KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-06-11972 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2008.a. Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Ker

§-de 201 lg 2 p 1; 266 lg 1; 329 ja 424 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2007.a.,
2. veebruar 2008.a. ja
3. mai
4. a. Süüdistatav L.S – sündinud XXX , * *, * kodanik, IK XXX, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht * Karistatus: karistusregistri andmetel karistatud:
5. 02.03.1995.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 202, § 207 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud tingimisi 2-aastase katseajaga.
6. 11.04.1996.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, millele liidetud osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mistõttu lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust.
7. 01.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 113 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud.
8. 10.05.2001.a Lääne PP Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 144¹ lg 1 alusel rahatrahviga 1590 krooni, trahv tasumata.
9. 26.06.2001.a Lääne PP Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 922 lg 1, § 101 lg 1, § 1061 lg 2 alusel rahatrahviga 1590 krooni, trahv tasumata.
10. 08.01.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotusega 2 aastat.
11. 07.08.2003.a Lääne PP Haapsalu politseijaoskonna poolt LS § 74¹ lg 1, § 747 , § 7419 , LKindlS § 66¹ lg 1 alusel rahatrahviga 13380 krooni, trahv tasumata.
12. 29.08.2003.a Harju Politseiprefektuuri poolt LS § 74¹ lg 1, § 747, § 7419, § 7435 lg 1, LKindlS § 66¹ lg 3 alusel rahatrahviga 18000 krooni, trahv tasumata.
13. 27.10.2003.a Lääne PP Haapsalu politseijaoskonna poolt LS § 74¹ lg 1, § 747 , LKindlS § 66¹ lg 3 alusel rahatrahviga 10800 krooni, trahv tasumata.
14. 10.12.2003.a Lääne Maakohtu poolt

§ 424

alusel vangistusega 1 kuu ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks. 11. 01.04.2004.a Lääne Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1, § 424, § 329 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ - d 201 lg 2 p. 1; 266 lg 1; 329 ja

1. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Süüdistatav L.S, prokurör Indrek Kalda , kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere
2. Tunnistada L.S

§ 201lg 2 p 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus üks

§ 266lg 1 järgi süüdi ja mõista karistuseks vangistus kuus

§-de 329 ja 424 järgi süüdi ning mõista talle

§ 63lg 1 sätete alusel vangistus kaks

§ 64lg 1 alusel mõista L.S-ile liitkaristus suurendades raskemat üksikkaristust ning lugeda tema karistuseks vangistus kolm

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust Lääne Maakohtu 01. aprilli 2004. a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse ühe

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg

1. –
2. augustini
3. a. ja sundtoomise alusel vangistuses viibitud aeg
4. –
5. maini
6. a. ja
7. –
8. maini
9. a. , kokku kuus

§ 50lg 1 alusel mõista L.S-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks

§ 424

, § 215 lg 2 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks, juhtis 26.aprillil 2006.a. kella 19.45 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Penijõe tee 1. kilomeetril Risti-Virtsu maantee suunas V.R.le kuuluvat sõiduautot * joobeseisundis, s.o. isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani L.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani L.S toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema, isikuna, kes on varem varguse toime pannud, pööras enda kasuks võõra vallasasja, milleks oli V. R.le kuulunud ja J. R.i kasutuses olnud sõiduauto * väärtusega 5000 krooni, mille oli talle usaldanud J. R. 2006.a. aprillikuus vee toomiseks ja mille jättis ebaseaduslikult enda valdusesse kasutamiseks, s.o. isiklike sõitude tegemiseks Lääne ja Harju maakonnas, kuni sõiduki purunemiseni 2006.a. maikuus Harju maakonnas Vasalemma vallas Rummu alevikus, kus müüs sõiduauto edasi oma tuttavale I. R.le, tekitades kuriteoga J. R.le varalist kahju 5000.-krooni. Sellise tegevusega L.S , pöörates varem varguse toime pannud isikuna ebaseaduslikult enda kasuks valduses oleva võõra vallasasja, pani toime omastamise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema, olles 01.04.2004.a. Lääne Maakohtu poolt karistatud

§ 424

, § 215 lg 2 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks, juhtis 20.aprillil 2005.a. kella 14.10 ajal Harju maakonnas Keila-Haapsalu maantee 22. kilomeetril taas E. S.le kuuluvat sõiduautot * joobeseisundis (indikaatorvahendi näit 0,65 mg/l väljahingatavas õhus), s.o. isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani L.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani L.S toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema, olles 01.04.2004.a. Lääne Maakohtu poolt karistatud

