lg 5 alusel määrata M.G-le katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada M.G täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx x-xx xxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata M.G-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus M.G suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu M.G kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.06.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5025
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2013 kuni 08.04.2013, s.o 3 päeva. Kandmata karistus oli 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.
alusel asendati M.G-le mõistetud vangistus 1084 tunni üldkasuliku tööga ja määrati selle tegemise tähtajaks 24 kuud. Lisaks pidi M.G täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume.
lg 4 ja § 64 lg 2 alusel pöörati 29.11.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus täitmisele ning määrati, et see viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus 22.06.2013. Harju Maakohtu 19.06.2015. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13-5025 pöörati
a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 804 üldkasuliku töö tundi, s.o 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti vahi all viibitud aeg karistusaja hulka ning M.G karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine, s.o 30.05.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.05.2015 ja lõpeb 12.07.2016.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.02.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et isikule võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab alluda kontrollnõuetele ja kohustustele. Distsiplinaarkaristused puuduvad, mis näitab, et range kontrolli tingimustes isik suudab reegleid täita 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused M.G tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.G on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on teda süüdi mõistetud valeütluste ja valevande andmise eest ja karistatud rahalise karistusega (kriminaalasi nr 1-11-12687). Käesolevat vanglakaristust kannab M.G suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistus pöörati täitmisele, sest M.G ei suutnud järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning ei teinud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Sealhulgas lahkus kinnipeetav Eestist saamata selleks kriminaalhooldaja luba ning karistuse täitmisele pööramise otsustamiseks tuli isiku suhtes välja anda Euroopa vahistamismäärus. Karistuse kandmise ajal on M.G käitumine olnud korrektne. Distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Individuaalses täitmiskavas ettenähtu programmi „Eluviisitreening“ ei pidanud kinnipeetav vajalikuks, sest leidis, et käeolev vangistus on juba talle õppetunni andnud. Alates 18.01.2016 õpib M.G riigikeelt. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama koos oma vanematega ning soovib jätkata haridusteed. Vangla iseloomustuse kohaselt on M.G võimalik tööle asuda xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx-i. Kohus on arvamusel, et M.G tuleb vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuigi M.G on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning see ei ole edukalt kulgenud, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kinnipeetav ise avaldas, et tal on ükskõik, kas kohus teda vabastab või mitte, sest kandmata karistus ei ole kuigi pikk. Vaatamata kinnipeetava ükskõiksele suhtumisele leiab kohus, et M.G ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks 3
lg 5 alusel tuleb M.G-le määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada M.G ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb M.G-le katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel M.G-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.