← Eesti

1-08-16107/5

Kriminaalasi nr. 1-08-16107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2008.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Pro

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 a 6 k vangistusega.

Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 13.10.2006.a. Tõkend – kahtlustatavana kinnipidamine 20.09.2007-21.09.2007.a; elukohast lahkumise keeld alates 05.05.2008.a. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1; § 331 järgi; DMITRI ARTJUŠIN, isikukood: 38204030251, elukoht: xxx, EV kodakondsus, emakeel: vene keel, keskharidusega, ei tööta; väärteokorras karistatud 12-l korral; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: 09.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega summas 18 000 krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.12.2006.a. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista M.I KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Süüdi mõista M.I 266 lg 2 p.1 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. Süüdi mõista M.I KarS § 331 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.09.21.09.2007.a., s.o 2 päeva ja seega mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks M.I-le 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I-le ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p.

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. • Kohustada KarS § 74 lg 2 p.2 alusel M.I mitte tarvitama narkootikume katseaja vältel Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.06.04.2009.a. Määrata M.I Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada M.I suhtes kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista M.I-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kohtukeemiaekspertiisi kulu summas 400 krooni, - kaitsjale makstud tasud kogusummas 2875 krooni 70 senti . Välja mõista M.I-lt järgnevad tsiviilhagid: 25 511 krooni 60 senti Külminaator OÜ kasuks, mis kuulub hüvitamisele solidaarselt Dmitri Artjušin’iga; − 22 600 krooni ET’i kasuks; − 507 krooni KR’i kasuks. − Süüdi mõista Dmitri Artjušin KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Dmitri Artjušin ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p.
  6. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p.
  7. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
  8. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
  9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
  10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. • Kohustada KarS § 74 lg 2 p.2 alusel kui Dmitri Artjušinit mitte tarvitama narkootikume katseaja vältel Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.06.04.2009.a. Määrata Dmitri Artjušin Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Dmitri Artjušin’i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Dmitri Artjušin’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 2878 krooni 30 senti Välja mõista Dmitri Artjušin’ilt järgnevad tsiviilhagid: − 25 511.60 krooni Külminaator OÜ kasuks, mis kuulub hüvitamisele solidaarselt M.I; − − − − − 450 krooni RA’i kasuks; 7180 krooni TK’i kasuks; 6500 krooni RP’i kasuks; 20 000 krooni AK’ kasuks; 62 000 krooni JK’i kasuks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16107 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 06.04.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast, so alates 06.04.2009.a. 3 SÜÜDISTUS M.I süüdistatakse selles, et tema 08.09.2006.a olles tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Vanglas kinnipeetav Isiku kohtukeemiaekspertiisi akt nr 64 I 11.04.2007.a arvamuse kohaselt leiti M.I-lt 08.09.2006.a võetud uriinist narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teadlikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) II nimekirja. Kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamisega pani M.I toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 29.11.2006.a. ajavahemikul kella 14.00-st kuni kella 21.10-ni, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Dmitri Artjušin`iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Külminaator OÜ’le kuuluvalt aiaga piiratud territooriumilt Külminaator OÜ’le kuuluvaid asju 25511.60 krooni väärtuses ja nimelt ajal, kui M.I jälgis nimetatud territooriumi ümbritseva aia väravate juures ümbruskonda, et ei oleks lähedal kedagi, kes võiks varguse toimepanemisele takistada, tungis Dmitri Artjušin väravast sisse Külminaator OÜ’ aiaga piiratud territooriumile, kust võttis kümnelt külmletilt 10 põhjaplaati roostevabast metallist maksumusega 1489,20 krooni tükk, üldmaksumusega 14892 krooni ja viis need territooriumilt välja ning seejärel tuli tagasi territooriumile ja võttis kümnelt külmletilt 10 ülakarkasside valgustikatet roostevabast metallist maksumusega 1061,95 krooni tükk, üldmaksumusega 10619,50 krooni, kokku Külminaator OÜ’le kuuluvat vara 25511.60 krooni väärtuses ja omastas selle koos M.I-ga. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.09.2007.a. ajavahemikul kella 11.30-st kuni kella 11.45-ni tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxx asuvasse AH’ile kuuluvasse ehitusjärgsus olevasse eramajja, kust võttis ET’ile kuuluva akudrelli MAKITA maksumusega 3000 krooni, Husqvarna mootorsae maksumusega 12500 krooni, mobiiltelefon NOKIA 6151 maksumusega 6000 krooni, kokku ET’ile kuuluvat vara 21500 krooni väärtuses ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 19.09.2007.a ajavahemikul kella 15.00-st kuni kella 16.00-ni tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxxa suvasse AH’ile kuuluvasse ehitusjärgsus olevasse eramajja, kust võttis ET’ile kuuluva akudrelli MAKITA laadimisseadme maksumusega 1100 krooni ja omastas selle. Seega M.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, isikute grupi poolt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise 12.09.2007.a. ajavahemikul kell 13.00 kuni 14.00 tungis ebaseaduslikult ilma valdaja IH’a loata lukustamata ukse kaudu aadressil Tallinn, XXX asuvasse eramajja ning võttis koridorist KR’ile kuuluva elektrilise ketassae Power Super maksumusega 507 krooni. Seega M.I pani toime KarS §-s 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 4 Dmitri Artjušin’it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 29.11.2006.a ajavahemikul kella 14.00-st kuni kella 21.10-ni, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos M.I-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Külminaator OÜ’le kuuluvalt aiaga piiratud territooriumilt Külminaator OÜ’le kuuluvaid asju 25511.60 krooni väärtuses ja nimelt ajal, kui M.I jälgis nimetatud territooriumi ümbritseva aia väravate juures ümbruskonda, et ei oleks lähedal kedagi, kes võiks varguse toimepanemisele takistada, tungis Dmitri Artjušin väravast sisse Külminaator OÜ’ aiaga piiratud territooriumile, kust võttis kümnelt külmletilt 10 põhjaplaati roostevabast metallist maksumusega 1489,20 krooni tükk, üldmaksumusega 14892 krooni ja viis need territooriumilt välja ning seejärel tuli tagasi territooriumile ja võttis kümnelt külmletilt 10 ülakarkasside valgustikatet roostevabast metallist maksumusega 1061,95 krooni tükk, üldmaksumusega 10619,50 krooni, kokku Külminaator OÜ’le kuuluvat vara 25511.60 krooni väärtuses ja omastas selle koos M.I-ga. Seega Dmitri Artjušin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, isikute grupi poolt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Dmitri Artjušin’it selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 