Obsah (14)

§ 199§ 202§ 65§ 69§ 213§ 121§ 209§ 64§ 68§ 66§ 266§ 75§ 74§ 73

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8655 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi, D.J-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi, Taavi Kiho süüdistustes

§ 199

lg 2 p 7,8,9; 266 lg 1 järgi, I.E süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi, I Li süüdistustes

§ 202

lg 1, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V M süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi, Ülari Kuivjõgi ja A.K süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes

§ 199

lg 2 p 7, 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.L , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.10.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,5,7; 209 lg 2 p 1,3; 424 järgi 1 a 7 k 26 p vangistusega tingimisi 18 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 2) 30.06.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8; 329 järgi 4 k vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi 2 k vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k 24 p vangistust,

§ 69

alusel asendati vangistus 1018 tunni üldkasuliku 2 tööga tähtajaga 2 a, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikul 10.11.2009 – 11.02.2011, 3) 26.05.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 1 a 3 k vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti 10 k vangistust, karistuse algus 26.05.2011, väärtegude toimepanemise eest karistatud 32-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2011 – 28.01.2011, 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011 Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Süüdistatav RAINIS TAMMIKSAAR, isikukood 39108215210, Eesti Vabariigi kodanik, põh iharidus, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.02.2010 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 1 – 25 lg 1,2 järgi 1 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 21.02.2011 Tartu Maakohtu poolt

§ 213

lg 1 järgi 1 k 16 p vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, Viru Maakohtu 15.08.2011 määrusega pööratud karistus täitmisele, vabanes Viru Vanglast 14.11.2011 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral, 5 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2011 – 10.0 3.2011, tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav D.J , isikukood xxx, kodakondsuseta, põhihar idus, elukoht xxxx, õpib xxxx, töökoht xxxx , varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.06.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2) 17.06.2010 Tartu Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 4 järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, 1 rahatrahv tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja Süüdistatav TAAVI KIHO, isikukood 39102115718, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud 16.10.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 121, 215 lg 2 p 2 järgi 6 k vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti 4 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga, Tartu Maakohtu 09.11.2009 määrusega pikendati katseaega 6 k võrra, Tartu Maakohtu 04.05.2010 määrusega pikendati katseaega 6 k võrra, Viru Maakohtu 28.02.2011 määrusega pöörati karistus täitmisele, karistuse algus 28.02.2011, väärtegude toimepanemise eest karistatud 14-l korral, 7 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011, vabastatud vahi alt 3 23.03.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Arvo Suuban Kaitsja Süüdistatav I.E , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, ei töötanud enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 20.02.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2) 17.10.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi 1 a vangistusega, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel mõisteti 1 a 4 k vangistust, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 11 k 19 p vangistust,

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus 698 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 k, Viru Maakohtu 12.06.2009 määrusega pöörati mõistetud ja kandmata karistus 11 k 15 p vangistust täitmisele, 3) 30.06.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8; 266 lg 1, 213 lg 1 järgi 1 a 3 k vangistusega, 4) 28.08.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 213

lg 1 järgi 1 a vangistusega, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 1 alusel mõisteti 1 a 3 k vangistust, vabanes Viru Vanglast 13.10.2010 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 18-l korral, 5 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 01.02.2011 – 03.02.2011, 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011, kandnud alates 17.03.2011 väärteokorras mõistetud 10 p aresti vandeadvokaat Arri Tooming Kaitsja Süüdistatav I L, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 25.01.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8 järgi 3 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2011 – 07.04.2011, 18.04.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 20.04.2011, Viru Maakohtu määrusega 09.08.2011 asendati vahistamine elektroonilise valvega, vabastati Viru Vanglast 22.08.2011, Viru Maakohtu 06.01.2012 määrusega asendati elektrooniline valve vahistamisega, viibinud vahi all 06.01.2012 – 23.01.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kaitsja V M, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klas si, elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatav vandeadvokaat Lembit Nirgi 4 Kaitsja ÜLARI KUIVJÕGI, isikukood 39210215220, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx , varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatav vandeadvokaat Toomas Liiva Kaitsja A.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi , elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, 6 rahatrahvi tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatav vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe Kaitsja DIMITRI TARASSOV, isikukood 38311255210, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahv tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatav vandeadvokaat Anti Aasmaa Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.L

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.L

§ 213lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista M.L-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning M.L-i liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse alusel, millega mõisteti M.L-ile 10 (kümme) kuud vangistust, 5 M.L-i liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 10 (kümme) kuud vangistust ja

§ 68lg 1 alusel eelvangistus 26.01.2011 28.01.2011, s.o.

3 päeva, eelvangistus 22.02.2011 – 26.05.2011, s.o. 3 (kolm) kuud 4 päeva ja eelvangistus 26.03.2012 – 14.06.2012, s.o. 2 (kaks) kuud 19 päeva, kokku 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 26 päeva vangistust. M.L kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust. M.L-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda 14.06.2012. Tõkend vahistamine M.L-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja täitumisel. Süüdi tunnistada RAINIS TAMMIKSAAR

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni ehk 287,60 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning RAINIS TAMMIKSAAR’e karistuseks mõista rahaline karistus 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni ehk 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2011 10.03.2011, s.o. 2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 54 (viiskümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ehk 172,56 (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 56 senti) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 17,26 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. Tõke nd elukohast lahkumise keeld Rainis Tammiksaare suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada D.J

§ 199

lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 45 (nelikümmend viis) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ehk 143,80 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot. 6 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning D.J-i karistuseks mõista rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni ehk 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 9,59 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. Tõke nd elukohast lahkumise keeld D.J-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada TAAVI KIHO

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada TAAVI KIHO

§ 266

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista TAAVI KIHO liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning TAAVI KIHO liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.02.2011 - 28.02.2011, s.o.

6 päeva ja eelvangistus 28.06.2011 – 23.03.2012, s.o. 8 (kuud) kuud 25 päeva, kokku 9 (üheksa) kuud 1 päev vangistust karistusaja hulka. TAAVI KIHO’l kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud 29 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada Taavi Kihole mõistetud vangistus 178 (ühesaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Taavi Kiho Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7 Tõkend elukohast lahkumise keeld Taavi Kiho suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada I.E

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 6 päeva vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.E karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 14 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.02.2011 - 03.02.2011, s.o.

3 päeva, eelvangistus 22.02.2011 – 17.03.2011, s.o. 23 päeva, eelvangistus 27.03.2011 – 14.06.2012, s.o. 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 19 päeva, kokku 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 päeva vangistust karistusaja hulka, lugedes I.E-lemõistetud karistuse kantuks. Tõkend vahistamine I.E suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt. Süüdi tunnistada I L

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi peale eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I L’i karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning I L’i liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I L

§ 202

lg 1 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I L

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista I L’i liitkaristuseks enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning I L ’i liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud kergem karistus 4 (neli) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 2 alusel mõistetud raskema karistusega, mõistes I L’i liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.04.2011 - 07.04.2011, s.o.

