) § 118 p 1, § 120, § 122 järgi lühimenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav N.L isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht (enne kinni pidamist): xxx; keskharidus; ei tööta; viibimiskoht: Vangla, varem kriminaalkorras karistatud: - 26.04.1995 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat, katseaeg 2 aastat; - 27.08.1998 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud; - 23.10.2002 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 180,
lg 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat, katseaeg 3 aastat; - 12.11.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel
MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 16.12.2011, kahtlustatavana 2 kinni peetud 14.12.
p 1 järgi esitatud süüdistuses – SA noaga löömises – ja mõista N.L-ile 6 (kuue) aasta ning 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 2. Õigeks mõista N.L
3. Süüdi mõista N.L
4. Süüdi mõista N.L
5.
lg 1, 3 järgi suurendada N.L-ile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista N.L-ile liitkaristus - 7 (seitsme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 6. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada N.L-ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. N.L tuleb lõplikult ära kanda 5 (viie) aasta pikkune vangistus. 7.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.12.
Samuti tema, viibides Harjumaal XXX asuvas eramus, ajavahemikul 2010. aasta lõpust kuni 10.12.2011 järjepidevalt kasutas oma elukaaslase SA suhtes füüsilist vägivalda: lüües SA käte ja jalgadega erinevatesse pea- ja kehapiirkondadesse, põhjustas N.L SA füüsilist valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid. Oma tahtliku tegevusega pani N.L toime teise inimese järjepideva kehalise väärkohtlemise, see on
Samuti tema, viibides Harjumaal XXX asuvas eramus, ajavahemikul 2010. aasta lõpust kuni 10.12.2011 täpselt tuvastamata kuupäeval ähvardas SA tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes kannatanule, et kui SA N.L-i vägivallatsemisest kellelegi räägib, siis ta enam ei tõuse. Arvestades N.L-i varasemat vägivallatsemist, oli Silva Al alust karta selle ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega pani N.L toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so
Poolte ja menetlusosaliste seisukohad: Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et N.L-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendatud. Prokurör taotles N.L-i süüdi mõistmist ja karistamist järgmiselt:
p 1 järgi 7 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega;
järgi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega;
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega;
lg 1 järgi N.L-ile mõistetud kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeima karistusega ja N.L-ile 7 aasta ja 5 kuu pikkuse liitkaristuse mõistmist. KrMS § 238 lg 2 järgi liikaristuse vähendamist 1/3 võrra ja N.L-ile 5 aasta pikkuse karistuse mõistmist.
Kaitsja leidis, et N.L-ile esitatud süüdistus S. A noaga löömises, so süüdistus
Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud N.L-ile esitatud süüdistus
ja § 120 järgi – selles osas ei vasta süüdistus seaduses ette nähtud nõuetele – 4 süüdistusaktis on konkretiseerimata N.L-ile etteheidetavate tegude aeg, samuti ei ole kohtule esitatud tõendid piisavad isiku süüdimõistmiseks. Kaitsja taotles N.L-ile leebema karistuse mõistmist. Süüdistatav N.L esitas kohtule taotluse, et asi lahendataks lühimenetluses ja jäi kohtulikul uurimisel esitatud taotluse juurde. N.L ei soovinud istungil täiendavaid ütlusi anda ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Esitatud süüdistuses tunnistas N.L ennast süüdi osaliselt: S. A noaga löömises. N.L selgitas, et on S. At tõepoolest mõned korrad löönud, kuid ei ole seda teinud järjepidevalt, samuti ei ole ta S. At ähvardanud. N.L-i hinnangul ei ole süüdistus