30.09.2007.a. ajavahemikul kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis lahti Tallinnas XXX asuva ja RA’i kasutuses oleva garaaži lae ja tungis läbi avause laes nimetatud garaaži, kust võttis RA’ile kuuluva võtmete komplekti maksumusega 450 krooni, TK’ile kuuluvad akulaadija Start maksumusega 500 krooni, lehtsilmusvõtmed üldmaksumusega 1000 krooni, 10 kruvikeerajat maksumusega 70 krooni tükk, üldmaksumusega 700 krooni, 5 paari näpitsat maksumusega 100 krooni tükk, üldmaksumusega 500 krooni, alumiiniumist paadimootori jala maksumusega 3000 krooni, 2 sõrgkangi maksumusega 100 krooni tükk, üldmaksumusega 200 krooni, tungraua maksumusega 500 krooni, padrunivõtmete komplekti Torx maksumusega 800 krooni, multimeeteri Pasar maksumusega 480 krooni, käivituskaablid maksumusega 200 krooni, haamri maksumusega 100 krooni, rattavõtme maksumusega 150 krooni ja RP’ile kuuluva sõiduauto Chevrolet sisselaskekollektori maksumusega 6500 krooni ning AK’le kuuluva sõiduauto BMW mootori plokikaane maksumusega 20000 krooni ning samuti Jaanus Kivinukile kuuluvad sõiduauto Grand Cherokee neli ratast maksumusega 10000 krooni tükk, üldmaksumusega 40000 krooni ja sõiduauto Jeep Grand Cherokee sisselaskekollektori maksumusega 22000 krooni, kokku võõrast vara 97080 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega Dmitri Artjušin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas M.I , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast talle inkrimineeritud kõikide kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist M.I ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud. Kohtuistungil selgitas Dmitri Artjušin , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuritegude kõikides episoodides toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist Dmitri Artjušin ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud. Prokurör taotles M.I süüditunnistamist kõikides temale inkrimineeritud kuritegudes, samuti Dmitri Artjušin’i süüditunnistamist kõikides kuriteoepisoodides, millistes teda süüdistatakse. 5 KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et M.I ja Dmitri Artjušin’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning M.I ja Dmitri Artjušin kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.I ja Dmitri Artjušin’i süü süüdistuses toodud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §56 sätteid, süüdistatavat isikuid, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks mõlema süüdistatava puhul on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav M.I pani toime teise astme kuriteod. Võõra vara varguse episoode on isikul toime pandud kolm. Varastatu üldväärtus ei ületa kriminaalõiguslikult olulise kahju piire. Ta on varem kohtulikult karistatud, sealhulgas viimati Tallinna Linnakohtu 10.11.2004.a otsusega varguse eest. Võttes arvesse, et M.I ei tööta, ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. Kohus peab vajalikuks kohaldada vangistust, nõustudes prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga. Kohus, arvestades asjaolu et pärast antud süütegusid ei ole isik uusi süütegusid toime pannud, kohaldada karistust tingimisi. Kuna süüdistatav pani toime mitmeid kuritegusid, peab kohus tema väärtushinnangute korrigeerimiseks vajalikuks 2 aastase katseaja määramise. Süüdistatav Dmitri Artjušin’i pani toime teise astme kuriteo, milline on 2 episoodiline. Tema poolt tekitatud kahju üldväärtus ületab olulise kahju piiri. Varem on isik korduvalt karistatud, varasemalt mõistetud rahaline karistus tasumata, karistus ei kandnud tulemust, kuna isik asus taas kuritegusid toime panema. . Võttes samuti arvesse, et Dmitri Artjušin ei tööta, ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. Kohus peab vajalikuks kohaldada vangistust, nõustudes prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga. Kohus, arvestades asjaolu et pärast antud süütegusid ei ole isik uusi süütegusid toime pannud, kohaldada karistust tingimisi. Kuna süüdistatav pani toime mitmeid kuritegusid, peab kohus tema väärtushinnangute korrigeerimiseks vajalikuks 2 aastase katseaja määramise. Isikute üle on vajalik katseajal teostada järelevalvet. Kohus peab vajalikuks mõlemale süüdistatavale määrata lisakohustusena kohustuse hoiduda katseajal narkootikumide tarvitamisest, kuna mõlemal isikul oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. M.I süüd süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1; § 331 järgi ning D Dmitri Artjušin’i süüd süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tõendavad: 1) 08.09.2006.a sündmuses: - Vanglaametniku R Taarmäe ettekanne (tl 2), millest nähtub M.I esmase narkotestiga kontrollimine. - Tunnistaja R Taarmäe ütlused (tl 3-4), millest nähtub, et M.I suhtes tehtud kiirtest osutus positiivseks. Vangla Meditsiiniosakonna meditsiiniline õiend (tl 5), millest nähtub narkojoobe ekspresstesti positiivne tulemus. Vangla Meditsiiniosakonna meditsiinitõend (tl 6), millest nähtub, et vangla meditsiiniosakond ei ole määranud M.I-le narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid. Õiend vangla sisekorraeeskirja tutvustamise kohta (tl 7), millest nähtub, et M.I on tutvunud vangla sisekorraeeskirjaga ning Vangla kodukorraga. 6 - Isiku kohtukeemiaekspertiisi akt nr 64 I (tl 9-10), millest nähtub M.I-lt võetud uriiniproovis 3-metüülfentanüüli leidmine. Kahtlustatava M.I ütlused (tl 14-15), milles ta kinnitab 08.09.2006.a. narkootilise aine ,,kitajets’’ tarvitamist. 2) 29.11.2006.a sündmuses: - kannatanu MV ’i ütlused (tl 24-25), millest nähtub, et 29.11.2006.a. kella 20:10 paiku on kannatanut informeerinud OÜ Külminaator juhatuse esimees, et Tallinnas Kalmistu tee 28A OÜ Külminaator territooriumilt on varastatud külmikute roostevabast terasest klaaskonstruktsiooni hoidjad ning lambikatted. Kahju suurus 4000 krooni. Kõik oli 29.11.2006.a. kella 18.00 ajal veel korras. Kannatanu lisab, et ettevõte taga asuv Smarteni lao turvakaamera peaks salvestama ka nende territooriumil toimuvat. Turvameest neil pole, hoones sees on andurid, midagi lõhutud ei ole. tl 67-68, millest nähtub, et 29.11.2006.a. kella 15:00 paiku on kannatanu avastanud Tallinnas Kalmistu tee 28A OÜ Külminaator territooriumilt roostevabast terasest plaatide ja teeninduspinna varguse. Kahju esialgne suurus 25 000 krooni. Viimati olid külmleti põhjaplaadid alles 23.11.2006..a kella 15.00 paiku. Ettevõtte territoorium on piiratud aiaga, turvamees puudub. Varastatud põhjaplaate oli 38 tk mõõtudega 70x45 cm ja trapetsikujulisi 4 tk, teeninduspind 200x25 cm. Vara oli kindlustatud, varguses kedagi kahtlustada ei oska. tl 36-37, mille kohaselt andis ta täiendavaid ütlusi selle kohta, et avastas 29.11.2006.a. kell 20.10 kümnelt külmvitriinilt roostevabast metallist ülaosa (valgustikatted) varguse maksumus 10 619,52 krooni). Selles summas soovib esitada tsiviilhagi. Samal päeval kella 15.00 ajal avastas ta, et samadelt külmvitriinidelt on varastatud ka roostevabast plekist põhjaplaadid, maksumusega 14 892,07 krooni. Kokku soovitab esitada tsiviilhagi summas 25 511,60 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 26-29), millest nähtub Kalmistu tee 28A sündmuskoha vaatlus. Laohoonest vasakul paiknevatel väiksematel külmlettidel, on puudu põhjaplekid ja pealmine osa. - politseiametniku R. Potapov’i ettekanne koos selle juurde lisatud skeemi ja fototabeliga (tl 69-73), mille kohaselt, sai ta 29.11.2006.a. kella 16.30 ajal väljakutse aadressile Kalmistu tee 28A, Tallinn. Kohapeal selgus, et toime on pandud vargus ajavahemikus 23.11.-29.11.2006.a.. OÜ Külminaator töötaja MV avastas, et 11-lt külmletilt on varastatud roostevabast terasest põhjaplaadid mõõtudega 70x45 cm. Sündmuskoha muutumise tõttu osutus võimatuks sündmuskoha vaatluse läbiviimine ja kriminalistikatalituse töö. Üle kuulati firma esindaja M. V , ettevõtte ametlik avaldus laekub hiljem. Lisatud fotodelt nähtub, laohoone, selle kõrval olevad külmletid ja nende põhjaplaadid. - väljatrükk äriregistrist (tl 30), millest nähtub muuhulgas, et OÜ Külminaator juhatuse esimeheks on R K ning juhatuse liikmeks I S . - avaldus (vastus järelepärimisele; tl 32, 33), mille kohaselt on OÜ Külminaator esitanud avalduse, mille kohaselt on varastatud esemete maksumuseks 27 069 krooni. - hinnapakkumine (tl 35), millest nähtub külmvitriinide põhjaplekkidele ja vitriini ülemise osa karkassile tehtud hinnapakkumine summas 25 511.60 krooni. kahtlustatava M.I ütlused (tl 38-42), mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Lisab, et