3 päeva, eelvangistus 18.04.2011 – 22.08.2011, s.o. 4 (neli) kuud 5 päeva ja eelvangistus 06.01.2012 – 23.01.2012, s.o. 18 päeva, kokku 4 (neli) kuud 26 päeva vangistust karistusaja hulka. I L’il kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust. 8

§ 69

alusel asendada I Lile mõistetud vangistus 248 (kahesaja neljakümne kaheksa ) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada I L Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld I Li suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada V M

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning V M karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui V M ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata V M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§ -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. V M le määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld V M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada ÜLARI KUIVJÕGI

§ 199

lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. 9 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning ÜLARI KUIVJÕGI karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 25,60 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld Ülari Kuivjõgi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada A.K

§ 199

lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning A.K karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 25,60 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. Tõke nd elukohast lahkumise keeld A.K suhtes tühistada kohtuotsusesel. jõustumi Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada DIMITRI TARASSOV

§ 199lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada DIMITRI TARASSOV

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista DIMITRI TARASSOV’i liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning DIMITRI TARASSOV’i liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Dimitri Tarassov ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 10 Dimitri Tarassovile määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Dimitri Tarassovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta AS EVR Infra tsiviilhagi summas 4796,57 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 57 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta PT Mikro AS tsiviilhagi summas 2160,17 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja 17 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista I.E-lt 386,66 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 66 senti) eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt, I Lilt ja V Mlt solidaarselt 963,99 (üheksasada kuuskümmend kolm eurot ja 99 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot ja alaealisel V Ml vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt E Mlt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt ja I Lilt solidaarselt 405,35 (nelisada viis eurot ja 35 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 101,34 (ükssada üks eurot ja 34 senti) eurot M G (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt ja I.E-lt solidaarselt 1801,25 (üks tuhat kaheksasada üks eurot ja 25 senti) eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt, Taavi Kiholt, I.E-lt ja I Lilt solidaarselt 1702,03 (üks tuhat seitsesada kaks eurot ja 03 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 425,51 (nelisada kakskümmend viis eurot ja 51 senti) eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 1304,63 (üks tuhat kolmsada neli eurot ja 63 senti) eurot R Te (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot A L (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. 11 Välja mõista Taavi Kiholt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot T A (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista I Lilt ja Dimitri Tarassovilt solidaarselt 57,52 (viiskümmend seitse eurot ja 52 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 28,76 (kakskümmend kaheksa eurot ja 76 senti) eurot M Ku (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Jätta M.L-ilt sundraha summas 435 eurot välja mõistmata. Välja mõista Rainis Tammiksaarelt, D.J-ilt, Taavi Kiholt, I.E-lt, Ülari Kuivjõgilt, A.K-lt ja Dimitri Tarassovilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt , Rainis Tammiksaarelt, D.J-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt , Ülari Kuivjõgilt ja A.K-lt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Dimitri Tarassovilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 52,33 (viiskümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 207,60 (kakssada seitse eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 34,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava M.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 20 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 44,70 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Rainis Tammiksaare kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti, s.h. on 12 käibemaks 20%, s.o. 25,60 eurot) eurot v. -adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava D.J-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Eva Rivis (asukoht Tallinn Liivalaia 5-66) kasuks 434,70 (nelisada kolmkümmend neli eurot ja 70 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 72,45 eurot) eurot v. -adv. vanemabi Owe Ladva poolt määratud korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 138,12 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 12 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 23,02 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 21) kasuks 345,60 (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 57,60 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava I.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Kohtla-Järve Põhja allee 12-16) kasuks 484,73 (nelisada kaheksakümmend neli eurot ja 73 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 80,79 eurot) eurot v. -adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdistatava I Li kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks eurot, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 32 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava V M kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid (asukoht Tallinn Majaka 26) kasuks 609,89 (kuussada üheksa eurot ja 89 senti, s.h. on käibemaks 20 %, s.o. 101,65 eurot) eurot v.-adv. Toomas Liiva poolt määratud korras süüdistatava Ülari Kuivjõgi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Nurmi ja Partner Advokaadibüroo (asukoht Tallinn Suur-Karja 11) kasuks 569,09 (viissada kuuskümmend üheksa eurot ja 09 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 94,84 eurot) eurot v. -adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt määratud korras süüdistatava A.K kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 201,60 (kakssada üks eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 33,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Dimitri Tarassovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M.L-ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 367,13 eurot, Rainis Tammiksaarelt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 488,26 eurot, D.J-ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 364,54 eurot, Taavi Kiholt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 700,79 eurot, I.E-lt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 513,16 eurot, I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M L ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 1445,51 eurot, V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu 13 summas 364,58 eurot, Ülari Kuivjõgilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 742,35 eurot, A.K-lt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 699,97 eurot ja Dimitri Tarassovilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 354,99 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Rainis Tammiksaarel tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada D.J tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Taavi Kihol tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada I.E tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada I Lil või tema emal M Lil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada V Ml või tema emal E Ml tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Ülari Kuivjõgil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada A.K tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Dimitri Tarassovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 487,33 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,61 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. M.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14 Rainis Tammiksaarel, D.J, Taavi Kihol, I.E, I Lil või tema emal M Lil, V M l või tema emal E M l, Ülari Kuivjõgil, A.K l ja Dimitri Tarassovil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – 2 kirvest (asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akt nr 47 11.03.2011) ning nuga ja haame r; mutrivõti ja metall-latt; diivani ratta kaitse, millised on 3-s pakendis (asitõendi üleandmise- vastuvõtmise akt nr 98 01.06.2011) ja millised kõik asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. juunist 2012 (seega hiljemalt
4. juuniks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. juulist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. juulist 2012 (seega hiljemalt
8. juuliks 2012). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUSED M.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna, sisenedes 26.

mai 2010.a. õhtul koos Rainis Tammiksaarega varguse eesmärgil Tartus Jaama tn 203 asuva tasulise parkla territooriumile parkla valvuri D.J-i teadmisel ning nõusolekul, tungis ööl vastu

1. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastas EVR Infrale kuuluva bensiinimooto riga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600 krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25 000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000 krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83.35 krooni, 10 liitrit emulsiooni rööpa puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot. - selles, et tema ajavahemikul
2. jaanuar 2011 kuni
3. jaanuar 2011 valvas, sel ajal kui I.E, Taavi Kiho, V M ja I L tungisid ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja mat eriaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. 15 - selles, et tema ajavahemikul
4. jaanuar 2011 kuni
5. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl valvas koos Taavi Kiho ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses ning võttis vastu I.E poolt väljatoimetatavaid esemeid. - selles, et tema
6. veebruaril 2011.a. organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning
7. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. - selles, et tema
8. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koo s I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema
9. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaas i lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Tuleviku ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema
10. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti IT shop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif ier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema kaupluse juures ning võttis vastu talle läbi lõhutud akna ulatatud monitori. Seega M.L,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades süstema atiliselt tahtlikku füüsilist abi isikute grupi tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade sissetungimistega äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, kasutades R T e xxxx internetipanga paroole ja paroolikaarti, kandis Kundas R T e xxxx pangakontolt nr xxxx omaniku teadmata ajavahemikus

1. juuli 2010 kuni
2. september 2010 üle raha ja sõlmis püsiko rraldusi raha ülekandmiseks OÜ Consolidated Auctions kontole nr 22101483522 kogusummas 1304,63 eurot (20 413 krooni). - selles, et tema ajavahemikul
3. oktoober 2010 kuni
4. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne-Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt Tallinnas välja ID -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis
5. 16 oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 3000 krooni, s.o 191,73 eurot A K e xxxx pangakontole ja võttis 3000 krooni välja Rakveres asuvast xxxx pangaautomaadist. - selles, et tema ajavahemikul
6. oktoober 2010 kuni
7. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne-Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt Tallinnas välja ID -kaardi ja Xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis
8. oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 136000 krooni, s.o 8691,98 eurot E L xxxx pangakontole, lastes selle L välja võtta ning endale üle anda. Seega M.L, varalise kasu saamiseks üksinda ja koos Kert Helmega, sisestas korduvalt ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi võõraid isikuandmeid ja sekkus muul viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pannes toime

213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isikuna 2010.a.

septembrikuus oma elukohas xxxx, soovides kelmuse teel varalist kasu saada, avaldas internetiportaalis www.osta.ee müügikuulutuse, pakkudes müügiks 4000 krooni, s.o 255,65 euro eest enda poolt varastatud ning juba eelnevalt müüdud motorollerit Kymco Agiliti 50CC. Kui motorollerit osta sooviv A L kandis 19. septembril 2010 motorolleri hinnast 3000 krooni, s.o 191,73 eurot M.L-i poolt märgitud A Ke kontole, lubas ta „müüdava“ motorolleri toimetada eelnevalt kokkulepitud kohtumispaika ning hiljem on keeldunud kannatanule raha tagastamast. Seega M.L,

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, luues varalise kasu saamise eest kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rainis Tammiksaar on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna, sisenedes 26.

mai 2010.a. õhtul koos M.L-iga varguse eesmärgil Tartus Jaama tn 203 asuva tasulise parkla territooriumile parkla valvuri D.J-i teadmisel ning nõusolekul, tungis ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastas EVR Infrale kuuluva bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600 krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25 000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000 krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83.35 krooni, 10 liitrit emulsiooni rööpa puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot. Seega Rainis Tammiksaar ,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.J (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles

1. mai 2010.a. õhtul valvurina tööl Tartus Jaama tn 203 asuvas tasulises parklas, lubas korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud M.L ning varavastase kuriteo toime pannud Rainis Tammiksaarel siseneda varguse eesmärgil parklasse, kus M.L ja Tammiksaar tungisid ööl vastu
2. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastasid EVR Infrale kuuluva 17 bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600 krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000 krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega
3. 35 krooni ja 10 liitrit emulsiooni rööpa puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot. Seega D.J , osutades tahtlikult teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole kaasabi – lubades neil varguse eesmärgil valvatava parkla territooriumile tungida, pani to ime

§ 199lg 2 p 7,8,9 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taavi Kiho on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199lg 2 p 9 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18.

jaanuar 2011 kuni

1. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos I.E, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K i majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja mate riaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul
2. jaanuar 2011 kuni
3. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, valvas koos M.L-i ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema
4. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning
5. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. - selles, et tema
6. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema
7. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L,V M ja Ülari Kuivjõgi valvasid, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot. - selles, et tema
8. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L , V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K valvasid, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi 18 lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot . Seega Taavi Kiho , Kar S § 19 9 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades füüsilist kaasabi isikute grupile võõraste vallasasjade sissetungimisega äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taavi Kiho on kohtu alla ant ud süüdistatuna selles, et tema 08. veebruaril 2011.a. kella 22.15 paiku tungis omavoliliselt, ukse lõhkumise teel sisse T A korterisse xxxx. Seega Taavi Kiho, tungides valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 26.

detsember 2010 kuni

1. detsember 2010 tungis aknaklaasi lõhkumise teel A ja E K i Xxxx asuva elamu juurde kuuluvasse garaaži ning varastas sealt trimmeri väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadija väärtusega 550 krooni, s.o 3 5,15 eurot, tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot ja 50 jm pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. - selles, et tema ajavahemikul
2. jaanuar 2011 kuni
3. jaanuar 2011, sel ajal ku i M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K i majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Y amaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot , taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul
4. jaanuar 2011 kuni
5. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, sel ajal kui Taavi Kiho valvas koos M.L-i ja I Liga, tungis tema akna kaudu M G majja Xxxx , kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, rei sikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema
6. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning
7. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. 19 - selles, et tema
8. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema
9. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L , V M ja Ülari Kuivjõgi valvasid, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot. - selles, et tema
10. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L , V M ja Ülari Kuivjõ gi valvasid, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt arvuti IT shop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifi er väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 View Sonic väärtusega 139,97 eurot. Seega I.E,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I L (sündinud xxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul

1. detsember 2010 kuni
2. jaanuar 2011 hoidis oma elukohas xxxx I.E poolt ööl vastu
3. detsembrit 2010.a. E ning A Ki elamu juurde kuuluvast garaažist xxxx varastatud trimmerit väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadijat väärtusega 550 krooni, s.o 35,15 eurot, tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot ja 50 jm pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. Seega I L, hoides süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18.

jaanuar 2011 kuni

1. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materi aalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul
2. jaanuar 2011 kuni
3. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl valvas koos M.L-i ja Taavi Kihoga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 20 eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema
4. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koos M.L-iga ViruNigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal, kui I.E koos Taavi Kihoga tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema koos Dimitri Tarassoviga varastas ööl vastu
5. aprilli 2011.a. xxxx eest M Kule kuuluva ATV väärtusega 1278,23 eurot. Seega I L, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ja sissetungimi sega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V M (sündinud xxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul

1. jaanuar 2011 kuni
2. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, I Li ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtusega 31,97 eurot, 1,8 -liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani ja kaks tugitooli koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed - kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema
3. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitor i 19 Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema
4. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif ier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. Seega V M , võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade süstemaatilisele äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ülari Kuivjõgi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema

1. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 21 Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Tuleviku tänava ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema
2. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema Tuleviku tänava ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. Seega Ülari Kuivjõgi, osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade korduvale äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani to ime

§ 199lg 2 p 4,7,8 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema Taavi Kiho ettepanekul osutada kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest ITshop tehnikavarguse toimepanekul, parkis ööl vastu 20. veebruar i 2011.a. oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx Rakveres Piiri tänavale ning laskis paigutada kella 03.08 paiku I.E ja Taavi Kiho poolt aknaklaas i lõhkumise teel kauplusest ITshop varastatud notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot oma sõiduauto pagasiruumi, toimetades varastatu samal ööl M.L-i elukohta Xxxx. - selles, et tema,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, Taavi Kiho ettepanekul osutada kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest ITshop tehnikavarguse toimepanekul, parkis ööl vastu 22. veebruari 2011.a. oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx ITshopi kaupluse kõrval asuva kaupluse Joogid juurde, laskis paigutada I.E ja Taavi Kiho poolt kella 04.16 paiku aknaklaasi lõhkumise teel ITshop kauplusesse tungimisel varastatud arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,83 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtuseg a 47,29 eurot, monitori 22 ViewSonic väärtusega 139, 97 eurot, oma sõiduauto pagasiruumi ja toimetas need Rakvere Ametikooli ühiselamu juurde. Seega A.K , osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – toimetades ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõetud vallasasjad sündmuskohalt ära, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dimitri Tarassov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos alaealise I Liga varastas ööl vastu 18. aprilli 2011.a. xxxx eest M Kule kuuluva ATV väärtusega 1278,23 eurot. Seega Dimitri Tarassov , võttes isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dimitri Tarassov on koh tu alla antud süüdistatuna selles, et tema: 22 - 08.07.2011 kella 00.00 paiku tungis oma elukohas xxxx kallale oma elukaaslasele L Kile, lõi talle rusikaga ühe korra selja piirkonda, pigistas kannatanut käevartest ja raputas, rebis juustest, kägistas kõrist ning kui kannatanu korterist lahkuda proovis, takistas teda, tõugates kannatanu jõuga vastu seina, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu. - 08.07.2011 kella 01.00 paiku tungis oma elukohas xxxx kallale oma elukaaslasele L Kile, lõi elutoa ukseaugus rippuva lapsekiigega korduvalt kannatanule vastu õlga ja pead ning seejärel ühe korra rusikaga vastu alalõuga, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo piirkonna põrutuse. Seega Dimitri Tarassov, valu tekitavalt kehaliselt väärkoheldes ja lüües korduvalt teist inimest, millega tekitas valu ja tervisekahjustusi, pani toime

121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistatavad M.L , Taavi Kiho, I.E , I L, V M, Ülari Kuivjõgi, Marek A.K ja Dimitri Tarassov tunnistasid ennast neile esitatud süüdistustes süüdi, süüdistatavad Rainis Tammiksaar ja D.J ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks AS EVR Infra, loeb kohus süüdistatavate M.L-i, Rainis Tammiksaare ja D.J-i süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja V T i ütlustega (I kd, tl 3-4), et 26.05.2010 parkis ta enda kasutuses oleva EVR Infrale kuuluva sõiduauto Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB Tartus Jaama 203 asuvale parkimisplatsile kella 16.40 paiku, lukustades uksed ja lahkudes sõiduki juurest. Tunnistaja V T i väitel on platsil olemas ka valvur. Parklasse suundus ta tagasi 27.05.2010 kella 07.30 paiku ja kui sõiduki juurde läks, siis avastas, et auto taga oleva kuudi uks oli lahti murtud ja kui sõiduauto kauba vedamise osasse sisse vaatas, siis avastas, et kadunud olid EVR Infrale kuulunud tööriistad. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega 27.05.2010 (I kd, tl 5-8), millest nähtub, et sündmuskoht asub Tartus, Jaama 203, tasuline parkla. Parklasse sissepääs Jaama tänavalt. Parklaväravate vastas, parkla tagumisel platsil, pargitud kolm autot. Keskmine auto on punast värvi Ford F -250, reg mark 13 ZGB, külgedel kiri Eesti Raudtee. Auto pargitud suunaga Jaama tänava poole. Tagant vaadeldes näha, et furgooni vasakpoolne uks osaliselt avatud asendis, lukustamata, parempoolne uks suletud ja lukustatud asendis. Avades vasakpoolse ukse, on furgoonpõrandal näha padrunvõtme otsikut, plastmasskanistreid (2 tk), plekkpange, metallijuppe. - AS Eesti Raudtee teatisega (EVR juhtum nr 10873) 31.05.2010 (I kd, tl 9), et 27.05.2010 kell 07.42 avastas AS EVR Infra tööjuht V T, et Tartus tasulisest parklast aadressil Jaama 203, on varastatud kella 01.00 ajal AS-le Eesti Raudtee kuuluvast autost Ford 250 (reg nr 13 ZGB) tööriistad. Tööriistade vargusega tekitati AS-le EVR Infra kahju 128 050.05 krooni (ilma km-ta). - V Ti ettekandega 27.05.2010 (I kd, tl 11-12), mille kohaselt

