← Eesti

1-09-13733/51

Obsah (8)§ 69§ 266§ 64§ 68§ 199§ 202§ 75§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13733 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roman Živodjorovi (ik 384030442275) kaitsja jurist Tatjana Golovanova, määruskaebus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Viru Maakohtu
  2. juuni 2012 määrus osaliselt, s.o Roman Živodjorovi vangistuse täitmisele pööramisel talle Viru Maakohtu
  3. juuni 2011 otsusega

§ 266lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse arvestamise osas.

1.1.Vabastada Roman Živodjorov temale Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13733

§ 266lg 2 p 1 alusel mõistetud karistusest.

1.2.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Roman Živodjorovile liitkaristuseks Viru Maakohtu 10.06.2011 otsuse alusel 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 1.3.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 10 kuud ja 20 päeva vangistust. 1.4.Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2009 – 24.09.2009 ja 28.10.2009 – 29.10.2009, s.o 5 päeva, karistusaja hulka ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 15 päeva vangistust. 1.5.Lugeda mõistetud karistusest kantuks Roman Živodjorovi poolt sooritatud üldkasuliku töö tunnid 150 tunni ulatuses, s.o 75 päeva ehk 2 kuud ja 15 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Roman Živodjorovile 8 kuud vangistust. 1.6.

§ 68lg 1 alusel lugeda Roman Živodjorovi karistusaja alguseks 25.12.2017.

  1. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu
  2. juuni 2012 määrus muutmata.
  3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega tunnistati Roman Živodjorov süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 202

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Živodjorovile 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 710 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel oli R.

Živodjorov kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

  1. 04.04.2012 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R. Živodjorovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna R. Živodjorov ei allu kohustusele ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ning lahkus Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
  2. Viru Maakohtu 25.04.2012 määrusega kuulutati R. Živodjorov tagaotsitavaks ning süüdimõistetu kuulus tabamise korral vahistamisele, kuna ta ei ilmunud 24.04.2012 kohtuistungile ja tema asukoht oli kohtule teadmata.
  3. Viru Maakohtu 21.06.2012 määrusega pöörati R. Živodjorovile Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega mõistetud karistus 11 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. Antud karistusest loeti kantuks R. Živodjorovi poolt sooritatud 150 üldkasuliku töö tundi, s.o 75 päeva ehk 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti R. Živodjorovi kinnipidamise kuupäev. R. Živodjorovi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
  4. R. Živodjorov peeti Eesti Vabariigis Ida Prefektuuri poolt kinni 21.02.
  5. 22.02.2018 toimus Viru Maakohtus tagaotsitavaks kuulutatud ja vahistatud R. Živodjorovi küsitlemine, millega jäeti Viru maakohtu 25.04.2012 määrus muutmata. Määruskaebus
  6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Živodjorovi kaitsja T. Golovanova, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega mõisteti R. Živodjorovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Tühistatud osas taotletakse uue otsustuse tegemist, jättes mõistetud vangistusest välja

§ 266

lg 2 p 1 alusel mõistetud karistuse, missugune tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav väärteona. Samuti taotletakse

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.

Živodjorovi vahi all pidamise aeg Poolas, mil süüdimõistetu oli Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud. 8. R. Živodjorov on

§ 266

lg 2 p 1 alusel süüdi tunnistatud korduvas omavolilises sissetungimises transpordivahendisse ja piiratud alale, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus osaliselt

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi mõistetud rangema karistusega.

Alates 01.01.2015 ei näe

§ 266

2 enam korduvat sissetungimist ette ja selle lg 1 on väärtegu.

§ 5

lg 2 alusel, kuid tegu ei ole enam kriminaalkorras karistatav, vabastatakse isik karistusest. Seega on R. Živodjorov vajalik

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest vabastada, võttes ärakandmisele kuuluvast karistusest maha 4 kuud. 9. R. Živodjorov oli tagaotsitav ning 25.12.2017 peeti ta Poolas Euroopa Vahistamismääruse alusel kinni. Seega on

§ 68lg 1 alusel vajalik R.

Živodjorovi poolt Poolas vahi all viibitud aeg alates 25.12.2017 kuni 21.02.2018 arvata karistusaja hulka.

  1. Määruskaebuse lisana esitati Poola Vabariigi Pšemõsli linna ringkonnakohtu 09.02.2018 otsuse koopia, millest nähtub, et R. Živodjorov peeti 25.12.2017 kinni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse, esitatud kaebuse ning selle lisaga, on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele.
  3. Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega mõisteti R. Živodjorov süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,

§ 202

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R.

