MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Valkov suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Valkov suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Aleksandr Valkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.05.2013 kohtuotsusega
lg 2 p 2; § 183 lg 2 p 2; § 202 lg 2 p 2, § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti
Karistuse kandmise algus 17.11.2012 ja lõpp 17.05.
¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja 2 elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
¹ lg 1,2 formaalsed eeldused on täidetud, kuna isikul saab mais 2016 täielikult kantud 3 aasta ja 6 kuune vangistus ning varem on ta kandnud 3 aasta pikkust vangistust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Valkovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema keskmisele ohtlikkusele. Aleksandr Valkov on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 3. korda. Kuritegude laad on sama, on toime pannud narkootiliste ainete käitlemise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise samuti on varem toime pannud vägivallakuriteo. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kuritegu oli toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isik on vangistuses käitunud eeskujulikult – distsiplinaarrikkumised puuduvad, olnud hõivatud tööga, omandanud riigikeele oskuse B2 tasemel, osaleb hetkel autojuhikursustel ning töötab väljaspool vanglat. Samuti väärib äramärkimist, et ta viibib avavanglaosakonnas alates 10.11.2014 ning on 6 korda käinud kodus lühiväljasõitudel. Aasta tagasi oli tasumata võlanõudeid 7206,52 eurot ning vabanemisfondis 506,95 eurot, nüüdseks on tasumata nõuded kahanenud 2014 eurole ning vabanemisfondis on 1300 eurot. Seega võib järeldada, et Aleksandr Valkov on ilmselgelt asunud viimase vangistuse ajal paranemise teele.
võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et Aleksandr Valkovi käitumine vangistuse ajal näitab, et ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isikul puudub vabanemisjärgne kindel elukoht ning kohus ei saa teda allutada käitumiskontrollile ilma elukoha olemasoluta. Samuti nähtub asja materjalidest, et Aleksandr Valkov soovib vabanemisel asuda elama ja leida xxx 3 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Valkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Kohtunik Deniss Minzatov / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.