1. mail kell 07.30 tuli ta parkimisplatsile Jaama tänaval autole Ford 250 järgi, reg nr 13 ZGB ning avastas, et auto tagumine uks oli murtud ning varastatud olid järgmised instrumendid ja materjalid: bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna (koos kastiga), bensiinimootoriga löökmutrikeeraja Master 35, hüdronurklihvija Matweld, hüdrootsakäi Matweld, bensiinisegu kanistris umbes 5 liitrit, emulsioon puurimiseks kanistris – 10 liitrit. - AS Eesti Raudtee kahjuõiendiga ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 13-15) Tartu linnas tasulises parklas Tartu, Jaama 203 27.05.2010.a. teemeistri autost Ford-250 reg nr 13 23 ZGB varastatud tööriistade ja kulumaterjalide osas (rööpalõikaja Husqvarna bensiinimootoriga koos tarvikute kastiga maksumusega 31 600 krooni, mutrikeeraja Master 35 bensiinimootoriga maksumusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija Matweld maksumusega 25 000 krooni, hüdrootsakäi maksumusega 28 000 krooni, tööriistade küttesegu 5 liitrit maksumusega 83.35 krooni, emulsioon rööpa puurimiseks 10 liitrit maksumusega 166.70 krooni; autole tekitatud vigastused – kastikatte tagumised uksed deformeeritud, muljutud, vajalik remont v õi väljavahetamine uute vastu, kogus 2 tk, maksumusega 4200 krooni). - süüdistatava D.J-i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (I kd, tl 2325), et 2010.a. maikuu lõpus töötas ta nädal aega valvurina Tartus Jaama 203 tasulises parklas, kui tema töö juurde tulid õhtul hiljem sõber Rainis Tammiksaar ja Rainisega oli kaasas tema parim sõber M.L . Mingil hetkel tegi Ats talle ettepaneku, et kas ta ei tahaks raha teenida. Ta küsis, mille eest ta saab raha teenida ja seepeale ütlesid Ats ja Rainis, et nad võtavad tasulises parklas olnud rekkadest kütust ning müüvad selle maha ning saavad raha. Ta oli sellega nõus, et nad võtavad parklas olnud rekkadest kütust. Tema jäi valvuri putkasse ning Rainis ja Ats läksid kahekesi territooriumile rekkade juurde kütust varastama. Neil ei olnud kindlat juttu, kui palju ta raha saab, kuid neil jäi jutt, et kui kütus maha müüakse, siis annavad nad osa raha talle. Ats helistas mingile oma tuttavale, et ta tooks kanistreid. Natukese aja pärast sõitis parkla juurde beeži värvi väiksemat sorti kaubik, vist oli xxxx ja kaubik oli kastiga. Kaubiku kastis oli mitu suurt umbes 50 liitrilist vaati. Ta käis korraks kaubiku juures, kui auto territooriumile sõitis ning siis nägi vaate kaubikus. Ats ja Rainis ütlesid ja näitasid, et nad võtavad kahest rekkast kütust, Scaniast ja Mercedes Benzist. Rainis ja Ats arvasid, et rekkade kütusepaagid on täis ning tahtsid vaatidesse kütust varastada. Kaubiku juht sõitis rekka juurde, parkis auto ära ning läks ise territooriumilt minema. Ats ja Rainis jäid kahekesi rekka juurde toimetama. Seal seisis kaks rekkat ning rekkade vahele oli pargitud punast värvi EVR tähistega sõiduk (autol olid lisarattad rööbastel sõitmiseks). Rainis ja Ats olid autode juures umbes 40 minutit. Tema oli valvuri putkas ning ei näinud, mis rekkade ja autode juures täpselt toimus. Umbes 40 minuti pärast tulid Ats ja Rainis tema juurde valvuri putkasse ning ütlesid, et nad olid kahe rekka kütusepaagist püüdnud kütust varastada, kuid ühe rekka (Scania) kütusepaak oli tühi ja teise väiksema rekka (MercedesBenz) kütusepaagist said nad natuke kütust. Kaubiku juht tuli tagasi ning Rainis ja Ats sõitsid koos temaga minema, varastatud kütuse võtsid nad ka kaasa. Ats ja Rainis ei rääkinud talle, et nad peale kütuse veel midagi varastasid. Ats ja Rainis lahkusid parklast kuskil peale kella 01.
2. Peale Atsi ja Rainise lah kumist läks ta autosid vaatama ning nägi, et kahel rekkal olid kütusepaagid lahti ning rekkade vahel seisnud raudtee autol olid tagumised uksed lahti tõmmatud. Ta sai aru, et Rainis ja Ats olid ka raudtee autost midagi varastanud. Kuna territooriumil oli pime, siis ta ei näinud, kas ja mida Ats ja Rainis kaubikusse peale bensiini veel panid. Peale seda, kui ta avastas, et raudtee autosse on sisse murtud, helistas ta parkla läheduses elavale V, kutsudes viimase kohale ja rääkides talle, et autosse murti sisse. Nad helistasid parkla omanikule, kes ütles, et nad helistaksid politseisse. Järgmisel päeval sai ta Rainise käest teada, et parklas olnud raudtee autost olid nad varastanud kollast värvi suures karbis rellaka ja veel mingeid asju. Järgmisel päeval viisid Rainis ja Ats varastatud asjad Tallinnasse ja müüsid seal maha. Rainis ütles, et varastatud kütuse olid nad kaubiku juhile andnud. - süüdistatava D.J-i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (II kd, tl 110-111), et ta töötas Aftostoi OÜ parklas, mis asub Tartus Jaama tänaval, valvurina. D.J-i ütlustest nähtub, et 2010.a. maikuus, kuupäeva ta enam ei mäletanud, kusagil kella 23.30 paiku, kui õues hakkas juba pimedaks minema, tulid Rainis Tammiksaar ja M.L tema juurde valveruumi ja Ats küsis, kas ta tahab natuke raha teenida, et nad varastavad natuke ühest rekkast kütust. Summast ei olnud juttu, palju tema saab, kui laseb neil kütust varastada. Ta oli nõus endale natuke raha teenima. Ats helistas kellelegi ning parklasse sõitis 24 natukese aja pärast heledat värvi kabiiniga väike kastiauto xxxx, mille kastis olid päris suured kanistrid . Juht parkis kastiauto ühe suure rekka juurde ja ise lahkus territooriumilt. Tema oli oma valveruumis. Kuna rekka oli ees, siis ta ei näinud, mida Ats ja Rainis seal teevad ning ta ei läinud ka nende toimetusi vaatama. Mingil ajal tu lid tema juurde Ats ja Rainis ning ütlesid, et nad kütust ei saanud ja lähevad minema. Siis tuli juht ja kaubik lahkus territooriumilt. Ta nägi, kui Ats ja Rainis ka lahkusid parkla territooriumilt värava kaudu. Umbes 20 minuti pärast kuulis ta mingit kolksu ja vaatama minnes nägi ta, et punase kabiiniga raudtee auto tagumised uksed olid lahti tehtud. D.J-i sõnul ei mõelnud ta, et Ats ja Rainis raudtee autost asju varastavad. Kütust lubas ta varastama minna sellepärast, et natuke raha teenida. Rainis oli koos Atsiga parkla territooriumil kütust varastamas, kuid pärast selgus, et nad ei varastanud kütust, vaid hoopis raudtee tööriistu. Tema mingit summat ei ole saanud selle eest, et ta lubas neid vargile. Tema ei ole aidanud Rainisel ja Atsil raudtee asju kaubikusse tõsta. - Kert Helme allkirjaga 26.01.2011 (I kd, tl 66), mille kohaselt viimane andis välja M.L-i poolt tema kuuri toodud esemed: ketaslõikuri ja puurmasina. - asitõendite (Kert Helme poolt oma elukohas xxxx välja antud esemete, millised oli tema juurde toonud M.L , hüdraulilise mutrikeeraja Master 35 ja hüdrootsakäia) vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 