§ 424

, § 215 lg 2 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks, juhtis 27.septembril 2006.a. kella 19.38 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 37. kilomeetril endale kuuluvat riiklikus autoregistrikeskuses registreerimata sõiduautot Ford Escort joobeseisundis (indikaatorvahendi näit 1,03 mg/l väljahingatavas õhus), s.o. isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani L.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani L.S toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema, olles 01.04.2004.a. Lääne Maakohtu poolt karistatud

§ 424

, § 215 lg 2 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks, juhtis 21.08.2007.a kella 14.50 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Paldiski maantee 23. kilomeetril, liikudes Keila suunas, taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga 871 AMF, (indikaatorvahendi näit 0,91 mg/l väljahingatavas õhus), s.o. isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani L.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema tungis 28.novembril 2003.a kella 21.00 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Kirbla külas valdaja tahte vastaselt kuuriukse luku ning abihoone ukse ja ukseluku taastamisväärtusega 2915 krooni lõhkumise teel sisse Lihula Tarbijate Ühistule kuuluvasse A ja O kauplusse, kust varastas kaks moosipalli, koguväärtusega 10 krooni, põhjustades kuriteoga Lihula Tarbijate Ühistule kokku varalise kahju üldsummas 2925 krooni. Sellise tegevusega pani L.S toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.Sunnistab end

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi.

Ta oli saanud enda kasutusse J. ja V. R.le kuuluva sõiduauto * väärtusega 5000.- krooni, mille oli talle

1. aprillis usaldanud J. R. vee toomiseks. L.S jättis auto enda kasutusse isiklike sõitude tegemiseks Lääne- ja Harjumaal kuni sõiduki purunemiseni Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus. Selle asemel, et see omaniku J. R. kätte tagasi viia, andis ta selle Rummus 4000.- krooni eest oma tuttavale I. R.le, tekitades sellega kannatanule kahju 5000.- krooni, mis on siiski auto tagastamisega hüvitatud. L.S tunnistab end süüdi ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises
2. aprillil 2006.a. ,
3. septembril
4. a. ja
5. augustil
6. a. ning talle seetõttu süüks arvatud kuritegudes

§-de 329 ja 424 järgi kuna teda oli juba

1. aprillil
2. a. Lääne Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest.
3. aprillil
4. a. aga temale süüks arvatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ta end süüdi ei tunnista, sest ta oli seisva auto roolis kui ta tabati ning tegelikult juhtis autot enne selle seismajäämist H. K.. L.S end

§ 266lg 1 järgi süüdi ei tunnista.

Tema

1. novembril
2. a. Lihula TÜ kauplusse sisse tunginud ega sealt moosipalle varastanud ei ole. Sellisele vargusele minek ei oleks tema stiil ning tal ei olnud mingit vajadust kauplusse sisse murda. Kuigi kauplusest leiti ukselingilt ja mujalt tema DNA-d näitab see ainult seda, et ta on seal kaupluse ruumides tihti viibinud, aidates korduvalt müüjatel kaste transportida ja muidu juttu ajanud ning õlut joonud. Sündmuskohalt leitud tööriistad kuuluvad küll talle, kuid ta oli need välja laenanud politseile teada olevatele isikutele ning ise neid ei kasutanud. Lihula TÜ esindaja S. S. andis ütlusi, et
3. novembril
4. a. oli nende ühistu Kirbla kauplusse sisse murtud ning lõhutud kaks ust ja tekitatud lõhkumisega kahju 2915.- krooni. Veel oli varastatud moosipalle 10.- krooni väärtuses, kuid nende maksumust ühistu ei nõua. Ilmselt jäi suurem kahju tekitamata signalisatsiooni tööle hakkamise tõttu. Kannatanu J. R. ütluste kohaselt töötas L.S
5. a. tema läheduses Nõval metsatöödel ja elas vagunelamus ning käis nende talust joogivett võtmas. Kuna vesi oli kaugele viia ja temal seisis kodus kasutuna sõiduauto *, andis ta auto L.S kasutusse. Ühel ajal oli aga L.S autoga Rummu sõitnud ja enam autot tagasi ei toonud. Ütles, et see on seal katki läinud. Hiljem sai ta auto siiski tagasi ja müüs vist 4000.krooni eest Rummus selle mehe tuttavale, kelle juures auto seisis. L.S ta teel autoga sõita ei lubanud ja kellelegi ta seda autot anda ka ei tohtinud. Tunnistaja I. R. ütlustele kohaselt pakkus L.S alle
6. a. mais müüa sõiduautot *. Tunnistaja andis kohtualusele 4000.- krooni ja viimane pidi talle tooma järgmisel päeval auto dokumendid ning siis pidi vormistatama ostu-müügi leping. Auto number oli *. L.S aga enam ei ilmunud. Tuli hoopis politsei ja tegelik auto peremees ning auto viidi ära. Tunnistaja ei saanud autot ja jäi ka rahast ilma. Tunnistaja, Põhja PP Lääne politseijaoskonna konstaabel J. A. ütluste kohaselt nägi ta
7. aprillil
8. a. kuidas Keila - Haapsalu maanteel sõitis Padisel talle vastu sõiduauto AZLK, registreerimismärgiga 417 AAO, mille väljanägemine oli kehvake ja ta otsustas seda kontrollida. Ta pööras oma auto kiiresti ringi ning sõitis AZLK-le järele. Moskvitš aeglustas käiku ning jäi teepervele seisma. Kui politseinik auto juurde jõudis, oli selle roolis L.S , kellel ta mõõtis alkoholijoobe, mida roolisistuja ei vaidlustanud. Autos oli veel üks mees ja üks naine, kuid roolis oli kindlasti L.S. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ütlused, protsessiosaliste arvamused ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et L.S on süüdi