Kannatanu SA oli kutse 04.06.2012 kohtuistungile kätte toimetatud, kannatanu kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohtule esitati järgmised tõendid: kannatanu S. A ütlused (kd I, tl 105-108, 111-116, 117-120), tunnistaja P. P ütlused (kd I, tl 39-43), süüdistatava N.L-i ütlused (kd I, tl 65-68), S. A läbivaatuse protokoll (kd I, tl 2-8), isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 12 (kd I, tl 123-126), sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 16-26), N.L-i ütluste olustikuga seostamise protokoll fototabelitega (kd I, tl 69-83), asitõendi vaatlusprotokoll fototabelitega (kd I, tl 92-94), asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tl 171-175), 12.11.2007 Harju Maakohtu otsus (kd I, tl 52-53). Kohtu hinnangul on kõik kriminaalasjas esitatud tõendid asjakohased. Tunnistaja P. P ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda: isik kuulati eeluurimisel üle ja ta andis ütlusi, mis riimuvad asjas esitatud tõenditega (nt isiku läbivaatuse protokoll, isiku ekspertiisiakt). Kannatanu S. A poolt eeluurimisel 16.12.2011 antud ütlused erinevad 20.12.2011 ja 12.01.2012 ülekuulamistel antud ütlustest. 16.12.2011 ülekuulamisel rääkis S. A, et N.L ei ole teda kunagi löönud, hoopis ta ise on pidevalt kukkunud. S. A on 20.12.2011 ülekuulamisel selgitanud, et talle on mõni asi meenunud. Kannatanu on seejärel nii 20.12.2011 kui 12.01.2012 ülekuulamisel andnud üksikasjalikke ütlusi, mis erinevad oluliselt esmasel ülekuulamisel räägitust. Kohus märgib, et S. A poolt kahel viimasel ülekuulamisel antud ütlused riimuvad teiste tõenditega (nt tunnistaja P. P ütlustega, isiku läbivaatuse protokolliga ja isiku ekspertiisiaktis sedastatud eksperdi arvamusega). S. A ütlustest nähtuvalt on tema tunnistused vastuolulised seetõttu, et ta tundis N.L-i ees hirmu. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Kohtu hinnangul on S. A ütlused usaldusväärsed ja neid saab asja lahendamisel kasutada. N.L on andnud 09.12.2011-10.12.2011 sündmuse kohta (süüdistus
N.L ei tunnista talle esitatud süüdistust
Talle esitatud süüdistusega mittenõustumine on N.L-i õigus ning seoses sellega ei ole alust rääkida N.L-i ütluste ebausaldusväärsusest, mis tooks endaga kaasa isiku ütluste välja arvamise tõendite kogumist. 5 N.L-ile esitatud süüdistus
Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I, tl 171-175) on tõendatud, et XXXkutsuti seoses S. A tekkinud vigastustega kiirabi; häirekeskusesse helistanud isik selgitas, et tema naine – S. A kukkus jalgrattaga sõites, selja peal on mingid haavad, mingi muna väljas ja tuleb verd. Sündmuse kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, kuid kõned on tehtud häirekeskusesse öösel, kella 02:44 – 03:02 vahel. N.L-i ütlustega on tõendatud, et kiirabi kutsus välja tema, sest S. A oli verine ja S. A selja pealt on mingi muna väljas. 14.12.2011 toimetati Harjumaal, XXX asuvas eramus sündmuskoha vaatlust. Vaatluse käigus leiti nii elamu I kui II korruselt verekahtlaste määrdumistega tekstiile. 14.12.2011 isiku läbivaatuse protokolliga on tõendatud, et S. A kõhu vasakul pool oli torkelõikehaav ja alaselja vasakul pool lõikehaav, mida ümbritsesid verevalumid. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et S. A tuvastati 10.12.2011 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas järgmised tervisekahjustused: kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul küljel koos mao ja jämesoole vigastusega (eksperdi arvamuse p 1). Eksperdi arvates võis nimetatud torke-lõikehaav vasakul küljel olla tekitatud 09.12.2011 või 10.11.2011 (eksperdi arvamuse p 4). S. A ise sündmust ei mäleta. Kannatanu mäletab, et N.L ütles talle enne kiirabi saabumist, et oli jõudnud noa ära peita. Kannatanu selgitas, et sai alles kiirabiautos teada, et teda on noaga löödud ja siis mõistis, miks oli N.L vaja nuga peita. Seega osundab kannatanu kaudselt võimalusele, et lööjaks võis olla N.L. N.L tunnistas S. A noaga löömist. N.L-i ütlustega on tõendatud, et ta vihastas S. A peale, võttis suurest toast noa, läks magamistuppa. Kuigi lööki N.L oma sõnade kohaselt ei mäleta, mäletab ta seda, et pani noa – puidust peaga, pika teraga, suure lihalõikamisnoa – kööki, lõikelaua kõrvale. N.L-i ütlused selle kohta, et ta võis S. At noaga lüüa hetkel, kui S. A oli II korrusel, voodis, riimuvad sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga, mille kohaselt leiti Tamme 1A elamu II korruse eluruumist voodilt verekahtlase määrdumisega voodipesu ja päevatekk. 15.12.2011 N.L-i ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, et N.L osundas menetlustoimingu käigus noale, millega ta oli S. At löönud. Nuga võeti kaasa ning asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt vastab nuga N.L-i poolt kirjeldatule – tegemist on tõesti suure, puidust peaga kööginoaga. Nuga edastati DNA ekspertiisi ning eksperdi arvamuse kohaselt leiti noalt võetud proovidest (teralt ja käepidemelt) N.L-ilt ja S. Alt pärinevat bioloogilist materjali. Seega on kohtu arvates N.L-i ütlustega, isiku ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ning eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis tõendatud, et N.L võis S. A löömiseks kasutada 15.12.2011 sündmuskohalt kaasa võetud nuga. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul küllaldaselt tõendatud, et N.L oli isikuks, kes põhjustas S. Ale noaga eluohtliku tervisekahjustuse. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud
N.L pani kuriteo toime otsese tahtlusega. N.L-ile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule
p 1 järgi ette ka seda, et N.L lõi 09.11.2011-10.11.2011 täpselt tuvastamata ajal S. A rindkere piirkonda ja põhjustas sellise tegevusega S. A eluohtliku tervisekahjustuse – X ja XI vasakpoolse roide murrud koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati S. Al 10.12.2011 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vasakul X ja XI roide murrud koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga (eksperdi arvamuse p 1); eksperdi arvamuse kohaselt võisid vasakpoolsete roiete murrud olla tekitatud 09.12.2011 või 10.12.2011 (eksperdi 6 arvamuse p 4). Seega ei ole ekspert roiete murru täpset tekkeaega tuvastanud. N.L on nii eeluurimisel kui kohtus oma süüd
A noaga löömises 09.12.2011-10.12.
N.L on tõenäoliselt teo toime pannud, kuid sündmuse tõendatud toimumise aeg ei vasta talle esitatud süüdistuses märgitud ajale. 7 N.L-i süüdistus
N.L-ile heidetakse ette S. A järjepidevat kehalist väärkohtlemist 2010 aasta lõpust kuni 10.12.2011. N.L ennast süüdi ei tunnistanud, märkides et on S. At küll mõned korrad löönud, kuid järjepideva peksmisega tegemist ei olnud. Kaitsja hinnangul ei ole N.L-ile esitatud süüdistuses konkretiseeritud kuritegude toimepanemise aega, mis on kaitsja arvates lubamatu ja takistab kaitseülesannete täitmist. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas minutilise või tunnilise täpsusega nagu kaitsja käesolevas asjas eeldab vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Kohtu hinnangul on N.L-ile esitatud süüdistus piisavalt konkretiseeritud,