67-77). - V P allkirjaga 05.04.2011 (I kd, tl 78) hüdronurklihvija ja hüdrootsakäia kättesaamise kohta. - süüdistatava Rainis Tammiksaare xxxx arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku kohta 27.05-10.06.2010 (III kd, tl 27-29), millest nähtub, et L J on 28.05.2010 teinud ettemaksu summas 1000 krooni, märkides selgitusse - ettemaks Husqvarna. - tunnistaja L D ütlustega (III kd, tl 76- 77), et Julian rääkis talle, et sellel ajal, kui ta oli tööl, siis poisid käisid tema töö juures vargil. Süüdistatav M.L on algul kahtlustatavana ütlusi andes väitnud (I kd, tl 16-17), et nägi D.J-i ja Rainis Tammiksaare poolt varguse toimepanekut, kuid ise selles ei osalenud, aidates vaid varastatud esemeid realiseerida. Järgmisel ülekuulamisel väitis M.L (II kd, tl 46-47), et pani varguse toime üksinda, kuid D.J-i teadmisel ning et Rainis Tammiksaar aitas tal varastatud esemeid keldrisse panna. Eelmisel ülekuulamisel on ta viha pärast öelnud, et Rainis Tammiksaar oli varguses osaline. Viimasel ülekuulamisel (II I kd, tl 22-23) kinnitas M.L , et vargil käisid nad koos Rainis Tammiksaarega, kuid D.J lubas neid vargile ja oli juures, kui nad raudtee auto ukse lahti murdsid ja asjad autosse panid. Ütluste muutmist Rainis Tammiksaare osas põhjendas M.L sellega, et tahtis viima st säästa pahandustest, sest Rainis Tammiksaarel on tingimised peal. Süüdistatav Rainis Tammiksaar on oma osalust varguse toimepanekus ning varastatu realiseerimises algusest peale eitanud. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Rainis Tammiksaare kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodi tõendamisel saab aluseks võtta süüdistatava D.J-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kogumis teiste tõenditega. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks R T, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu R T e ütlustega (II kd, tl 199-201), et tal on xxxx arvelduskonto ning oli ka internetipanga võimalus. Internetipanga paroole teadis ainult tema naine ja tema. 2010.a. augustikuu alguses tahtis ta sularaha Kundas automaadist välja võtta, kuid kaart automaadis ei töötanud. Siis läks ta Kundas xxxx kontorisse, kus selgus, et tal ei Oi raha arvel, et tema konto on miinustes mingi üle 2000 krooni. Pangast öeldi, et selle sama augustikuu alguses oli tema 25 kontolt juba kahel korral maha läinud 3000 krooni. Panga väljavõttest selgus, et ka juulikuus oli läinud kahel korral 30 00 krooni tema pangakontolt raha maha. R Te ütlustest nähtub, et käies uuesti 09.09.2010 pangas, selgus, et tema arvelt on läinud maha veel kolmel korral 3000 krooni ehk siis kokku 9000 krooni. Raha oli läinud maha otsekorraldusena OÜ Consolidated Auctions 221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e -kontole 2166243“ ja nii koguaeg. Otsekorralduse lõpetas ta koheselt ära. Tema sellest ettevõttest ei tea midagi ja oksjonil ta internetis osalenud ei ole. Kuskil Osta.ee keskkonnas ta kasutaja ei ole. Kokku oli tema arvelt läinud tema teadmata antud ettevõttele maha 20 413 krooni, mis jääb ka temale tekitatud kahjuks. Tema naisel A T olid need internetipanga paroolid rahakotti üles kirjutatud ja ühel korral juulikuus, kui ta ise ära oli, olid nende juures xxxx tema poja sõbrad ja tuttavad, aga see oli siis, kui ta oli suvepäevadel, s.o 07.07-08.07.2010.a. - kannatanu R T e poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud konto väljavõttega (II kd, tl 202), millest nähtub, et tema xxxx arvelduskontolt on OÜ -le Consolidated Auctions 221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e -kontole 2166243“ raha maha läinud alljärgnevalt: 05.07.2010 summas 3000 krooni, 06.07.2010 summas 2413 krooni, 05.08.2010 summas 3000 krooni, 06.08.2010 summas 3000 krooni, 04.09.2010 summas 3000 krooni, 05.09.2010 summas 3000 krooni, 06.09.2010 summas 3000 krooni. - xxxx vastusega menetleja päringule kriminaalasjas (II kd, tl 205-206), mille kohaselt ülekannete tegemisel ja püsikorralduslepingute sõlmimisel/annulleerimisel kasutati autentimiseks R Te paroolikaarti. - Consolidated Auctions OÜ vastusega menetleja päringule kriminaalasjas Osta.ee kasutaja „RahaÄrikas“ kohta , kasutaja e-konto väljavõttega ning sisselogimiste ajalooga (II kd, tl 208223), millest nähtub, et viitenumbriga 2166243 on seotus Osta.ee’s kasutajakonto kasutajanimega „RahaÄrikas“, mis kuulub isikule A K. Registreerumise kuupäev: 2010 -
3. Kasutaja „RahaÄrikas“ e -konto väljavõttest koos selgitustega nähtub, et R Te arveldusarvelt on kantud sisse erinevate maksetena kokku summas 20 413 krooni. Kõik suuremad laekunud summad on lühikesel ajaperioodil koheselt välja kantud A Ke nimel olevale arveldusarvele. - tunnistaja A Te ütlustega (II kd, tl 228-230), et ta elab koos oma abikaasa R Tega ja poja Rainis Tammiksaarega. Tema abikaasal on xxxx pangakonto ning algusest peale on tema käes olnud abikaasa pangadokumendid – s.h pangakaart, internetipanga paroolikaart. Ainult tema teadis nii oma abikaasa interneti panga paroole kui pangakaardi parooli. Neid paroole ta ise kunagi endaga kaasas ei kandnud. Need olid tal ümbriku sisse panduna kodus riidekapis, mis asub nende magamistoas. Poeg tuli koju alles selle aasta juuni lõpus – enne seda oli ta olnud aasta otsa Tartus koos M.L-iga. Kui poeg koju tuli, siis jäi ka Ats nende juurde peatuma. Sellel ajal elasid nemad mehega maal nagu tavaliselt suviti. Läks kuskil kaks nädalat mööda ning siis tuli tal meelde, et tal on ju need paroolid ja kaardid seal kapis ning Ats on neil ju kodus. Ta teadis, et Ats on võtnud internetipanga kaudu võõraste inimeste raha välja. Ta läks koju vaatama ja võttis need parooli kaardid sealt kapist ära ja viis maale. Kapis oli aga midagi nagu teistmoodi, nagu oleks midagi otsitud. Tema mees läks 7-ndal juulil suvepäevadele, sellel ümbrikul järgi võis ta käia mingi nädal aega varem. Ats elas nende juures kuskil kuu aega. - tunnistaja A K e xxxx pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 01.07.2010 -01.10.2010 (II kd, tl 236- 243), millest nähtuvad tema kontole OÜ Consolidated Auctions e-kontolt tehtud väljamaksed. - kahtlustatava Rainis Tammiksaare ütlustega (II kd, tl 249-251), et tagasi xxxx tuli ta koos M.L-iga 2010.a. juunikuu alguses. Tartus olles tekkis tal plaan kanda oma isa pangakontolt raha oma Osta.ee e-kontole mingi 3000 krooni. Sellest plaanist teadis ka Ats. Kui nad xxxx juuni alguses tagasi tulid, jäi Ats nende juurde elama. Pärast seda, kui vanemad maale olid juba elama suveks asunud, siis ta otsis korterist ema ja isa magamistoa riidekapist 26 neid pangaparoole, kuid ei leidnud neid sealt. Ats oli temaga koos samas toas. Ats magaski magamistoas, kus oli neil ka arvuti. Kui Ats nende juures elas, siis jäi viimane teinekord korterisse ka üksi. Atsile oli ema andnud korteri tagavaravõtme kasutada. Peale
