lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Kaitsja Raul Otsa , kannatanu esindaja Indrek Sirk SÜÜDISTATAV: P.P ( Latt)- elukoht ja aadress: xxx ,isikukood :XXX, kodakondsus: EV, haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht :OÜ RC, karistatus: varem väärteokorras karistatud 3-l korral. Varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 14.02.1997 Harju Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4; § 101 p 1, 4, 7 alusel mõisteti vabadusekaotus 7 aastat 9 kuud; 07.04.2006. Harju Maakohtu poolt
lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 aastat 9 kuud;
lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat;
lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 aastat 9 kuud; lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 7 aastat 2 kuud 19 päeva. Vabanes ennetähtaegselt 14.04.2009 katseajaga kuni 24.06.2011 (kandmata vangistus 2 aastat 2 kuud 10 päeva). RESOLUTSIOON Mõista P.P (Latt) süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada P.P-le ( Latt) mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(ühe) aasta ja 4(nelja)kuuline vangistus.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 2 aastat, 2 kuud ja 10 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista P.P-le ( Latt) 3(kolm) aastat, 6(kuus) kuud ja 10(kümme) päeva vangistust. 1 P.P (Latt) asuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel.
(Latt’lt)mootorsõiduki LS § 127 alusel on süüdimõistetu P.P (Latt) kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates juhiloa loovutama Maanteeametile. KrMS § 310 lg.1, VÕS § 128 lg.5, § 130 lg.2 , § 1043, § 1045 lg.1 p.2 alusel mõista P.P-lt ( Latt) välja kannatanu RK poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 8 000 € (kaheksa tuhat eurot), varalise kahju nõue jätta rahuldamata. Mõista P.P-lt (Latt) välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p. 1,4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 435 € (nelisada kolmkümmend viis eurot),isiku ekspertiisi maksumus 84 € (kaheksakümmend neli eurot),kiuekspertiisi maksumus 438 €(nelisada kolmkümmend kaheksa eurot),liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 € (nelisada viiskümmend seitse eurot),sõiduki teisaldamise kulude maksumus 22.88 € (kakskümmend kaks eurot, 88 senti) ,DNA ekspertiisi maksumus 342 € (kolmsada nelikümmend kaks eurot), kannatanu poolt esindajale tasutud õigusabi summas 1656 € (üks tuhat kuussada viiskümmend kuus eurot), toimiku koopia kulud 0.45 € (45 eurosenti).Menetluskulud kokku 3435.33 eurot. KrMS § 180 lg.3 alusel osa menetluskuludest s.o. 1608 eurot jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud s.o. 1827.33 eurot( üks tuhat kaheksasada kakskümmend seitse eurot, 33 eurosenti ) tasuda ositi 1(ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: P.P (Latt ) , 112-2492 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . Asitõendid, salvestised : Mopeed Aprilia SR 50 Street asub politseiparklas Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule; 3 CD-d Häirekeskuse ja Juhtimiskeskuse kõnesalvestustega – jätta kriminaalasja toimiku juurde. 1 CD videosalvestusega – jätta kriminaalasja toimiku juurde. Mootorsõidukist Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXvõetud DNA proovid ja kiu proovid , mis asuvad Rahumäe tee 6, Tallinn politsei asitõendite hoidlas- hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Jaan Kaljaspoliku, EBja Andre Latti DNA võrdlusproovid ,mis asuvad Rahumäe tee 6, Tallinn politsei asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; RK tuulejope ja dressipluus , mis asuvad Rahumäe tee 6, Tallinn politsei asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates 2 kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtulik uurimine. Kohtuistungil süüdistatav P.P avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. On nõus asja arutamisega lühimenetluses, soovis anda täiendavaid ütlusi kohtuistungil. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Otsa asus seisukohale, et antud kriminaalasja arutamine lühimenetluses on võimalik, kuid P.P (Latt) tegu tuleb kvalifitseerida ümber
Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 17. aprillil 2011.a. Kesklinnast Piritale, kuna käis oma tuttaval linnas järel.See tänav, kus õnnetus juhtus, oli väga halvas olukorras, palju auke ja puudus teekattemärgistus.Enne kokkupõrget oli pime kurv, samuti väidab süüdistatav, et tee ei olnud valgustatud. P.P sõnul on see tee, kus ta sõitis talle 3 väga hästi tuttav, kuna sõidab seda teed iga päev, juhistaazi on 1,5 aastat. Talle tundus, et sõidukiirus oli 40-50 km/h, pidevalt spidomeetrit ei jälginud.Talle vastusõitvat mopeedi ei näinud ja ei teadnud, et kaldus vastassuunavööndisse. Sündmuskohalt lahkus, kuna oli šokis , nägi küll kannatanut, kuid nägi ka sündmuskohale lähenemas inimesi. Ei mäleta, kas talle peale õnnetust sõidukeid vastu tuli. Politseid teavitas juhtunust järgmisel päeval. Võttis kannatanu ja ka kannatanu vanematega ühendust, et vabandada, sest tunneb ennast süüdi juhtunus.Praegu maksab selle liiklusõnnetuse põhjustamise eest kindlustusele iga kuu 200 eurot. Kahtlustatavana on Andre Latt andnud samuti ütlusi /t.l. 83-87; 140-143/ , millised tõendavad liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juhtimist; liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta; sündmuskoha andmeid; kokkupõrget teise sõidukiga; süüdistatava poolt juhitud mootorsõiduki kahjustusi; sündmuskohalt lahkumist; auto parkimist sündmuskohast eemale; auto mahajätmist . Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Tunnistaja AK ütluste /t.l. 79-80/ kohaselt sõitis ta mööda Randvere tee Pirita suunas , vastu sõitis musta värvi Mercedes-Benz, mis oli vastassuunavööndis ja mis sõitis lubatust suurema kiirusega, Edasi sõites nägi Kummeli ja Randvere tee ristis maas plastik-tükke ning teel lamavat inimest. Tunnistaja LK ütlused /t.l. 94-95/ , kes on liiklusõnnetuses kannatada saanud RK ema. Tunnistaja ütlused tõendavad sündmuskoha andmeid; kannatanu vigastusi ja läbielamisi; kohtumist süüdistatavaga; kahjude hüvitamise läbirääkimisi. Tunnistaja IS ütluste kohaselt /t.l. 96-98/on ta süüdistatava elukaaslane ning tema ütlustega on tõendatud , et süüdistatav oli liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juht, IS andis ütlusi selle kohta, kuhu oli sõiduk peale õnnetust pargitud, sõiduki kahjustusi; süüdistatava poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ülestunnistamist talle ja selle toimumise asjaolusid; kohtumist kannatanuga; Tunnistaja EB ütluste /t.l. 99-100/ kohaselt 17.04.2011.a. peale keskööd helistas ta P.P-le (Latt) ja palus teda koju sõidutada. Autos oli nad kahekesi, tema istus juhi kõrvalistmel. Sõitsid mööda Pirita teed ja siis keerasid Randvere teele, kus enne Pärnamäe ristmikku juhtus liiklusõnnetus. E. B väitel sõitis P.P lähituledega ja kiirus oli 50 km/h. Oli pime aeg, kuid valgustus põles.Kokkupõrkeni ei näinud ta midagi. Käis kõva pauk, peale mida Andre pidurdas, kuid ei mäleta, kas nad seisma jäid, autost igatahes ei väljunud. Andre jätkas sõitu, omavahel nad ei rääkinud , sõitsid edasi ja peatusid Privat restorani/motelli parklas. Tema helistas oma naisele ,kes tuli neile järele ja viis koju. Kannatanu RK ütluste /t.l. 89-93/ kohaselt oli ta liiklusõnnetuses mopeedijuhina ning sai liiklusõnnetuses kannatada . Kannatanu ütluste sõitis tema kiirusega umbes 40 km/h, umbes poole meetri kaugusel tee servast.Enne sisenemist laugesse kurvi paremale , väljus kurvist ja talle vastu liikus sõiduauto, mis lõikas kurvi selliselt, et oli tema suunavööndis. See oli ootamatu ja ta ei jõudnud reageerida. Sõiduauto sõitis talle otsa juhipoolse esinurgaga, kokkupõrkest paiskus ta haljasalale, mopeed temast eemale,teadvust ei kaotanud, kuulis kuidas sõiduauto mootormüra kaugenes. Tundis, et midagi on jalgadega valesti. Nägi Mähe poolt Pirita suunas lähenemas sõiduki tulesid. Et endast märku anda, tõstis parema jala üles. Sõiduk peatus, inimesed tulid talle appi ja kutsusid kiirabi. Tal oli kiiver peas, sõitis lähituledega. 