objektiivne teokoosseis eeldab kehalise väärkohtlemise järjepidevust, mis ongi praktikas teatud juhtudel määratletav ajavahemikuna. Kannatanu S. A andis ütlusi, et hakkas N.L-iga koos elama märtsist 2010, süüdistatav N.L on kooselu alguseks märkinud aprilli
järgi põhjendatud, sest süüdistus põhineb sageli alkoholi tarvitavate kannatanu ja tunnistaja ütlustel. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mis puudutab kannatanu ja tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust. Kuigi ühiskonnas on liikmeid, kelle puhul on tõepoolest piir alkoholi tarvitamise ja kuritarvitamise vahel võrdlemisi hägune, ei kaasne alkoholi liigtarvitamise pahega veel automaatselt selliste isikute ütluste ebausaldusväärsus. Olukorras, kus joodud alkohol ei ole tõendiallika mälu veel täielikult kustutanud, on isik kohtu arvates võimeline tajutut meenutama ja selle kohta ka tõeseid ütlusi andma. Kohus on eelnevalt andnud hinnangu S. A ja P. P ütluste usaldusväärsusele ja pidanud võimalikuks ütlusi käesolevas asjas tõendina arvestada. S. A järjepideva peksmise kohta on ütlusi andnud nii kannatanu kui tunnistaja P. P. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et N.L lõi teda järjepidevalt nii jala kui käega. Kannatanu selgitas, et kui N.L oli teda löönud, siis ta palus lõpetada; N.L läks tavaliselt teise tuppa, kuid tuli tagasi ja lõi uuesti. Löögid olid valusad, kuid ta kannatas ära. Kooselu viimase poole aasta jooksul sai ta pidevalt peksa – kuhu juhtus. Tal oli löökide tõttu valus, näost ei saanud üks vigastus ära kaduda, kui juba uued tekkisid. N.L on teda ka kägistanud. Kannatanu ütlused N.L-i pideva peksmise kohta riimuvad tunnistaja P. P ütlustega, kes rääkis, et elas koos S. A ja N.L-iga koos juulist 2011. Selle aja jooksul nägi ta korduvalt kannatanu ja 8 süüdistatava omavahelisi tülisid, mille käigus N.L oli S. A vastu vägivaldne. Seega toetavad tunnistaja ütlused kannatanu ütlusi selles, et vähemalt juulis 2011 olid süüdistatava ja kannatanu omavahelise kooselu „paremad päevad“ juba möödunud ning N.L-i vägivaldsus S. A vastu oli kestva iseloomuga. P. P kirjeldas, et N.L peksis S. A valimatult käte ja jalgadega – tunnistaja ütlused ühtivad täielikult kannatanu ütlustega selle kohta, et N.L peksis teda käte ja jalgadega, kuhu juhtus. Tunnistaja antud ütluste kohaselt ta kõiki peksmisi ei näinud (magas), kuid peksmise tulemust nägi hiljem alati S. A peal, kui viimasel oli jälle nägu paistes või mujal sinised plekid. S. A 14.12.2011 läbivaatusel tuvastati S. A parema silma all sinikas (verevalum), vasaku lõua piirkonnas marrastus, parema käe küünarliigese siseküljes verevalum, parema käe randme piirkonnas – käe välispiirkonnas verevalum, vasaku käe küünarliigese ja õla vahelisel osal verevalum. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et S. Al esinesid erineva vanusega nahaalused verevalumid erinevates kehapiirkondades (eksperdi arvamuse p 1), mis ei olnud eluohtlikud ning paranevad püsitagajärgedeta 4 nädala piirides (eksperdi arvamuse p 2); eksperdi arvates olid nahaalused verevalumid erinevates kehapiirkondades erineva tekkeajaga ning tekkeaega ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik kindlaks teha (eksperdi arvamuse p 5).