4. juulil toimunud Atsi sünnipäeva oli ta mingid päevad maal . Ta aimas, et paroolid võivad olla riidekapis, sest ema neid seal kunagi hoidis. Ta läks linna tagasi, Ats oli nende korteris ja istus arvuti taga magamistoas. Ta läks kohe riidekapi juurde, tegi selle lahti ja vaatas riietevahed kõik järgi, aga kuskil paroole ei olnud. Ta läks suitsule kööki ja Ats läks pesema ning kui ta tagasi magamistuppa läks, siis istus Ats juba arvuti taga. Ta tegi uuesti kapi ukse lahti, et vaadata, kas ta on jõudnud need paroolid tagasi panna ja siis olid need ema riiete vahel olemas. Ta küsis Atsi käest, kuid viimane vastas, et ta midagi ei tea. Isa internetipanga parooliga proovis ta panka sisse saada, kuid see ei sobinud, ta proovis mitu korda, kuni konto oli blokeeritud. Ta pani paroolid sinna kappi. Rainis Tammiksaare ütlustest nähtub, et juuli keskpaigas viskas ema Atsi korterist välja. - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, lk 252- 255). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et tema lõi Osta.ee e-konto nimega „RahaÄrikas“ oma õe A Ke nimel. Ta küsis A käest selleks tema xxxx paroole, sest Osta.ee e-konto sai autenditud läbi internetipanga. A ütles ta, et hakkab oksjonitel asju müüma. Konto lõi ta selleks, et hakata Rainis Tammiksaare isa tagant raha varastama. Otsekorralduse Rainise isa pangakontolt raha kandmiseks Osta.ee e-kontole tegi ta põhjusel, et aimas, et see asi tuleb niikuinii välja ja Rainise isa pangakonto pannakse lukku. Raha, mis tuli Rainise isa pangakontolt tema Osta.ee e-ko ntole, kandis ta üle oma õe A pangakontole ja võttis ise välja. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks A L, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A L ütlustega (I kd, tl 27-29), et 2010.a. septembrikuu alguses leidis ta internetiportaalist www.osta.ee motorolleri Kymco Agiliti 50CC müügipakkumise ja otsustas oksjonil osaleda. Alghinnaks oli 1 kroon ja lõpphinnaks jäi 4200 krooni. Ta ei mäleta enam, missuguse nime all müüja internetiportaalis esines. See isik, kes oksjoni võitis, kas loobus ostust või ei tulnud kaubale järele ning müüja telefonis pakkus talle motorollerit müüa. Müüja jutu järgi pidi motoroller asuma xxxx. Kokkulepe müüjaga jäi selline, et ta maksab viimasele ülekandega kohe 3000 krooni ning ülejäänud 1000 krooni ja transpordikulu 300 krooni tasub siis, kui kaup on temale kohale toodud. Müüja andis talle ülekande tegemiseks A Ke arvelduskonto numbri ning tema tegigi oma pangakontolt A Ke arvelduskontole ülekande summas 3000 krooni, kuid 20.09.2010 kella 12.00 paiku lubatud kaupa temale üle ei antud. Ta palus müüjal 3000 krooni talle tagasi kanda, kuid selle peale vastas müüja, et tal ei ole enam seda raha. - kannatanu A L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud konto väljavõttega (I kd, tl 3031), millest nähtub, et A L on oma xxxx kontolt 19.09.2010 teinud A Ke kontole ülekande summas 3000 krooni (selgitus – rolleri makse, A L poolt). - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (I kd, tl 33-34 ja II kd, tl 54-55). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et motorolleri Kymco Agiliti 50CC oli ta varastanud xxxx garaažist xxxx tänavalt 2010.a. augusti lõpu poole, müües selle ära Tartus. Müügisoov oli pandud Osta.ee ning selle kaudu leidis ta ka rolleri tegeliku ostja. Kuna sama rollerit tahtis osta ka A, siis otsustas ta selle mehe arvelt raha teenida. Ta kasutas oma õe A Ke pangaarvet ja koode. A kandis tema õe arvele 3000 krooni. Raha võttis ta välja Kundas automaadist ja kasutas oma tarbeks. 27 Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks O P, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja U S e ütlustega (I kd, tl 37- 38), millest nähtub, et O P oli talle avaldanud, et tegi uue ID-kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid xxxx juhat aja kabinetis šeifis ja neid ilma tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardid. Kaks võõrast õpetasid Oile, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx juhatajana on kõikide xxxx hooldaja. U S e väitel tuli ühel hommikul O xxxx ühe punase xxxx oma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadus koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka Oi raha ära. - kannatanu O P i ütlustega(I kd, tl 39-40), et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K Aiga ning K kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta soovib kiiresti uut ID kaarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- 4 päeva xxxx Kerdi isa juures, siis läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas Ülemiste Keskuses tehti talle Xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas Xxxx kaarti teha. Ta sai kätte Xxxx kaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda pidi olema 160 000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna oma Xxxx kaart tema kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni. - kannatanu O Pi ütlustega (I kd, tl 88-90), millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi Kert Helmet esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas maja ees. Selle autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis Jurmalasse minna, siis oli ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis Ats teda xxxx, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta k asutas Atsi öeldud valet, et kaotas vana kaardi ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid Kerdile see ei meeldinud ning ta viis nad teise panka ja käskis Xxxx avada. Koos Atsiga läksid nad panka ja viimane rääkis, et xxxx on ka vaja teha ikkagi. Ats küsis tema käest panga dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale Xxxx tegemist kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et 28 limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats rääkis, et L võiks endale konto avada ja kaardi teha, L oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse ja xxxx tegid talle arve ära. Tema isiklikult andis oma dokumendid M.L-i kätte. O P on veendunud, et M.L ja Helme petsid temalt koos raha välja. - kannatanu O P i ütlustega (III kd, tl 7-8), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama, kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis Kert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas, sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas Atsiga, sest