  11. aasta novembri lõpul, kella 18-19 paiku jalutas koos Dmitriga (perekonnanime ei tea, isik elab XXX) Liiva kalmistu lähedal paiknevate ladude juures. Nad nägid aiaga piiratud ladusid, väravad olid lahti. Otsustati, et sealt saab midagi varastada. Tema jäi väravate taha, Dima läks üksinda ladude territooriumile. Ta ei näinud, mida Dmitri seal tegi. Dima tuli territooriumilt välja umbes 15 minuti pärast koos metalliga ja andis selle talle ning läks uuesti laoterritooriumile tagasi. Umbes 5 minuti pärast tuli ta tagasi koos metalliga. Ta lahkus territooriumilt ilma, et keegi oleks teda takistanud, taga ajanud või tema peale karjunud. 7 - - - Metall kujutas endast 120 cm pikkuseid ja 40 cm laiuseid roostevabast terasest plaate. Need otsustati viia vanametalli vastuvõtupunkti Männikul, metall viidi sinna samal päeval. Selle eest nad said 1500 krooni, mis jagati pooleks. Kahetseb toimepandut. M.I ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 43-48), millest nähtub, et ta näitab kohta, kus ootas D. Artjušin’it koos varastatuga; tl. 77-80, mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Lisab, et
  12. aasta novembri lõpul, kella 14.00 paiku jalutas koos Dimaga (perekonnanime ei tea, isik elab XXX) Liiva kalmistu lähedal paiknevate ladude juures. Nad nägid aiaga piiratud ladusid, väravad olid lahti. Otsustati, et sealt saab midagi varastada. Tema jäi väravate taha, Dima läks üksinda ladude territooriumile. Ta ei näinud, mida Dmitri seal tegi. Dima tuli territooriumilt välja umbes 15 minuti pärast koos metalliga ja andis selle talle ning läks uuesti laoterritooriumile tagasi. Umbes 5 minuti pärast tuli ta tagasi koos metalliga. Ta lahkus territooriumilt ilma, et keegi oleks teda takistanud, taga ajanud või tema peale karjunud. Metall kujutas endast 120 cm pikkuseid ja 40 cm laiuseid roostevabast terasest plaate, mida oli 10 tk.. Need otsustati viia vanametalli vastuvõtupunkti Männikul. Dima ütles, et seal on veel metalli ning nad otsustasid minna sinna uuesti metalli järele. Õhtul kella 19.00 paiku läksid nad varguse toimepanemise eesmärgil uuesti samasse kohta. Väravad oli endiselt pärani. Ta jäi väravate taha, Dima läks uuesti lao territooriumile. Dimat polnud umbes 10 minutit. Laost väljus ta roostevabast metallist, mida oli umbes 10 tk. Laost eemaldus Dima takistamatult. Metallalused koguses 20 tk andsid nad ära samal päeval vastuvõtupunkti. Selle eest nad said 1500 krooni, mis jagati pooleks. Metalli roostevabast terasest metallaluste näol koguses 20 tk varastasid nad ühe päeva jooksul. Kahetseb toimepandut. kahtlustatava Dmitri Artjušin’i ütlused (tl 50-54), mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Lisab, et
  13. aasta novembri lõpul, kella 18-19 paiku jalutas koos Romaniga (perekonnanime ei tea, isik elab Männikul Valdeku tänaval) Liiva kalmistu lähedal paiknevate ladude juures. Nad nägid aiaga piiratud ladusid, väravad olid lahti. Otsustati, et sealt saab midagi varastada. Roman jäi väravate taha, ta läks üksinda ladude tarastatud territooriumile. Tänava ääres asuva laohoone juures nägi ta külmutusseadmeid, milles olid roostevabast terasest metallriiulid, samuti metallist lambikatted. Ta võttis üksinda riiulid külmkappidest välja, samuti metallist lambikatted. Kokku oli külmikuid kümme. Ta lahkus territooriumilt ilma, et keegi oleks teda takistanud, taga ajanud või tema peale karjunud. Varastatud metalli viis ta ladude territooriumilt ära ühe korraga, viis need 400 meetri kaugusele, kus teda ootas Roman. Ta ütles Romanile, et varastas metalli laoterritooriumilt. Roman teadis, et metall on varastatud ning aitas selle viia Männikul asuvasse vanametalli vastuvõttu, kust nad said selle eest 1200 krooni, raha tegid nad pooleks. Kahetseb toimepandut kahtlustatava Dmitri Artjušin’i ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 55-63), millest nähtub, et ta näitab kohta, kust varastas metallist plaate. Samuti osutab ta kohale, kus asusid külmletid; t.l 81-86, mille kohaselt
  14. aasta novembri lõpul, kella 14.00 paiku jalutas ta koos Romaniga (perekonnanime ei tea, isik elab Männikul Valdeku tänaval) Liiva kalmistu lähedal paiknevate ladude juures. Nad nägid aiaga piiratud ladusid, väravad olid lahti. Otsustati, et sealt saab midagi varastada. Roman jäi väravate taha, ta läks üksinda ladude tarastatud territooriumile. Tänava ääres asuva laohoone juures nägi ta külmutusseadmeid, milles olid roostevabast terasest metallriiulid, samuti metallist lambikatted. Ta võttis üksinda riiulid külmkappidest välja, samuti metallist lambikatted. Kokku oli külmikuid kümme. Ta lahkus territooriumilt ilma, et keegi oleks teda takistanud, taga ajanud või tema peale karjunud. Varastatud metalli viis ta ladude territooriumilt ära ühe korraga, viis need 400 meetri kaugusele, kus teda ootas Roman. Ta ütles Romanile, et varastas metalli lao territooriumilt. Nad otsustasid, et tulevad veelkord allesjäänud alustele järele. Samal päeval kl 19.00 paiku läksid nad metalli varguse eesmärgil uuesti lattu. Väravad olid endiselt pärani lahti. Roman jäi aia taha, tema läks jälle lattu metalli järele. Teda polnud umbes 10 minutit. Laost võttis ta 10 roostevabast 8 - - terasest lambikatet, mis oli ta maha võtnud päeval. Need viis ta takistamatult laost välja. Koos Romaniga anti varastatu metall samal päeval utiili Roman teades, et metall on varastatud ning aitas selle viia Männikul asuvasse vanametalli vastuvõttu, kust nad said selle eest 1200 krooni, raha jagasid nad pooleks. andmed M.I varasema karistatuse kohta (tl 178-179, 182-186), millest nähtub, et teda on varem karistatud 3-l korral varguste toimepanemise eest, lisaks ka 9-l korral väärtegude toimepanemise eest. 10.11.2004.a karistati teda

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, ta vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 13.10.2006.a. andmed Dmitri Artjušin’i varasema karistatuse kohta (tl 192-193), millest nähtub, et teda on varem karistatud 2-l korral varguste toimepanemise eest, 1-l korral röövimise toimepanemise eest, lisaks ka 12-l korral väärtegude toimepanemise eest. 09.04.2007.a. karistati teda Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega summas 18 000 krooni. 3, 4)

  1. ja 19.09.2007.a sündmuses: - kannatanu ET’i ütlused (tl 94-95), mille kohaselt 18.09.2007.a. kell 08.00 tuli ta tööle Tallinnas XXXasuvale objektile, kuhu võttis kaasa drelli ja läks katusele. Viimati olid tema tööriistad
  2. korrusel alles kell 11.