§-de 201 lg 2 p 1; 266 lg 1; 329 ja 424 järgi ja teda tuleb selle eest karistada. L.S süü mootorsõidukite juhtimises joobeseisundis

1. aprillil
2. a.,
3. septembril
4. a. ja
5. augustil
6. a. on peale tema õigeksvõtu tõendatud alkoholijoobe tuvastamise protokollide ja teiste kirjalike tõenditega. L.S oma joobeseisundit vaidlustanud ei ole. Teda on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja ta on seega

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo erisubjekt.

Tõendatud on ka L.S poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis

1. aprillil
2. a. Oma esimesel ülekuulamisel on L.S tunnistanud oma joobeseisundit ja auto juhtimist sellises seisundis. Politseiametniku J. A. usaldusväärsest tunnistusest nähtub, et ta pidas kinni eelnevalt sõitva mootorsõiduki, mille roolis oli L.S , kellel ta tuvastas juba seisvas autos alkoholijoobe ning kes seda joovet ei vaidlustanud. L.S kohtus antud ütlusi, et tookord oli autoroolis hoopis H. K. ei kinnita viimase tööandja tõend H. K. samal päeval tööl viibimise kohta, mis välistab tema autoga ringi sõitmise. Seega on kinnitust leidnud kõik L.S-ile süüks arvatud mootorsõiduki joobes juhtimise episoodid. Kuna L.S oli varem,
3. aprillil 2004 .a. Lääne Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest

§ 424

järgi ning samuti mootorsõiduki juhtimise keelu eiramise eest

§ 329

järgi ning ta hoidus selle karistuse täitmisest mootorsõidukite järjekordsete juhtimistega kõrvale, siis on ta süüdi ka käesolevatel juhtudel

§ 329järgi ja tema süüteod selle seadusesätte järgi on kvalifitseeritud õigesti.

Mootorsõiduki *, riikliku registreerimismärgiga * omastamine on peale süüdistatava ütluste tõendatud ka kannatanu J. R. ja tunnistaja I. R. ütlustega, millest nähtub, et L.S oli lubatud kasutada nimetatud mootorsõidukit ainult vagunelamusse vee toomiseks, mitte isiklikeks sõitudeks. Ammugi ei olnud tal lubatud nimetud mootorsõidukit kellelegi anda ei raha eest ega ilma. Ka I. R. poolt kohtule esitatud paberilt on näha, et L.S andis talle 4000.- krooni eest sõiduauto ning nimetatud dokumendil oleva allkirja on L.S omaks tunnistanud. Seega on kindlaks tehtud L.S süü J. R. sõiduki omastamises ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

L.S ei tunnista end süüdi ka omavolilises sissetungis Lihula TÜ Kirbla kauplusse

1. novembril
2. a., sest tema sealt mingeid moosipalle, mis kaduma läksid, varastada küll ei tahtnud. Tema sündmuskohalt leitud DNA võis aga jääda kaupluse ukselingile seetõttu, et ta oli varem mitmeid kordi samas kaupluses tagaukse kaudu käinud, aidates müüjatel kaste tassida. See kohtualuse väide võib olla õige, sest maapoodides juhtub ikka nii, et õllejanused abivalmis mehed tuttavaid müüjaid aitavad. Seekord leiti aga L.S värske DNA kauplusest seest ja mitte ainult ukselingilt vaid ka sinna jäetud kruvikeerajalt ja küünlavõtmelt. Need olid L.Sööriistad ja kohtus ei ole tõendamist leidnud, et ta oleks neid kellelegi teisele kasutada andnud. Oma tööriistade kauplusse sattumist L.S seega usutavalt seletada ei suuda. L.S alkoholilembust ja eelnevat kuritegelikku tausta arvestades, on kohus veendunud, et ta seekord siiski omavoliliselt koduküla kauplusse sisenes, vaatamata sellele, kas ta sealt isegi midagi varastada tahtis, või mitte. Kohtualuse ütlused selles episoodis on paljasõnalised, ning kirjalike ja materiaalsete tõenditega, eriti aga DNA ekspertiisiga ümber lükatud. Seega leiab kohus, et L.S on süüdi ka

§ 266lg 1 järgi.