objektiivses koosseisus sisalduv järjepidevus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest; samuti peab teo toimepanija tegevus põhjustama kannatanule valu. Kohtu hinnangul on N.L-i tegevus õigesti kvalifitseeritud
Kannatanu S. A, tunnistaja P. P, isiku läbivaatuse protokolliga ja eksperdi arvamusega on tõendatud, et N.L kasutas S. A suhtes pidevat füüsilist vägivalda. Ekspert on sedastanud, et S. A olnud verevalumid on erineva vanusega; verevalumite paranemisajaks on ekspert märkinud kuni 4 nädalat. S. A ja P. P ütlustega on tõendatud, et S. A kehal ja näol olid pidevalt N.L-i peksmise tagajärjel tekkinud kahjustused, seega arvestades eksperdi arvamust verevalumite paranemisaja kohta, tuleb nentida, et ajaline vahe erinevate vägivallaaktide vahel ei saanud olla väga pikk. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et ulatuslikud verevalumid inimese nahapinnal on tekkinud tugevate löökide tagajärjel ning sellised löögid põhjustavad kannatanule valu. Valu tundmist on tunnistanud ka S. A oma ütlustes. N.L-i süüdistus
N.L ennast S. A tapmisega ähvardamises süüdi ei tunnista. Kohtu hinnangul on N.L-i tegevus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
Käesoleval juhul on asjas otseseks tõendiks üksnes kannatanu S. A ütlused selle kohta, et N.L keelas tal peksmisest rääkida, öeldes, et siis S. A enam ei tõuse, samuti ütles N.L talle enne kiirabi saabumist, et kui S. A ei räägi kiirabiarstidele kukkumise kohta, siis S. A enam järgmist päeva ei näe. Kohtu arvates on käesoleva episoodi puhul kaudseteks tõenditeks ka kannatanu S. A ütlused, tunnistaja P. P ütlused, isiku läbivaatuse protokoll ja ekspertiisiakt, mis tõendavad N.L-i poolset pidevat vägivalda S. A suhtes. N.L-i kestvat vägivaldsust tõendavad tõendid on kohtu arvates vastuseks sellele, miks S. A ähvardustest kellelegi ei rääkinud – S. A oli alus eeldada, et N.L oma ähvardused täide viib. Sama on rääkinud ka kannatanu ise – S. A andis ütlusi selle kohta, et kartis N.L-i väga ja seetõttu ei julgenud ähvardamisest ja peksmisest kellelegi rääkida; ta võttis N.L-i ähvardusi tõsiselt – kui reaalset tapmisega ähvardamist – sest on tundnud, kui tugevasti N.L lüüa võib. Tunnistaja P. P andis ütlusi selle kohta, et ühel korral hakkas N.L S. At kägistama ning siis oli tal korraks hirm, et N.L tapab S. A ära. 9
järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole
sätete, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga välistatud. N.L-i tegevus vastab
p 1, § 122 ja § 120 sätestatud kuriteokoosseisudele; õigusvastasust välistavaid asjaolusid
järgi kohus kohtulikul uurimisel ei tuvastanud. Seega pani N.L toime õigusvastased teod. N.L on süüvõimeline isik, isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.L-i on 12.11.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel karistatud
MS § 238 lg 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas leidis N.L-ile esitatud süüdistus
p 1 järgi osaliselt tõendamist – ühes kuriteoepisoodis,
N.L pani seega toime I ja II astme isikuvastased kuriteod olukorras, kus teda on eelnevalt sarnase teo eest karistatud pikaajalise, reaalse vangistusega.
N.L pani
Karistust kergendavaks asjaoluks on
lg 1 p 1 järgi süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti kannatanule abi andmine vahetult pärast süüteo toimepanemist. Kriminaalasjas on tõendatud, et N.L oli isikuks, kes kutsus omal initsiatiivil S. Ale kiirabi. N.L tunnistas oma süüd, kuid ei avaldanud kohtule, et kahetseb toimepandut. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Kohtu hinnangul tuleb N.L süüdi mõista
A noaga löömist) ja karistada 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära. N.L lahendas võimalikku konfliktsituatsiooni kannatanuga terariista kasutades, kuigi ta kutsus kannatanule kiirabi ja aitas kaasa raskemate tagajärgede ärahoidmisele ei ole isik ei eeluurimisel ega kohtus avaldanud, et kahetseb juhtunut. Samuti ei saa mõistetav karistus olla leebem, kui sarnase kuriteo eest mõistetud eelmine karistus. Episoodis, mis on kvalifitseeritud
A jalaga löömise tagajärjel kannatanu roiete murdmist, tuleb N.L õigeks mõista.