4 Kannatanu ütluste kohaselt käis järgmisel päeval haiglas meesterahvas, kes tunnistas, et tema oli autojuht, kes talle otsa sõitis ja lubas korvata kahjud. Korra käis see mees veel haiglas ja tõi puuvilju ning maiustusi. Liiklusõnnetuse põhjustest ja õnnetuskohalt põgenemisest ei ole tal sõidukijuhiga juttu olnud. Liiklusõnnetuse akt nr 643 /t.l 4-5/ koos skeemiga /t.l 6/ tõendab liiklusõnnetuse toimumise kohta ja aega; süüdistatava andmeid; kannatanu andmeid; sündmuskoha andmeid; ilmastiku andmeid; sündmuskohal asuvaid jälgi; liiklusmärkide andmeid; sõidukite andmeid; sündmuskoha mõõtmiste andmeid; Sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l. 7-8/ koos fototabeliga /t.l. 9-28/ - tõendab sündmuskoha tehiolusid s.h. liiklusõnnetuse toimumise kohta, märgistust, ilmastikuandmeid, sündmuskoha mõõtmisi, sündmuskohal olevaid jälgi; lubatavat kiirust; liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustusi , sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll /t.l. 29/ koos fototabeliga /t.l. 30-36/ tõendab sündmuskoha ja seal olevate jälgede andmeid valgel ajal; RK haigusloo väljavõte /t.l. 70/ tõendab, et kannatanu oli kaine; Vastused erinevatele päringutele /t.l. 126-127/ tõendavad, et liiklusõnnetuses osalenud mopeed ei pidanud olema registreeritud, Häirekeskuse vastus päringule /t.l. 130-131/ tõendab kuriteo toimepanemise aega ja tunnistaja olemasolu, juhiloa andmed /t.l. 144/ selle kohta, et süüdistataval oli olemas juhtimisõigus; Erinevad kohtumäärused kohtumäärus nr 1-06-3336 /t.l. 180-181/, kohtumäärus nr 1-09-1666 /t.l. 188-190/ ,kinnipeetava andmed /t.l. 195-196/ - mis on süüdistatavat iseloomustav materjal; Hagiavaldus /t.l. 198-203/ - tõendab kannatanule tekitatud kahju; Liiklusvahendi vaatlusprotokoll (mopeed Aprilia) /t.l 37-38/ - tõendab liiklusõnnetuses osalenud mopeedi kahjustusi ja andmeid, (mopeed Aprilia) vaatlusprotokoll /t.l. 58-59/ koos fototabeliga /t.l. 60-67/ - tõendab liiklusõnnetuses osalenud mopeedi kahjustusi . Liiklusvahendi vaatlusprotokoll (Mercedes-Benz) /t.l. 39/ - tõendab liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki kahjustusi ja andmeid, samuti asitõendi (mootorsõiduk MercedesBenz) vaatlusprotokoll /t.l. 42-43/ koos fototabeliga /t.l. 44-48/ - tõendab liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki kahjustusi ja andmeid täpsemalt; mootorsõiduki detailide vahelt leitud asitõendi – riidetüki, pakendamist, veel (mootorsõiduk Mercedes-Benz) täiendav vaatlusprotokoll /t.l. 49-50/ koos fototabeliga /t.l. 52-56/ - tõendab sõidukist ekspertiisimaterjali võtmist turvapadjalt ja istmetelt; Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll /t.l. 105-106/ - tõendab kiuekspertiisiks vajaliku kannatanu riietuse päritolu; Erinevate asitõendide vaatlusprotokoll (kannatanu riided) /t.l. 107/ – tõendab, et kannatanu riided olid liiklusõnnetuse käigus saanud kahjustada , (Häirekeskuse kõnesalvestus) /t.l. 132133/ , (Juhtimiskeskuse kõnesalvestus) /t.l. 135/ ,Juhtimiskeskuse kõnesalvestus /t.l. 137-138/ vaatlusprotokollid - tõendavad liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid; tõstab tunnistaja ütluste usaldusväärsust; 5 Jälitusprotokoll /t.l. 157-159/ - liiklusõnnetusega seotud isikute ütluste usaldusväärsuse hindamiseks; Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll /t.l. 162-163/ - tõendab DNA ekspertiisiks võetud süüdistatava süljeproovi päritolu ning DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE1123 /t.l. 167-172/ tõendab, et liiklusõnnetuse hetkel juhtis mootorsõidukit süüdistatav. Isiku ekspertiisiakt nr 97 /t.l. 74-78/ - tõendab kannatanule raske tervisekahjustuse tekkimist liiklusõnnetuse tõttu; Kiuekspertiisiakt nr 11E-AK0013 /t.l. 111-113/ tõendab, et liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki küljest leitud kiud ja kannatanu liiklusõnnetuse ajal kantud riietelt võetud proovid on kattuvad; Liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 11E-LL0046 /t.l. 117-123/ - tõendab kokkupõrke toimumiskohta; liiklusõnnetuse mehhanismi; mootorsõiduki Mercedes-Benz kiirust kokkupõrke hetkel; Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab ,et süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud õigesti