Moosipallide varguses teda ei süüdistata ja vargusega tekitatud kahju sissenõudmisest on loobutud. Seega tuleb L.S-ile mõista karistus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada L.S isikut, tema süü suurust, kuritegude raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.S on valelik ja alkoholilembene isik, kes on korduvalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus ainult osades episoodides, teistes ta aga ennast süüdi ei tunnista ega avalda mingit kahetsust. Tema käitumises puuduvad ka otsesed raskendavad asjaolud, kuid L.S karistati viimati Lääne Maakohtu 1. aprilli 2004. a. otsusega tingimisi kahe aastase vangistusega kolme aastase katseajaga, mistõttu pani ta uued mootorsõiduki juhtimised ja sõiduki omastamise toime katseajal.

§-de 266 lg 1 ; 329 ja 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on L.S toime pannud otsese tahtlusega, eirates ka varasema kohtuotsuse täitmist.

§ 201

lg 2 p 1 järgi süüdistatava kuriteo pani L.S toime kavatsusega ning tegemist on äärmiselt nahaalse käitumisega, kus süüalune kasutas kurjasti ära kannatanu vastutulekut ja usaldust, andes L.S-ile auto vee toomiseks, kuid viimane pööras auto enda käsutusse ja müüs selle edasi. Seetõttu on sellise teo toimepanemine eriti taunitav ja peab leidma õiglase karistuse. Neljal korral on L.S tuvastatud alkoholijoove ning tal ei olnud purjuspäi autorooli istumiseks mingeid erandlikke asjaolusid. Arvestades selliste kuritegude korduvust ja üldohtlikkust, ei saa karistus

§ 424järgi olla sanktsiooni alammääras.

Karistus peab andma selge signaali, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on riigi karistuspoliitika üheks prioriteediks. Kuna erandlikud asjaolud puuduvad, tuleb L.S-ilt

§ 50lg 1 alusel ära võtta ka mootorsõiduki juhtimise õigus maksimaalseks tähtajaks.

Arvestades eeltoodut tuleb L.S

§ 201

lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta,

§ 266

lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud,

§-de 329 ja 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades vangistus 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel tuleb L.S-ile mõista liitkaristus, suurendades raskeimat üksikkaristust ning kokku tuleb L.S käesolevate kuritegude eest karistada kolme aastase vangistusega. Peale selle tuleb L.S karistusele lisada temale varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuleb aga arvestada ka sellega, e L.S on viibinud vahi all eelvangistuses 21.-22. augustini 2007.a. ja tema suhtes on kohaldatud 25.-26.a. maini 2006. a. ja 5.-6. maini 2008. a. sundtoomist. Need kinnipidamiskohas viibitud päevad tuleb L.S karistusajast maha arvata.

§ 68lg 1 arvatakse eelvangistuses viibitud aeg üks ühele karistusaja hulka.

Sundtoomisest küll nimetatud seaduse säte otseselt ei räägi, kuid juba

1. oktoobri
2. a. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-3-7-02 on kirjas, et kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka karistusaja hulka. See on ka põhjendatud, sest igasugusest kuriteost tingitud vabadusevõtmist tuleb rakendada ühtselt, sest vangistuskambris viibimise tagajärjed on süüdlase suhtes alati ühesugused. Seetõttu tuleb L.S karistusajast maha arvata 6 päeva. L.S-ilt tuleb Lihula TÜ kasuks Kirbla kauplusse sissetungimisega tekitatud kahju katteks välja mõista 2915.- krooni Asitõendid puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 305 - 306; 311 – 515 ja 318 – 319, mõistab maakohus L.S

§-de 201 lg 2 p 1; 266 lg 1; 329 ja 424 järgi süüdi. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. /allkiri/ Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2009.a. kohtuotsusega tühistatud osaliselt ning tühistatud osas tehtud uus otsus, millega

§68

lg1 alusel arvatud L.S-ile

§65

lg1 järgi mõistetud lõpliku karistuse 4 / neli/ aasta 11 /üksteist/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva vangistuse aja hulka tema 21.-22. augustini 2007.a. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2/kaks/ päeva ning kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks lugeda 4 /neli/ aastat 11 /üksteist/ kuud ja 25 /kakskümmend viis/ päeva vangistust.