Käesolevas kriminaalasjas leidis N.L-ile esitatud süüdistus
N.L oma süüd ei tunnistanud, toimepandut isik ei kahetsenud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. N.L-i poolne vägivald S. A suhtes oli pikaajaline ja intensiivne. N.L ja S. A olid elukaaslased, tegemist on leibkonnasisese vägivallaga, mis oma peidetud iseloomu tõttu ei jõua alati uurimisorganiteni, kuid on ühiskonnas siiski suureks probleemiks. Seega tuleb kohtu arvates karistuse määramisel arvestada ka üldpreventiivseid aspekte – füüsiline vägivaldsus lähisuhetes on isikuvastane kuritegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuse. 10 N.L tunnistati süüdi
Käesoleval hetkel isik ei tööta, püsivat töökohta ei omanud isik ka enne kinni pidamist. Viimases sõnas palus N.L menetluskulud asendada arestiga. Seega möönis N.L ise, et tal ei ole rahalisi vahendeid, mille arvelt võimalikku rahalist karistust tasuda. Samuti välistab rahalise karistuse määramise isiku süü suurus. Kohtu hinnangul tuleb N.L-ile
järgi karistus määrata üle keskmise sanktsioonimäära, nimelt 2 aasta ja 3 kuu pikkune reaalne vangistus. Kohtu arvates on selline karistus N.L-i isikut, tema süü suurust ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes, kohane karistus.
Käesolevas kriminaalasjas leidis N.L-ile esitatud süüdistus
N.L oma süüd ei tunnistanud, toimepandut isik ei kahetsenud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Rahalise karistuse mõistmise võimatust on kohus põhjendanud N.L-i karistamisel
Kohus leiab, et N.L tuleb
Kannatanu talus N.L-i poolset väärkohtlemist hirmus, et viimane viib oma tapmisähvardused ellu. Seega oli N.L-ist tulenev vaimne vägivald S. A suhtes samuti pikaajalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates alus kergema karistuse kohaldamiseks. N.L-ile mõisteti käesoleva otsuse alusel erinevate kuritegude eest mitu üksikkaristust, seega tuleb moodustada liitkaristus
Antud juhul leidis tõendamist N.L-i poolne pikaajaline ja intensiivne vaimne ja füüsiline vägivald S. A suhtes, mis päädis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtu arvates on N.L-i süü suur ja seega tuleb isikule mõistetud karistustest suurendada raskeimat. Kohtu hinnangul tuleb
Kriminaalasja menetleti lühimenetluses ja seega tuleb karistusest maha arvata 1/3. Ärakandmisele kuulub 5 aasta pikkune vangistus. N.L peeti kahtlustatavana kinni 14.12.2011 ja vahistati kohtu määruse alusel 16.12.2011.
Tsiviilhagi: Kriminaalasjas ei ole kannatanu S. A tsiviilhagi esitanud. Asitõendid: Kriminaalasjas on asitõenditeks: CD plaat kõnesalvestusega ja sündmuskohalt kaasa võetud pesuesemed ning nuga. Kohtu hinnangul tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel CD plaat kõnesalvestusega säilitada koos kriminaaltoimikuga; Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad sündmuskohalt kaasa võetud esemed (2 käterätikut, padjapüür, 2 lina, päevatekk ja nuga) KrMS § 126 lg 3 p 5 järgi hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 11 Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: - isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84,00 EUR (kd I, tl 127); - DNA ekspertiisi kulu 684,00 EUR (kd I, tl 91); - N.L-i kaitsja õigusabi kulu 691,15 EUR (kd I, tl 102, 184-185, 190, kd II tl 23); - Koopiakulu 0,45 EUR (ld I, tl 189). Menetluskulu kokku on 1459,60 EUR. Kohtu hinnangul tuleb N.L-ilt välja mõista sundraha 725,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem, kui 60,42 EUR; N.L-ilt tuleb välja mõista menetluskulu 1459,60 EUR. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem, kui 121,63 EUR. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.