  3. Kell 11.45 märkas ta katuselt, et majast eemaldub noormees, kellel on käes drell ja süles Husqvarna saag. Noormees oli umbes 25-aastane tumeda peaga, keskmist kasvu, seljas olid sinine jope ja jalas sinised kilepüksid. Ta läks kohe alla, et kontrollida tööriistu ja avastas, et kadunud on temale kuuluvad tööriistad: akudrell Makita (sinine, musta akuga, maksumus 3000 krooni), Husqvarna mootorsaag 365 maksumusega 12 500 krooni, mobiiltelefon Nokia 6151 (musta värvi, sees Smarti kõnekaart nr 58 111 347, maksumusega 6000 krooni). Kokku tekitati talle kahju 21 500 krooni, antud summas soovib esitada tsiviilhagi. Seda noormeest nägi ta samal päeval kell 11.00 ajal majas, kui noormees vestles perenaisega ja küsis teed Mai tänavale. Perenaine saatis noormehe majast välja ja ning lahkus ise 11.30 paiku, pannes ukse enda järel kinni. Kuidas noormees täpselt majja sisenes, kas tellingute kaudu või ukse avamisega, ta öelda ei oska. Tööriistade varguse avastamisel oli maja välisuks lahti. (tl 96-99), mille kohaselt 19.09.2007.a. kell 08.30 tuli ta tööle Tallinnas XXXasuvale objektile. Töid teostas ta oma tööriistadega, mida hoidis maja teisel korrusel põrandal maas. Viimati olid tema tööriistad alles kell 15.
  4. Kella 16.00 paiku tuli perenaine ja ütles, et eile seal käinud varas on jälle seal. Nad jooksid õue, kuid seda noormeest enam kätte ei saanud. Asju kontrollides selgus, et varastatud oli akudrelli laadija maksumusega 1100 krooni, selles summas soovib esitada tsiviilhagi. 20.09.2007.a. pidasid Tallinnas, XXX oleval objektil töölised selle noormehe kinni ja andsid politseile üle. - kannatanu AH’i ütlused (tl 100-103), mille kohaselt 18.09.2007.a. oli ta oma elamus aadressil Tallinnas XXX, majas oli veel katust remontinud ET, kelle tööriistad oli maja
  5. korrusel. Kella 11.00 paiku oli ta maja
  6. korrusel, kus asuvad ka E tööriistad. Teise korruse trepiotsas seisis tumedapäine võõras, tumesinises jopes ja tunkepükstes noormees. Ta küsis temalt, kes ta on ning noormees vastas vene keeles, et tuli sinna kelleagi kokku saama ja ootab seda isikut. Ta palus noormehel lahkuda. Majast väljas ütles noormees, et ta juhatati sinna pioneeride majast. Ta näitas noormehele suuna Nõmme noortemaja poole, kuid varsti tuli noormees tagasi ja küsis teed Mai tänavale. Noormees oli umbes 25-aastane, keskmise kehaehitusega, tumeda peaga, suurte ümmarguste silmadega, seljas olid tal tumesinist värvi jope ja püksid. Pärast seda lahkus ta majast 11.30 paiku ning tuli tagasi paari tunni pärast. Ta kuulis E , et viimase tööriistad olid ära varastatud. E nägi katuselt, kuidas sinises jopes noormees tema tööriistadega minema läks. Samal õhtul kella 18.00-19.00 vahel oli ta köögis, olles eelnevalt lukustanud ukse, kui kuulis, et välisuks käis ning koridoris seisis sama noormees, kes oli hommikul majas sees olnud. Noormees vastas tema sealviibimise põhjuste kohta 9 - - - uurimise peale, et soovib tööd saada. Ta vastas, et tal pole tööd pakkuda ning palus noormehel lahkuda, mida viimane ka tegi. Kuidas noormees uuesti majja sai, ta seletada ei oska. 19.09.2007.a. kella 16.00 paiku oli ta oma majas xxxTallinnas, E tegi verandal remonti. Järsku kuulis ta imelikku häält trepil, avas koridoriukse ja temast jooksis mööda sama noormees, kes oli eelneval päeval 3 korda tema majas käinud. Noormees peitis midagi põues ja tormas välisuksest välja. Ta hakkas karjuma ja E jooksis ta juurde. Noormees jooksis noortemaja suunas, tema ja E jooksid talle järele, kuid noormees jooksis üle aedade Seene tänava suunas ning kadus majade vahele. 20.09.2007.a. pärast kella 12.00 tulid tema juurde XXX töömehed, kes olid kinni pidanud end Romaniks nimetava ja väidetavalt tema maja katuseehitusel töötava noormehe. Ta läks XXXjuurde, kus Roman seisis ning tundis temas kohe ära noormehe, kes oli 2 päeva järjest tema majas sees käinud. Noormees viidi politsei poolt minema. Seda, kuidas noormees majja sisenes, ta öelda ei oska, arvab, et mõnel korral tuli tellingute ja mõnel korral ukse kaudu. Materiaalset kahju talle tekitatud ei ole, küll aga moraalset kahju majja tungimisega. äratundmiseks esitamise protokoll (tl 104-106), mille kohaselt on AH ära tundnud fotol nr 2 kujutatud isiku, kes käis selleks luba omamata korduvalt tema majas XXX Tallinnas. Fotol nr 2 on kujutatud M.I (ik XXX). tunnistaja D T ’e ütlused (tl 107-109), mille kohaselt 18.09.2007.a. oli ta tööl ehitusobjektil XXXTallinnas. Pärast kella 11.00 läks ta lõunale ning Nurme tänaval läks mööda umbes 25-aastane noormees, kellel oli seljas sinine jope ja sinised püksid. Noormehel olid tumedad juuksed, narkomaanidele iseloomulik klaasistunud pilk silmades. 10 minuti pärast tagasi tulles nägi ta, et sama noormees väljus ehitusobjektilt. Objektijuht S P rääkis talle, et see noormees käis ennast tööle pakkumas ning ta jättis oma nime ja mobiiltelefoni numbri (M.I ). Objektijuht lubas noormehel tagasi helistada, kui abi peaks vaja olema. Noormees oli rääkinud, et oli varem XXX ehitusobjektil tööl. 20.09.2007.a. kella 09.00 ajal tööle tulles riputas ta oma jope varna, kus on kõikide töömeeste riided. Jope põuetaskus oli tema rahakott. Kuna vaja oli lisatööjõudu, siis helistas objektijuht sellele noormehele, kes oli ennast üleeile tööle pakkunud ja kutsus ta tööle. Kuskil kella 09.20 ajal tuli Roman kohale ja hakkas tsemendisegamisega tegelema. Kella 11.00 ajal läks Roman lõunale ja pidi poole tunni pärast tagasi olema. Kella 11.30 ajal läks ta oma jope juurde, et võtta rahakott. Jope ja rahakott olid mõlemad tsemendiga määrdunud. Rahakotist avastas ta 100 krooni kadumise. Ta kahtlustas varguses koheselt Romani. Roman poole tunni pärast tagasi ei tulnud. xxxobjektilt saadi teada, et Roman pole seal töötanud, küll on aga seal vargusi toime pannud. Seejärel helistas S Romanile, sai paari tunni pärast temaga ühenduse ja uuris, miks Roman tagasi ei tulnud. Roman tuli objektile tagasi kella 13.00 ja 13.30 vahel ning nad pidasid ta kinni, kutsusid kohale XXXmajaomaniku ja politsei. xxxmajaomanik tundis ära, et see oli sama noormees, kes nende majast oli varastanud. