning et tema nõude läbivaatamiseks maakohtus tuleb esitada hagi.
4. Lisaks ei ole maakohus
5. detsembri 2019 määruses viidanud ühelegi asjakohasele hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 ja § 487 lg 3 alusel.

§ 487

lg-le 3 on asjakohatu, kuivõrd selles on kehtestatud reeglid hagi menetlusse võtmise kohta maksekäsu kiirmenetluses. Praegusel juhul ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, vaid töövaidlusasja läbivaatamisega maakohtus. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendav loetelu on sätestatud

§ 371

. Kohus saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda eelpool nimetatud sättele, seda isegi juhul kui menetlusse võtmisest keeldumine on seotud puuduste likvideerimata jätmisega

§ 3401

lg 1 mõttes.

§ 3401

lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust hagi menetlemisest keeldumiseks.

§ 372

lg 4 järgi peab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Maakohtu määrusest peab nähtuma, millised hagiavaldusele esitatavad sisu- või vorminõudeid on tööandja jätnud täitmata, mis takistasid hagi menetlusse võtmist.

1. Eelmärgiust tulenevalt on maakohus keeldunud ennatlikult tööandja poolt esitatud hagi menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kuivõrd tööandja poolt
2. oktoobril 2019 maakohtule esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavaldusele sätestatud nõuetele, tuleb see jätta asja uuel läbivaatamisel kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 (uuesti) käiguta ja määrata tööandjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.

Seejuures tuleb maakohtul selgitada tööandjale õiguslikku olukorda ning anda täiendavaid selgitusi selle kohta, millised puudused tal tuleb kõrvaldada – sealhulgas tuleb tööandjal täpselt esile tuua nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud eluliste sündmuste kohta (hagi alus) ja selgelt väljendatud nõuded, mille menetlemist ta maakohtus soovib (hagi ese). Menetlusdokumendis esinevad puudused peaksid seejuures olema märgitud ka selle käiguta jätmise määruse resolutsioonis. Praegusel juhul maakohtu ülalviidatud 5

1. oktoobri 2019 määruse resolutsioon sellele nõudele ei vasta. Pärast nimetatud menetlustoimingute tegemist tuleb maakohtul otsustada tööandja hagi menetlusse võtmine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
2. Kuna maakohtu määrus kuulub ülalesitatud põhjendustel tühistamisele ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muudele väidetele.
3. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest