Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Vahur Verte isikukood XXX; XXX; kodakondsus: S.R Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: OÜ P ; karistatus: kriminaalkorras ühel korral karistatud: 29.11.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 1 alusel tingimisi rahalise karistusega 160 eurot (katseaeg kuni 29.11.2014.a) elukohast lahkumise keeld Viktoria Ivanova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
06.04.2013.a. kuni 08.04.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt
asendada S.R-ile mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga (1 084) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Määrata S.R Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada S.R ´it täitma
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume.
Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus täitmisele ning viia täide iseseisvalt. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista S.R ´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 13EAN0416 maksumus 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „S.R 1-13-5025, sundraha“, „S.R 1-13-5025, kaitsjatasu“, „S.R 1-13-5025, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: kaks Hellus-kirjadega pudelit, mokatubakatoos ja üheksa minigripp kilekotti, mis asuvad pitseeritult ja pakendatult kriminaalasja materjalide juures - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: S.R kinnipidamisel leitud ja ära võetud kasteet (nukirauad), mis on edastatud Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonda – jätta Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonda hoiule. Asitõendid: narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik ning narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber on jäetud pärast narkootilise aine ekspertiisi teostamist hoiule EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.R süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 06.04.2013.a suures koguses narkootilisi aineid gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku kokku massiga 105,40 grammi (milles GHB-d puhtal kujul oli kokku 60,70 grammi) ning 8,27 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles narkootilist ainet kokaiini puhtal kujul oli 3,03 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid enam kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. S.R hoidis nimetatud narkootilistest ainetest 8,27 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 3,03 grammi kokaiini) ning 42,58 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 24,30 grammi) enda valduses kuni 06.04.2013.a kellani 22.45, mil ta Tallinnas Pae 57 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning nimetatud narkootilised ained politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Ülejäänud osa narkootilistest ainetest, s.o 62,82 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 36,4 grammi) hoidis S.R enda kodus Tallinnas Läänemere tee 2-51 kuni 07.04.2013.a kellani 10.55, mil S.R osundatud aine läbiotsimise käigus politseitöötajatele vabatahtlikult välja andis. Suures koguses narkootiliste ainete (gammahüdroksübutüraadi (GHB) ja kokaiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani S.R toime
Karistuse liik ja määr: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus S.R süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist nimetatud teo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Kuivõrd S.R pani nimetatud kuriteo toime pärast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.11.2011.a otsust (kohtuasjas nr 1-11-12697) ja temale määratud katseajal, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt
lg-le 4, § 65 lg-le 2 ning § 64 lg-le 2, viies Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.11.2011.a otsusega mõistetud rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 160 eurot, täide iseseisvalt ning S.R-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus asendada
lg 4 ning § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga kokku 1090 tundi.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.R poolt kahtlustatavana kinnipeetud aeg 3 (kolm) päeva (06.04.2013.a kuni 08.04.2013.a), mille võrra vähendada
lg 1 alusel S.R poolt tegemisele kuuluvat üldkasulikku tööd 6 (kuue) tunni võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üldkasulik töö kokku 1084 tundi, tähtajaga 24 kuud. 3
lg 4, § 75 alusel kohustub S.R üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Lisaks kohustub S.R
Asitõendid ja salvestised: kaks Helluskirjadega pudelit, mokatubakatoos ja üheksa minigripp kilekotti on lisatud pitseeritult ja pakendatult kriminaalasja materjalide juurde. S.R kinnipidamisel leitud ja ära võetud kasteet (nukirauad) on edastatud Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonda. Narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik ning narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber on jäetud pärast narkootilise aine ekspertiisi teostamist hoiule EKEI keemiaosakonda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus S.R ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava S.R poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab S.R süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.R süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. S.R ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et S.R varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S.R ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Välja mõista menetluskulud s.o sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o 800 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud 4 õigusabi eest kokku 64,80 eurot riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN0416 maksumus 252 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.