Živodjorovile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 13. 01.01.2015 jõustunud

§ 5

lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 14. Kuna R. Živodjorov kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest, siis tuleb ringkonnakohtul kontrollida karistusseadustiku muudatuste võimalikku mõju kõigi liitkaristust moodustavate kuritegude osas. 15. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 ning § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod jätkuvalt kvalifitseeritavad samamoodi. Seega on R. Živodjorovi tegevus jätkuvalt karistatav kuriteona ning puudub alus tema karistuse kergendamiseks nimetatud tegude osas. 16.

§ 266lg 1 sätestatud süüteokoosseis on aga alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud.

Kui varasemalt oli omavoliline sissetung kuritegu, siis kehtiva karistusseadustiku kohaselt on omavoliline sissetung teatud juhtudel vaid väärtegu. Kuriteona saab omavolilist sissetungi seadusemuudatuse kohaselt käsitleda vaid juhul, kui see on toime pandud raskendavatel asjaoludel. Raskendavad asjaolud

§ 266

lg 2 kohaselt on järgmised: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil. 17. R. Živodjorov mõisteti

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul alates 16.09.2009 kella 14.50 kuni 17.09.2009 kella 10.00, reisija esiukse klaasi lõhkumise teel, tungis ebaseaduslikult Narvas, xxx juurde pargitud ja V. Žvakinile kuuluva auto Volkswagen reg.nr-ga XXX salongi ja pani toime automagnetoola NIKKAI maksumusega 1000 krooni varguse, tekitades V. Žvakinile materiaalset kahju summas 1000 krooni. Samuti mõisteti R. Živodjorov

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, tungis taas 28.10.2009 kell 02.05 ebaseaduslikult aadressil Joala 21, Narva AS-le Kreenholm kuuluva Joala pääsla katusele, kuid peeti turvafirma töötajate poolt kinni. 18. Kehtiva

§ 266redaktsiooni järgi ei vasta R.

Živodjorovi teod ühelegi

§ 266lg-s 2 toodud raskendavale asjaolule, mistõttu on R.

Živodjorovi tegu kvalifitseeritav väärteona. Seega, kuna alates 01.01.2015 ei näe

§ 266

enam raskendava asjaoluna ette korduvust ning tema 3 tegudes ei ole 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 266lg-s 2 toodud raskendavaid asjaolusid, tuleb R.

Živodjorov temale nimetatud tegude eest mõistetud karistusest

§ 5lg 2 alusel vabastada. 19. Kr

MS § 432 lg 35 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab kohus tulenevalt

§ 5lg 2 uue liitkaristuse.

20. Kuna Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega on R. Živodjorovile mõistetud liitkaristus

§ 199

lg 2 p 7,8, 9, § 202 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning

§ 266lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest tuleb R.

Živodjorov

§ 5

lg 2 alusel vabastada, jäävad nimetatud otsuse järgi mõistetud karistustest alles

§ 199

lg 2 p 7,8 ja 9 järgi mõistetud 1 aasta vangistust ning

§ 202lg 1 järgi mõistetud 4 kuud vangistust. Seega tuleb R. Živodjorovile Kr

MS § 432 lg 35 alusel mõista uus liitkaristus, mis ei tähenda, et tuleks vähendada R. Živodjorovile esialgu mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust just 4 kuu võrra, sest liidetavatena jäävad alles 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 21. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et R. Živodjorovile mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus üksikaristustest raskeima, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse suurendamise teel.

Sellest tulenevalt uut liitkaristust mõistes suurendab ringkonnakohus R. Živodjorovile

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi mõistetud 1 aasta pikkust vangistust 1 aasta ja 4 kuuni.

Selliselt toimides ei minda vastuollu ka

§ 64

lg-s 3 tooduga, mis ütleb, et liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.

  1. Ühtlasi loeb ringkonnakohus R. Živodjorovi karistuse kandmise algusajaks 25.12.
  2. Nimelt nähtub koos määruskaebusega esitatud Poola Vabariigi Pšemõsli linna ringkonnakohtu 09.02.2018 otsuse koopiast, et R. Živodjorov on Euroopa Vahistamismääruse alusel Poolas 25.12.2017 kinni peetud. Seega viibis R. Živodjorov Euroopa Vahistamismääruse alusel loovutamisvahistuses alates 25.12.2017.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses, kaasa arvatud väljaandmis – ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Živodjorovi karistusaja alguseks lugeda 25.12.2017, mitte aga tema Eesti Vabariigis kinnipidamise kuupäev. 23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 21.06.2012 määruse ja rahuldab määruskaebuse. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.