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 113-116), mille kohaselt on 20.09.2007.a. kella 14.40 ajal kahtlustatavana kinni peetud M.I (ik XXX). M.I kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.09.2007.a. ajavahemikul kella 11.30-st kuni kella 11.45-ni tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxxasuvasse eramajja, varastas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ET’ile kuuluvaid esemeid koguväärtusega 21 5000 krooni ja nimelt: MAKITA akudrell maksumusega 3000 krooni, Husqvarna mootorsaag maksumusega 12 500 krooni ning mobiiltelefon NOKIA 6151 maksumusega 6000 krooni, väljus sellega majast, kuid hoovis peeti ta kinni. kahtlustatava M.I ütlused (tl 118-123), mille kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist, kahetseb puhtsüdamlikult. Oma õigustega on tutvunud, advokaati ei soovi. Teo kohta annab järgnevaid ütlusi: 18.09.2007.a. kella 11.00 paiku tuli ta remonditavasse Nõmme ja Männiku vahelises piirkonnas asuvasse eramajja tööd saama. Täpset aadressi ei oska öelda, võib seda maja näidata. Ta rääkis tööst ja küsis aadressi, 10 - - mida otsis. Seejärel läks ta sealt minema, mõne aja pärast tuli ta aga tagasi ja nägi, et selle maja uks on avatud. Siis otsustaski ta majja siseneda. Majas ei näinud ta kedagi, ta läks treppi mööda teisele korrusele ja märkas, et panipaiga põrandal lebab bensiinisaag, tumba peal akudrell ning laual musta värvi Mobiiltelefon Nokia
  7. Ta võttis eelpool loetletud asjad, läks mööda treppi alla ja väljus majast. Seejärel sõitis ta Balti jaama ning kõrvalasuval turul müüs kõik varastatud asjad maha. Ta ei tea, kus need asjad praegu asuvad. Varguse pani ta toime üksinda, keegi teda ei aidanud. Tal olid seljas sinist värvi töötunked (musta värvi püksid ja sinine jope). Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (tl 124-129), mille kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist ja kahetseb puhtsüdamlikult. 19.09.2007.a. läks ta tööle, kuid kuna oli hilinemas, pidi ta koju naasma ja kõndis mööda majast, mida remonditakse ning millest ta eelmisel päeval varastas mobiiltelefoni, drelli ja sae. Ta märkas, et selle maja uks oli jälle lahti ja kuna vajas väga raha, siis otsustas ta sinna majja siseneda ja vaadata, ega seal pole hinnalisi asju. Ta läks trepist üles teisele korrusele ja sisenes panipaika, kus põrandal lebas akudrelli laadimisseade. Ta võttis selle ja läks sealt kohe minema. Kohe pärast seda sõitis ta Balti jaama turule, kus müüs seadme talle tundmatule isikule maha. Ei oska öelda, kus seade praegu asub. Ta pani varguse toime umbes kella 16.00 ajal, oli üksi, keegi teda ei aidanud. Tal olid jalas musta värvi püksid ja seljas sinine jope. Ta võib näidata maja, kus ta varguse toime pani. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 134-142), millest nähtub, et M.I näitab XXX, Tallinn asuvat kahekorruselist ehitusjärgus maja, seletades, et pani toime varguse kaks korda. Majja tungis ta läbi lukustamata välisukse, läks teisele korrusele ning varastas abiruumist erinevaid ehitustööriistu, sealhulgas drelli, sae ning mobiiltelefoni. Järgmisel päeval, pärast esimest vargust varastas ta drelli aku. andmed M.I varasema karistatuse kohta (tl 178-179, 182-186), millest nähtub, et teda on varem karistatud 3-l korral varguste toimepanemise eest, lisaks ka 9-l korral väärtegude toimepanemise eest. 10.11.2004.a karistati teda

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, ta vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 13.10.2006.a. 5) 12.09.2007.a sündmuses: - kannatanu KR’i ütlused (tl 161-163), mille kohaselt 12.09.2007.a. ajavahemikul kell 13.00 kuni 14.00 toimus vargus aadressil Tallinn, XXX, varastatud oli el. ketassaag Power Super maksumusega 507 krooni. Välisuks oli kinni, kuid lukustamata, uksel on vedrud, uks on kahepoolne. Saag asus sees, trepi all, välisuksest umbes 3-4 meetrit kaugemal. Majas on 4 korterit, ta tegi seal remonditöid ja varguse hetkel oli pööningul. Trepi alumine osa on üldkasutatav ruum. Ühte konkreetset valdajat majal ei ole. Kedagi võõrast ta ei näinud ja varguses kedagi kahtlustada ei oska. Soovib esitada tsiviilhagi summas 507 krooni. . - kannatanu IH’a ütlused (tl 164-166), mille kohaselt on ta XXX, Tallinn asuva elamu üks omanikest. Ta on kuulnud sellest, et mingi töömees oli varastanud el. ketassae, mis kuulus Kaimu nimelisel töölisele. Vargusest kuulis ta hulga hiljem, arvab, et see võis toimuda

  1. aasta sügisel. Talle näidatud meesterahvast (ik XXX) ei tunne, nimi M.I on talle võõras, ei ole seda isikut kunagi oma XXX asuvasse elamisse kutsunud. Välisuks on neil tavaliselt kinni, kuid lukustamata, nii oli see ka
  2. aasta sügisel. Tsiviilhagi esitada ei soovi. - kahtlustatava M.I ütlused (tl 168-173), mille kohaselt tunnistab ta antud kuriteo toimepanemist. Ta lisab, et