lg.1 järgi s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Esmalt märgib kohus, et on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav P.P 17.04.2011 öisel ajal juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, millega liikus Tallinnas mööda Randvere teed Jasmiini tee suunas Seda tunnistab süüdistatav ise , seda tunnistab tunnistaja EB, kes oli P.P juhitud autos kaassõitja. Vaidlust ei ole selle üle, et Randvere teel Kummeli tee ja Jasmiini tee vahelisel alal toimus liiklusõnnetus, milles RK sai eluohtlikke kehavigastusi , samuti ei eita P.P seda, et peale liiklusõnnetust põgenes sündmuskohalt ja alles järgmisel päeval teavitas toimunud liiklusõnnetusest politseid ning seda, et tema juhtis liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot. Kohus leiab, et süüdistatava ja tema kaitsja väited nagu puuduks P.P käitumises
tahtlus ning isiku tegu tuleb ümber kvalifitseerida
lg.1 järgi , ei vasta tegelikult välja selgitatud asjaoludele ning ei ole antud kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud.
järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis eeldab tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud
isik pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetaud nõudeid. Liiklusõnnetuse asjades ei erine reeglina kaudse tahtlusega toimepandud rikkumiste puhul väline teopilt millegi poolest kergemeelsuse vormis ettevaatamatusest toimepandust. Süüdistatava objektiivne käitumine saab olla abistavaks faktoriks subjektiivse külje hindamisel ja seda on ka kohtupraktika tunnistanud, kui on lugenud üheselt tahtlikuks liiklusnõuete rikkumiseks näiteks lubatud kiiruse ületamise aga ka näiteks sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkimine (3-1-1-60-11). Samuti arvestatakse süüdistatava enda selgitusi liiklusõnnetusele eelnenud manöövri osas n.ö. tema kahjuks, miks ta konkreetselt selliselt käitus liikluses nagu talle etteheidetakse süüdistuses ja inkrimineeritud seetõttu raskem kuritegu. Mitmes oma otsuses on Riigikohus seejuures märkinud, et sellist tõendamise viisi tuleb rakendada iga kaasuse puhul rangelt individualiseeritult . 6 Antud kriminaalasjas süüdistatav P.P andis ütlusi, et tee oli halvas olukorras , teel olid augud, puudus teekattemärgistus ning ta läbis vahetult enne mopeediga kokkupõrget pimedat kurvi. Vaatamata halbadele teeoludele, pimedale ajale, samuti tuttavale teele , tõendab liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr 11E-LL0046 ekspert, et vastavalt ekspertiisiakti uurimuslikule osale oli sõiduauto MB reg. märk XXX arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel suurusjärgus 65 km/h ning sõiduauto MB ja mopeedi Aprilia kokkupõrge on toimunud mopeedi suunavööndis. Eeltoodust saab teha ainult ühe järelduse. P.P ei arvestanud ilmastikutingimustega -pime aeg; tehisvalgustus, ebatasane tee ja muude liiklusoludega -kurvist väljumine, teel olevad teised võimalikud liiklejad, ületas suurimat lubatud sõidukiirust /40 km/h/, liikudes kiirusega suurusjärgus 65 km/h, sõitis ebaõige kiirusevaliku tõttu kurvist väljudes vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku mopeediga Aprilia, mida juhtis RK. Kokkupõrke tagajärjel paiskus RK teelt välja haljasalale, saades eluohtlikud tervisekahjustused. Andre Latt põgenes sündmuskohalt. Kohus on seisukohal, et süüdistatav kohtuistungil antud ütlustega püüab oma käitumist igati õigustada ning väita, et ta ei pannud seda tegu toime tahtlikult .Nii eitab P.P kiiruse ületamist , väidab, et tänavavalgustus avarii kohal ei põlenud, kuigi tema enda autos olnud kaassõitja väitel tänavavalgustus põles. Nii süüdistava kui tema kaitsja väitel võis liiklusõnnetuse ning sealhulgas võimaliku liiklusnõuete rikkumise kaasa tuua sõidutee äärmiselt halb olukord s.t. suunavööndid olid teineteisest eristusjoontega eristamata ning teeääred selgelt tähistamata ja selle kõige tulemusena oli P.P tähelepanu suunatud halbadest liiklusoludest tingitud