p 1 järgi rahalise karistusega 180 päevamäära, s.o 9000 krooni, väärteokorras karistatud 10-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.Z süüdistatakse selles, et tema 06.01.2013 kell 01:15, Tallinnas, XXXX, solvas ebatsensuursete venekeelsete väljenditega avalikku korda kaitsvat ning ametikohustuste täitmisel olnud politseiametnik XXX Sellega pani H.Z toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud H.Z seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu Sergei Nikiforov´i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu andis ütlusi, et 06.01.2013.a. olles patrullis koos patrullpolitseinik XXX said väljakutse XXXX, et korteris 27 on lärm. 27 korteri ukse avas meesterahvas turske kehaehitusega. Ta selgitas, et laekus avaldus öörahu rikkumise kohta. Isik oli üleoleva käitumisega ning väitis, et tema pole lärmanud ja kellegi rahu rikkunud. Isik väitis, et tema tahab magama minna hakkas ust sulgema. Isik tõi dokumendid XXX nimele. Ta küsis isikult kontakttelefoni, mida tal ei olnud. Korduvalt selle küsimuse peale meesterahvas vihastas ja ütles vene keeles „Idite nahuj otsjuda“. Ta hoiatas meesterahvast, et antud solvamise eest võib järgneda tema suhtes kriminaalmenetlus, mille peale isik vaatas talle otsa ja ütles „Tõ urod idi nahuj otsjuda „. Ta selgitas isikule, et alustatakse kriminaalmenetlust politseiametniku solvamise kohta. Isik muutus agressiivseks. Tal õnnestus meesterahvas tõmmata kehast trepikotta, kus ta osutas vastupanu. Kuna isiku kinnipidamine osutus raskeks, kutsuti appi teine patrull. Isiku tugeva vastupanu osutamise käigus sai ta ühele käele käeraua aasa peale fikseerida ning teise kinnitas trepikojas asuva treppi käepuu külge. Isikul olid alkoholi joobetunnused. H.Z solvas teda, kui politseiametnikku. Isik oli teadlik keda ta solvab. Temale tekkisid rüseluse käigus parema käe küünarliigese piirkonda siseküljele punetavad laigud. (tl. 1 – 3); Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja andis ütlusi, et olles 06.01.2013.a. patrullis, said väljakutse aadressile XXXX, kus sooviti teha avaldus lärmi kohta. Korteri 27 ukse avas meesterahvas, kes oli oma olekult väga üleolev. Isik vastas, et tema ei ole lärmanud. Isik tõi dokumendi H.Z nimele. Küsisid isikult kontakttelefoni, mida isik ei avaldanud. Meesterahvas läks närviliseks ja ütles vene keeles Idite nahui. XXX selgitas, et selliste solvangute eest võib alustada kriminaalmenetlust. Meesterahvas ütles veel Tõ urod idi nahuj otsjuda. XXX selgitas meesterahvale, et nüüd alustavad kriminaalmenetlust. XXX sai meesterahva tõmmata välja koridori, kus tekkis rüselus. Kohale kutsuti ka lisa patrull. Isik oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. (tl. 10 – 14); H.Z kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, 06.01.2013.a. kell 01:15 peeti XXXX kahtlustatavana kinni H.Z ja vabastati 06.01.2013.a. kell 20:50. (tl. 16 – 19); H.Z-i ülekuulamise protokolli, millest ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et 05.01.2013.a. oli koos elukaaslase XXX. Ta jõi ära 2-liitrise õlu Taurus. Kuulasid muusikat kella 23:30 ajal. Seejärel panid muusika kinni. Tema ja naine olid voodis, kui kõlas uksekell. Ukse taga oli kaks politseinikku (mees ja naine). Talle öeldi, et kaebus on kõva muusika kohta tehtud. Ta selgitas, et enam ei ole, et läksid juba magama. Ta vaidles vastu, et ta ei lähe politseiosakonda kaasa ja hakkas ust sulgema. Politseinik pani jala ukse vahele ja haaras temas kinni ja hakkas teda välja tirima. Tema karjus selle käigus mingeid ebatsensuurseid sõnud. Tema neid sõnu ei mõelnud politsei solvamiseks vaid avaldas rahulolematust olukorra kohta. Mees politseinik üritas tal käsi seljataha väänata, aga ta ei lasknud seda tehas. Siis tuli juurde politseisid ja ta käed pandi raudu ja toimetati politseiautosse. (tl. 29 – 32); Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et H.Z on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning väärteokorras karistatud 10-l korral, sh rahatrahvidega. Rahatrahvid osaliselt tasumata. (tl. 21 – 23); Kannatanu XXX politseiteenistusse võtmise käskkirjai, millest nähtub, et XXX on nimetatud 09.06.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabli ametikohale. (tl. 42); Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.Z tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on
Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.Z süü kuriteos, mis oli võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega 2 tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.Z pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning ka soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. H.Z omab kindlat elukohta, töötab välisriigis, seega leiab kohus, et süüdistatavat võib karistada rahalise karistusega. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad H.Z-ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt tuleb H.Z-ilt välja mõista ka toimiku koopia tasu. Kohtu hinnangul ei esine H.Z erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on nii iga päeva elus võimeline tasu eest töötama, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib anda süüdistatavale mõistliku aja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315,
kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.Z
järgi ja karistada rahalise karistusega 300 päevamäära, võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 960 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära s.o. 640 eurot.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka, s.o.06.01.2013.a. (1 päev) ning kandmata karistus rahaline karistus 630.40 eurot. Vastavalt
lg 1 määrata rahalise karistuse täitmine ositi 10 kuu jooksul s.o 63.04 eurot igakuiselt pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank, nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.