  3. aasta septembris, kuupäeva ei mäleta, oli ta päevasel ajal Nõmme-Kase tänaval kahekorruselise maja juures. Maja välisuks oli lahti ja ta läks majja sisse, uksest meetri kaugusel lebas kollase korpusega ketassaag ning ta otsustas selle endaga kaasa võtta. Sellel ajal kuulis, et keegi töötab maja ülemisel korrusel. Ta peitis ketassae jope alla ja läks minema. Sel päeval müüs ta sae maha, kuid ei mäleta kellele ja millise rahasumma eest. Ütluste olustikuga seostamisel
  4. aasta 11 - - septembris näitas ta antud aadressil asuvat maja ja selgitas, et pani sealt varguse toime. Antud maja ümber oli aed, mis oli lahti, või oli osa aiast puudu, maja uks oli lahti, tema seda lahti ei teinud. Majas käisid ehitustööd ning töölised käisid ringi. Ta kuulis, et ülemisel korrusel töötab keegi ning nägi hoovis tööriietes meest. Uksekella ukse kõrval ei olnud. Selles majas tal tuttavaid ei ole, sisse läks juhuslikult. Kahetseb tehtut, annab enda sõnul tõeseid ütlusi. Lisab, et käesoleval hetkel töötab ehitusel, omab püsivat sissetulekut. Elab aadressil Astri 15-1, Tallinn.
  5. aasta detsembris pani toime ketassae varguse, kuna vajas raha. ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 134-142), millest nähtub, et M.I näitas XXX asuvat puidust kahekorruselist ehitusjärgus maja, selgitades, et sisenes majja läbi lukustamata välisukse, varastas sealt ehitustööriistad, mille hiljem müüs maha Balti jaama kõrval asuval turul. Ta selgitas, et pani varguse toime üksinda, päevasel ajal. andmed M.I varasema karistatuse kohta (tl 178-179, 182-186), millest nähtub, et teda on varem karistatud 3-l korral varguste toimepanemise eest, lisaks ka 9-l korral väärtegude toimepanemise eest. 10.11.2004.a karistati teda

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, ta vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 13.10.2006.a. 6) 30.09.2007.a sündmuses - kannatanu RA’i ütlused (tl 2-3), mille kohaselt 28.09.2007.a. kella 23.00 ajal lahkus ta Kalmistu tee 26G asuva garaaži juurest. Ta lukustas garaažiuksed, signalisatsioon puudub. 30.09.2007.a. kella 19.10 paiku tuli ta garaaži juurde ning esmapilgul oli kõik korras. Garaažiuks oli kinni. Ta sisenes garaaži ja avastas, et läbi lae on sisenetud garaaži ja varastatud erinevaid esemeid. Temalt isiklikult ei varastatud midagi. Garaaži sissemurdmisega lõhuti lagi, millega tekitati talle kahju 1000 krooni. Garaažist varastati Jaanus Kivinuk’ile, kelle sõiduauto XXXreg nr XXX seal seisis, kuuluvaid esemeid. Mis täpselt varastati, ei oska öelda, samuti ei oska öelda J K vargusega tekitatud kahju suurust. Ta lisab, et teatas vargusest kohe J K ’ile, kes ei saanud aga kohale tulla. Samuti varastati AK’le kuuluvaid esemeid. AK sõiduauto XXX reg nr XXX. Mis temalt täpselt varastati, ta öelda ei oska. Veel varastati erinevaid tööriistu, mis kuulusid TK’ile. Ka varastati R nimelisele isikule kuuluv mootori sisselaskekollektor. Otseselt kedagi kahtlustada ta ei oska, lisab, et Liiva territooriumil elavad kodutud. Kas nemad varastasid, ei tea öelda, kuid kuna varastati palju alumiiniumist mootoridetaile, võisid nemad seda teha. Garaaži sisu ei olnud kindlustatud, tsiviilhagi esitab eeltoodud summa ulatuses. (tl 19-21), mille kohaselt lisab ta 30.09.2007.a. antud ütlustele, et garaaži aadressil Kalmistu tee 26G rendib ta firmal RRK alates

  1. aastast. Ajavahemikul 28.09.2007.a. kella 23.00-st kuni 30.09.2007.a. kella 19.10-ni murti sisse garaaži, kust varastati talle kuuluv võtmekomplekt väärtusega 450 krooni (Torx- ja kuuskantvõtmete komplekt, 30osaline, sinises karbis). Seoses varguse toimepanemisega tekitati talle varaline kahju summas 450 krooni. Soovib esitada tsiviilhagi summas 450 krooni. Garaažis rikuti lagi, laes on auk, mille ta peab oma raha eest remontima. Kahju on täpsustamisel, kedagi konkreetselt varguses ei kahtlusta. (tl 42-43), mille kohaselt lisab ta seoses Kalmistu tee 26G, Tallinn asuvast garaažist toimepandud sissemurdmisega ja vargusega, et ajavahemikul 28.09.2007.a. kella 23.00st kuni 30.09.2007.a. kella 19.10-ni murti sisse garaaži ja varastati erinevaid esemeid. Antud juhtumi kohta andis ta ütlusi 30.09.2007, kui kohal käis politsei ja ta täpsustas ka talle kuuluvate esemete loetelu hiljem politseiosakonna. Ta lisab, et kuna rendib Kalmistu teel mitut ruumi, siis ei teises garaažis seisis R nimelise isiku valge XXX. Selle sõiduki osa – sisselaskekollektor – asus garaažis, kus toimus vargus. Sisselaskekollektorit mainis ta esimesel ülekuulamisel. Garaaži, kus seisis XXX, ta ei kontrollinud. Pärast politsei lahkumist 30.09.2007.a., avastas ta seda tehes, et autost on varastatud makk. Sellest 12 - - - informeeris ta ka auto omanikku ning ei oska öelda, miks jättis maki varguse teisel ülekuulamisel mainimata. Viimast korda nägi ta makki autos 28.09.2007.a.. Sellesse garaaži, kus seisis XXX siseneti tabaluku lõhkumise teel. Vargusega tekitati talle kahju 450 krooni, lõhkumisega kahju tekitatud ei ole. Vargusega seoses tsiviilhagi esitada ei soovi. kannatanu TK’i ütlused (tl 4-5), mille kohaselt 30.09.2007.a. kella 07.19 ajal helistas talle RA ja teatas, et tema garaaži on sissemurtud ja garaažist on varastatud ka temale kuuluvaid tööriistu. Pärast seda sõitis ta kohe Kalmistu tee 26G asuva garaaži juurde. Sündmuskohal selgus, et varastatud on talle kuuluvad: lehtsilmusvõtmed mõõtudega 8-32 mm väärtusega 1000 krooni, 10 kruvikeerajat väärtusega kokku 700 krooni, 5 paari