teelõigu läbimisele ja viimane ei pööranud tähelepanu sõidukiirusele. Kohus leiab, et eelnevad väited ei ole tõsiseltvõetavad, kuna sõidutee äärmiselt halb olukord ja muud halvad liiklusolud peavad iga liiklusreegleid järgiva autojuhi sundima kiirust vähendama, mitte aga vastupidi ,ületama märkimisväärselt antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust .Süüdistatava käitumist iseloomustab äärmiselt negatiivselt asjaolu, et ta põgenes liiklusõnnetuse kohalt, peatumata , tundmata huvi ,mis juhtus ning jättes kannatanu vigastatuna teele. Kohus leiab, et süüdistatava väited õnnetusejärgse šokiseisundi kohta on paljasõnalised ja ennast õigustada püüdvad. Kohus peab vajalikuks analüüsida ka kannatanu RK käitumist. RK on andnud ütlusi, et ta mopeedijuhina sõitis kiirusega umbes 40 km/h, umbes poole meetri kaugusel tee servast. Enne sisenemist laugesse kurvi paremale , väljus kurvist ja liikus talle vastu sõiduauto, mis lõikas kurvi selliselt, et oli tema suunavööndis. See oli ootamatu ja ta ei jõudnud reageerida. Sõiduauto sõitis talle otsa juhipoolse esinurgaga, kokkupõrkest paiskus haljasalale, mopeed temast eemale. Ta teadvust ei kaotanud, kuulis kuidas sõiduauto mootormüra kaugenes. Tal oli kiiver peas, sõitis lähituledega. Kohus leiab, et sõites kiirusega 40 km/h , umbes poole meetri kaugusel teeservast ei saanud RK olla isikuks, kelle tegevuse tulemusena nimetatud avarii juhtus. Kohus peab vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on leidnud, et liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Käesoleva kriminaalasja materjalidest järeldub, et transpordivahendi juhtimise kogemust omav P.P, sõitis pimedal ajal tuttaval teel, ületas tunduvalt lubatud suurimat sõidukiirust ning nähes küll tagajärje saabumise võimalust, ei muutnud liikumis-kiirust 7 väiksemaks lootuses, et tema liikumiskiirus sellistes tingimustes on õigustatud. Kohtu arvates polnud see lootmine seotud juhi tähelepanematuse või kohusetundetusega, vaid see kujutas lubamatut riski . Oma käitumisega seotud lubamatu riskimine on vaadeldav kaudse tahtlusena, mitte aga kergemeelsusena. Kohus on seisukohal, et tõendatud on P.P tegevuses
Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas ta raske kehavigastuse RK’le. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjus-tatud inimesele raske tervisekahjustus ja saabunud tagajärje – kannatanu RK’le tekitatud tervisekahju vahel.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav P.P oma teo keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama Karistuse mõistmine.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate asjaolude ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav P.P (Latt) on varem kriminaalkorras karistatud. Samuti pani ta kuriteo toime katseajal, kui ta oli tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastatud . Kandmata karistus on 2 aastat, 2 kuud ja 10 päeva. Süüdistatav on toime pannud
Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene raske tervisekahjustuse. Kohus tuvastas P.P käitumises karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistuse. Prokurör taotles P.P karistamist 3 aastase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra s.o. 2-aastase vangistusega ,mida
2 aastat, 2 kuud ja 10 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat, 2 kuud ja 10 päeva vangistust. Lisakaristusena
lg.1 p.1 alusel taotles prokurör võtta P.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks aastaks. 8 Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liikluseeskirja rikkumisega teisele isikule tervisekahju põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Süüdistatavale
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Vaatamata süüdistatava käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määrast veidi väiksemana ning karistuseks tuleb mõista
lg.2 alusel reaalne vangistus, suurendades mõistetud karistust ärakandmata karistuse võrra. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohus peab veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine.
lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. P.P (Latt) on enne kõnealust sündmust toime pannud liiklusalaseid rikkumisi kahel korral, nendest ühel korral kiiruse ületamine ja teine keelava fooritulega ristmiku ületamine. Arvestades eelnevat , samuti konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid , sealhulgas raske liiklusõnnetuse põhjustamise järel õnnetuskohalt lahkumist ja kannatanu abita jätmist, peab kohus võimalikuks kohaldada P.P (Latt) mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2(kaheks) aastaks. Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu RK esitas tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. 9 VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesoleval juhul ei ole varalise kahju tsiviilhagi nõue täiendavate kulutuste kohta tõendatud . Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi juurde ühtegi kuludokumenti, tõendamaks kulutusi sõitudele, mis seotud jalavigastusega ning see nõue on esitatud summas 306.90 eurot. Samuti on esitatud nõue hüvitada vitamiinide ja toidulisanditele kulutatud summa 324.91 eurot, see nõue pole samuti ühegi kuludokumendi või arvega tõendatud. Kogu varalise kahju nõue on summas 631.81 eurot, mille kohus jätab süüdistatavalt välja mõistmata kui põhjendamatu. Kannatanu on esitanud nõude ka mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel , kuid väljakujunenud kohtupraktikat, kannatanu vigastusi, muutusi elukorralduses ja tulevikus kaasnevat ohtliku haigestumise ohtu arvestades on kannatanu esindaja arvates õiglane hüvitis 25 000 eurot. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et RK’le on tekkinud tervisekahju. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert Anu A eksperdiarvamusest nähtub, et RK tuvastati 17.04.2011 põrna rebend (vajas erakorralist operatiivset ravi),vasaku neeru põrutus, vasaku küünarluu ja vasaku kodarluu killuline nihkumisega murd kodarluunärvi kahjustuse ning rebimishaavaga vasakul küünarvarrel, vasaku küünarluu tikkeljätke murd, vasaku küünarliigese nihestus ning parema jala suurvarba murd. Tervisekahjutused on eluohtlikud Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses. Kannatanu RK õpib . Ta tegeles enne liiklusõnnetust ak-tiivselt spordiga, muuhulgas jalgrattaspordiga. Liiklusõnnetuse tulemusena sai kannatanu põrna rebendi,mida ei olnud võiamlik päästa ja mis opereeriti välja. Ilma põrnata on inimesel võimalik elada, kuid see toob kaasa immuunsuspuudulikkuse, mis tavaelus ei ole küll tuntav, kuid isegi lihtsad külmetused 10 ja viirused võivad RK jaoks muutuda eluohtlikuks, kuna organismi võime nendega võidelda on oluliselt kahanenud. Vasaku käe küünarluu ja kodarluu killuliste hulgimurdude tõttu tehti RK liiklusõnnetuse järgselt 4 operat--siooni. Praeguseks on vasaku labakäe ja küünarvarre liikuvus ja tundlikkus halvem kui pare-mal käel. Luude fikseerimiseks kasutatud plaatide eemaldamiseks seisab tulevikus ees ope-ratsioon.. Mitu kuud vajas RK saatjat ,et käia taastusravil. Liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu ei saa ta teha endise aktiivsusega sporti. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu kannatanu elukvaliteedi langust. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik liiklusõnnetuses sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „ ” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohtute poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 3-2-1-19-08). VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. P.P tunnistas moraalse kahju hagi, kuid leiab, et mittevaralise hüvitise suurus 25 000 eurot on ebamõistlikult suur. P.P töötab, tema tuluks 2010.a. oli 4397,8 eurot . P.P puudub kinnisvara, tema nimel pole sõidukeid .P.P kannab poole eluasemekuludest umbes 115 eurot kuus, samuti hüvitab AAS GBEesti filiaalile liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 200 eurot kuus. Peres on väike 1 kuune laps. Kuna mittevaralise kahju hüvitamisega ei või oluliselt kahjustada kahju tekitanud isikut ega kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega põhjendatuks P.P-lt välja mõista RK kasuks mittevaraline kahju summas 8000.00 eurot. 11 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et P.P-lt(Latt) väljamõistetavad menetluskulud kokku on summas 3435.33 eurot. KrMS § 180 lg.3 alusel peab kohus võimalikuks osa menetluskuludest s.o. 1608 eurot jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 1(ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis süüdistatavale karistuseks reaalse vangistuse, seega on mitu aastat raskendatud süüdistatava poolt kõikide rahaliste kohustuste nõuetekohane ja tähtajaline täitmine, sest lisaks menetluskuludele on kohus otsustanud temalt välja mõista mittevaralise kahju summas 8000 eurot kannatanu RK kasuks. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.