näpitsaid väärtusega 500 krooni, akulaadija ’’Start’’ väärtusega 500 krooni, alumiiniumist paadimootori jalg väärtusega 3000 krooni, kaks 60 cm pikkust sõrgkangi väärtusega 200 krooni, tungraud (punane, ratastel kuni 2t) väärtusega 500 krooni ja padrunvõtmete komplekt ’’Torx’’ väärtusega 800 krooni, multimeeter (tester, ’’Pasar’’) väärtusega 480 krooni, käivituskaablid väärtusega 200 krooni. vargusega tekitati kahju 7880 krooni, tsiviilhagi esitab eeltoodud summa ulatuses. Tööriistad ei olnud kindlustatud. Varguses kahtlustab Liiva keskuse territooriumil elavaid kodutuid. Paadimootori jalg on alumiiniumist. (tl 45-46), mille kohaselt varastati 28.09.2007.a. kella 23.00-st kuni 30.09.2007.a. kella 19.10-ni garaažist aadressil Tallinn, Kalmistu tee 26G talle kuuluvaid esemeid kokku maksumusega vähemalt 7880 krooni: lehtsilmusvõtmed mõõtudega 8-32 mm maksumusega 1000 krooni, 10 kruvikeerajat maksumusega kokku 700 krooni, 5 paari näpitsaid maksumusega 500 krooni, akulaadija ’’Start’’ maksumusega 500 krooni, alumiiniumist paadimootori jalg maksumusega 3000 krooni, kaks 60 cm pikkust sõrgkangi maksumusega 200 krooni, tungraud (punane, ratastel kuni 2t) maksumusega 500 krooni ja padrunvõtmete komplekt ’’Torx’’ maksumusega 800 krooni, multimeeter (tester, ’’Pasar’’) maksumusega 480 krooni, käivituskaablid maksumusega 200 krooni. 03.12.2007.a. tagastati talle osa varastatud esemetest, nimelt kaks kangi, haamer rattavõti ja tungraud. Kuna eelpoolnimetatud ajal ja kohast varastati palju erinevaid tööriistu, siis unustas ta seoses sellega avaldusse märkida haamrit (maksumusega 100 krooni) ja rattavõtit (maksumusega 150 krooni). Seoses osade avastatud asjade tagastamisega, soovib esitada tsiviilhagi summas 7180 krooni. sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 6-9), millest nähtub Kalmistu tee 26G sündmuskoha vaatlus. Garaažiboksis asuvad sõiduauto XXX reg nr XXX ning XXX reg nr XXX, millel puuduvad kapott ja rattad. Sõiduki kohal on katki puidust lagi, lauad asetsevad tõstukijuhtmete ja auto peal, osa laudu ripub alla. Riiulitel ja laudadel on näha tööriistu, autovaruosi ja seadmeid. kannatanu RP’i ütlused (tl 10-11), millekohaselt garaaž aadressil XXX kuulub TK’ile, selles garaažis hoidis ta oma asju. Ajavahemikul 28.09.2007.a.a kella 23.00-st kuni 30.09.2007.a.a kella 19.10-ni murti sisse garaaži, kust varastati talle kuuluvad asjad: mootori sisselaskekollektor GM originaal väärtusega 6500 krooni (tehnilist passi pole, kollektori nr-t ei tea), samuti varastati talle kuuluv CD-maki Pioneer tagaosa väärtusega 10 000 krooni, enne vargust oli makk sõiduautos XXX (auto reg nr-t ei mäleta). Auto uksed ei olnud lukustatud, need on korras. Seoses varguse toimepanemisega tekitati talle varalist kahju 16 500 krooni, soovib esitada tsiviilhagi selles summas. Kedagi konkreetselt varguses ei kahtlusta. (tl 39-40), mille kohaselt lisaks 17.10.2007.a. ülekuulamisele XXX toimunud vargusega seoses, soovib täpsustada, et 2007.a.a septembri lõpus viis ta enda auto XXX (reg nr XXX, vla 1995, valge) töökotta-garaaži, mis asub XX. Ta viis auto sõbra, TK’i juurde. 30.09.2007.a. teatati talle, et töökojas toimus vargus ja osa varastatud asjadest olid tema omad. Varastati originaal Chevrolet (GM) sisselaskekollektor maksumusega 6500 krooni ja CD-maki Pioneer tagaosa (muid andmeid ei tea) maksumusega 10 000 krooni. Ta sai aru, et vargus toimus kahest garaažist, tema auto seisis teises garaažis (viide skeemile), 13 - - - auto mootorilt oli võetud kollektor ja viidud esimesse garaaži, kust see varastatigi. Makk varastati aga otse autost, auto uksed olid lahti (sissemurdmisjäljed puudusid), seda kuidas garaaži siseneti ta ei tea. Vargusega tekitati talle kahju kokku 16 500 krooni, mille ulatuses soovib esitada tsiviilhagi. kannatanu AK ütlused (tl 12-14), mille kohaselt garaaži aadressil XXX rendib RA, kelle loal hoidis ta seal oma sõiduautot XXX. Ajavahemikul 28.09.2007.a. kella 23.00-st kuni 30.09.2007,.a. kella 19.10-ni murti sisse garaaži, kust varastati talle kuuluvast sõiduautost XXX (saksa reg nr-t ei mäleta, auto pole veel Eestis registreeritud) metallist plokikaas koguväärtusega 20 000 krooni. Autol kaskokindlustus puudub. Varguse avastas RA. Varguse avastamise hetkel oli auto kapott lahti, uksed olid lukustamata, lukud ja aknad korras, salongist ei varastatud midagi. Seoses varguse toimepanemisega tekitati talle varaline kahju summas 20 000 krooni, mille ulatuses soovib esitada tsiviilhagi. Kedagi konkreetselt varguses ei kahtlusta. kannatanu Jaanus Kivinuki ütlused (tl 15-17), mille kohaselt garaaži aadressil XXX rendib RA, kolm päeva enne vargust pani ta garaaži oma sõiduauto XXX reg nr XXX. Ajavahemikul 28.09.2007.a. kella 23.00-st kuni 30.09.2007,.a. kella 19.10-ni murti sisse garaaži, kust varastati talle kuuluvalt sõiduautolt 4 ratast (originaalveljed koos rehvidega) ühe väärtus 10 000 krooni, koguväärtusega 40 000 krooni. Autol kaskokindlustus puudub. Varguse avastas RA, auto uksed ei olnud lukustatud, lukud ja aknad korras, salongist ei varastatud midagi. Auto kõrval oli talle kuuluv sisselaskekollektor väärtusega 22 000 krooni. seoses varguse toimepanemisega tekitati talle varaline kahju summas 62 000 krooni, mille ulatuses soovib esitada tsiviilhagi. Kedagi konkreetselt varguses ei kahtlusta. kahtlustatava Dmitri Artjušin’i ütlused (tl 24-30), mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses esitatud kuritegude toimepanemist, kahetseb.
  2. aasta septembri lõpul jalutas ta ringi Liiva kalmistu juures. Lähedal märkas ta garaaži, otsis selle juures vanarauda, et viia see kokkuostupunkti, see oli päeval kella 11-12 ajal. Ta läks ümber garaaži, ronis katusele, see varises kokku. Katusel olevast august tungis ta garaaži, kus oli palju raudesemeid ja kaks sõiduautot XXX ja XXX. Esimest korda võttis ta seintelt kõik metallist mutrivõtmed suurusega 8-19 mm, tööriistad, mida oli umbes 10, korjas põrandalt näpitsad, lapiktangid, laadija, tungraud, ’’krokodillid’’, kollektori, kogu vana juhtmestiku, alumiiniumist jaoturid. Kõik raudesemed pakkis ta kottidesse ja väljus läbi garaaživärava, mille ta avas seestpoolt. Teiselt poolt pani ta väravale tugesid alla, et see lahti ei läheks. Kõik varastatud asjad viis ta Liiva kalmistu juures asuvasse metsa. Seal võttis ta asjad metallosadeks lahti, põletas traadi. Kogu metalli viis ta koplis asuvasse kokkuostupuntki, saades selle eest 680 krooni. Kuna ta teadis, et garaažis on veel palju metallesemeid, siis teadis, et läheb sinna veelkord ja võtab asjad ära. Umbes 3 tunni pärast, st päeval kella 14-15 paiku läks ta tagasi. Garaaži tungis ta värava kaudu, oli kindel, et vargust pole keegi avastanud, sest värav oli kepiga toetatud. Garaažis viibides võttis džiibilt maha neli ratast, võttis kaasa kõik metallist tööriistad, võtmed, mootorpaadi metallist osa, testri. Riiuli pealt võttis automootori metallkaane. Sõiduauto xxx oli lahtivõetud kujul, autokapott oli lahti ning seepärast arvab, et see mootorikaas pärines xxx. Autolt ta antud detaili maha ei võtnud, see oli juba lahti võetud ja riiulil. Magnetofoni Pioneer sõiduautost xxx ei ole ta võtnud, sellist autot ta garaažis ei näinud. Teisel korral viis ta asju välja viis korda, varastatud asjad viis ta kartuli kallamisruumi, mis oli garaaži kõrval. Ta ei võtnud neid asju kohe ära, sest märkas kõrval õlut joonud seltskonda. Neid isikuid ei tunne, nende nägusid pole näinud, ära ei tunne. Ta kartis et nad võisid teda näha, kuid polnud selles kindel. Seepärast ta asju kaasa ei võtnud. Pärast seda kui viis garaažist peidikusse viimased asjad, pani ta garaažiukse seestpoolt kinni ja ronis katuseaugu kaudu välja. Õhtul asjade juurde minnes oli seal juba politsei ja ta ei saanud asjadest midagi ära viia. Kolme päeva pärast garaaži juurde minnes, polnud peidikus sinna pandud asju ning ta arvas, et need leiti üles ja tagastati omanikule. Tema neid asju peidikust ei võtnud ja ei 14 - - tea, kes võis seda teha. Varastatud asjad tahtis viia vanarauaks, rataste metallosad soovis samuti vanarauaks viia, kuid ei jõudnud neid garaažis maha võtta. ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 31-33), mille kohaselt näitab kahtlustatav Dmitri Artjušin Tallinnas, Kalmistu teel asuva hoone aknale, mille kaudu sisenes hoonesse ning sealt läbi augu garaaži katusele. Garaaži juures näitas kahtlustatav garaažile, seletades, et 2007.a. septembri keskel tungis ta läbi katusel olnud augu garaaži, kust varastas vanarauaks tööriistu, tungraua, kollektori, sõiduauto džiibi neli ratast, mootorpaadi metallesemeid. Kahtlustatav näitas garaažist 10 meetri kaugusel kohta, kuhu peitis osa varastatud esemeid, see on puukast, milles oli tungraud, kaks raudkangi, haamer, rattavõti. Protokolli kohaselt, ütluste seostamise kohast võeti ära: kaks raudkangi, rattavõti, haamer, tungraud, tungraua käepide. asitõendite vaatlusprotokoll (tl 35-37), millest nähtub
  3. rattavõtme (ristikujuline, 40x40 cm, roostene),
  4. haamri (metallosa roostene käepide 38 cm),
  5. 2 metallist kangi (pikkus 65cm),
  6. tungraua (punane, pikkus 58 cm, metallist käepidemega) vaatlus. andmed Dmitri Artjušin’i varasema karistatuse kohta (tl 51-54, 57-67), millest nähtub, et teda on varem karistatud 2-l korral varguste toimepanemise eest, 1-l korral röövimise toimepanemise eest, lisaks ka 12-l korral väärtegude toimepanemise eest. 09.04.2007.a. karistati teda Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega summas 18 000 krooni. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu Külminaator OÜ esitas algselt tsiviilhagi summas 27 069 krooni, hilisemalt esitati täpsustus, millest nähtuvalt varastatud esemete väärtus on 25 511.60 krooni (t.l.35); kannatanu ET esitas tsiviilhagid summades 21 500 ja 1100 krooni, kokku summas 22 600 krooni; kannatanu KR esitas tsiviilhagi summas 507 krooni; kannatanu RA esitas tsiviilhagi summas 450 krooni; kannatanu TK esitas tsiviilhagi summas 7180 krooni; kannatanu RP esitas tsiviilhagi summas 6500 krooni; kannatanu AK esitas tsiviilhagi summas 20 000 krooni; kannatanu JK esitas tsiviilhagi summas 62 000 krooni. Süüdistatavad ei vaidlusta tsiviilhagisid ega tsiviilhagide suurust. Tsiviilhagid on põhjendatud kannatanute ütlustega ja kuuluvad rahuldamisele. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: Ütluste ja olustiku seostamisel avastatud ja TK’ile kuuluvad kaks kangi üldmaksumusega 200 krooni, haamer maksumusega 100 krooni, rattavõti maksumusega 150 krooni ja tungraud maksumusega 500 krooni tagastati omanikule TK’ile /tl 31-33, 35-37, 38, 46/ Asitõendid: Ütluste ja olustiku seostamisel avastatud ja TK’ile kuuluvad kaks kangi üldmaksumusega 200 krooni, haamer maksumusega 100 krooni, rattavõti maksumusega 150 krooni ja tungraud maksumusega 500 krooni tagastati omanikule TK’ile /tl 31-33, 35-37, 38, 46/ Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.