Kert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes, kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai Ats need enda kät te. Taavi ja Ats leidsid Viru-Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda poissi oli vaja selleks, et Kerdi auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nad xxxx juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni ning seda ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi kui ka Kerdi mõte. Xxxx kaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et kas ta tohib auto raha tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha, mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad. - kannatanu O P i pangakonto väljavõttega (I kd, tl 41), millest nähtub, et O P i xxxx kontolt on 21.10.2010 tehtud A K e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on tehtud E L kontole ülekanne summas 136 000 krooni. - tunnistaja E L ütlustega (II kd, tl 173-174), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle Taavi Kiho ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi sõiduautoga xxxx (pikap tüüpi), roolis oli Ats. Sama auto peal olid veel K A ja O. Tema, Taavi ja Ats sõitsid linna xxxx juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga minema, tulles umbes poole tunni pärast tagasi ja andes pangadokumendid talle tagasi. Peale seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja. Raha oli kusagil üle 100 000 krooni ja selle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja E L põhjendas oma varem Kert Helme vastu antud ütluste muutmist sellega, et tegi seda Taavi Kiho käsul, kes eelnevalt M.L-ile helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti. - kahtlustatava Kert Helme poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud O P i xxxx dokumentidega (I kd, tl 56-65), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi blokeerimise ja avamise lepingud (blokeerimise põhjus-kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping (seniselt 25 000 kroonilt on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on kuulimiiti suurendatud 300 000 kroonini), xxxx maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni). 29 - E L xxxx konto väljavõttega (II kd, tl 88), millest nähtub, et O Pi kontolt on 22.10.2010 tehtud E L k ontole ülekanne summas 136 000 krooni (sh on teenustasu summas 544 krooni). - A K e xxxx konto väljavõttega (II kd, tl 90), millest nähtub, et O Pi kontolt on 21.10.2010 tehtud A Ke kontole ülekanne summas 3000 krooni (selgitus – võla tagasi makse). - tunnistaja A Ke ütlustega (II kd, tl 184- 185), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha. - tunnistaja K Ai ütlustega (III kd, tl 32 -33), et Kert Helme palvel helistas ta Oile ja kutsus ta alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõita. Ta ei tea, kuidas Kert Oi nõusse sai, kuid O nõustus minema ID kaarti tegema. Kert andis Oile raha ID kaardi tegemiseks. Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema. Paar päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdiga xxxx poe juurde, kus Ats võttis tema pangakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile. - tunnistaja Ž V ütlustega (III kd, tl 59- 60), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna Kert Helme autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, M.L ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis Oi ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis Kert. O teadis, et ID kaarti on vaja Lätti sõiduks. Ats, Kert ja O plaanisid minna Lätti veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui O käis ID kaarti tegemas, siis Ats ja Kert rääkisid autos, et Oi raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks tegema. Nad sõitsid Tallinnast Viru -Nigulasse, kus ta rääkis Oile, mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem Oiga kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud. Süüdistatav M.L on kohtueelses menetluses kuriteo toimepanemist O Pi suhtes eitanud ja öelnud (I kd, tl 44-46), et tunneb O Pi kusagil aasta, teades, et viimane on xxxx. Nad pidasid 18.06.2010 xxxx, kus ta elas, Oi sünnipäeva ning et tema juurest tuli juhuslikult läbi ka tema tuttav Kert Helme. See oli 15.10.2010 paiku, kui Helme kutsus teda Tallinnasse jooma. Ta oli nõus minema. Nad olid Helme autoga, punane xxxx. Kaasas olid veel Helme pruut Ž ja O P. Alkoholi, hotelli ja bensiini eest maksis Helme. Järgmise päeva hommikul käisid Helme j a O kella 11.00 ajal autoga kusagil ära 40 minutit. Kus nad käisid, seda tema ei tea. ID kaardi tegemisest O ile tema midagi ei tea. Tallinnast välja sõites käisid O ja Helme koos nii Sikupilli kui ka Ülemiste keskuses. Ülemistes tuli Helme algul üksinda autosse, 15 minutit hiljem tuli O. M.L-i ütlustest nähtub, et mõni päev hiljem sõitsid Helme, O ja Ž uuesti Tallinnasse. Ülejärgmisel päeval palus Helme kontot, et talle pidi keegi raha üle kandma ja ta andis oma õe arveldusarve. Kert kandis tema õe arvele 3000 krooni. Rakveres xxxx poe juures võttis ta välja 3000 krooni ja andis Helmele. M.L-i väitel viis Helme teda järgmisel päeval Rakvere raamatukogu internetipunkti, kus ta näitas oma ID kaarti ja Helme läks tema nimel arvutisse. Mida Helme tegi, ta ei rääkinud. Helme küsis, et kas ta ei tea, kelle arvele raha kanda, sest ta pidi Soomest palka saama. Temal sellist võimalust ei olnud, kuid ta andis Helmele Taavi Kiho numbri. Tema 136 000 kroonist ei tea midagi. Hiljem O rääkis talle, et Helme pani temalt tuuri sellise summa. Ta ostis endale auto xxxx , auto maksis 40 000 krooni ja poole sellest rahast andis naise isa K A. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 81-82) on süüdistatav M.L öelnud, et O Piga käis ta Kert Helme juures xxxx pidutsemas augustis ja septembri alguses. Tema ei ole Kert Helmelt laenanud 18 000 krooni. Rah a O P ilt pettis välja Kert Helme. Kert seletas midagi O ile Jurmalast, tema Jurmala jutust osa ei võtnud. M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 51 -53) öelnud, et Kert Helme küsis O Pi käest Tallinnas ühes hotellis, et kas Oil on ID kaart, e t välisriiki minna st Lätti. O ütles, et tal on ID kaart xxxx, kuid seda ei 30 saa sealt kätte. Järgmisel päeval mingil ajal Kert ja O läksid minema ja kui nad kusagil tunni aja pärast tagasi tulid, siis nad rääkisid, et viie päeva jooksul saab ID kaardi kätte. Kert rääkis, et oli ID kaardi jaoks Oile raha andnud. M.L-i ütlustest nähtub, et koos Kerdi ja Oiga sõitis ka tema Tallinnasse Oi ID kaardile järele ning et Kert aitas Oil Tallinnas xxxx konto avada. Kerdil oli vaja pangakontot, kuhu lasta oma aut o müügist saadud raha kanda. O andis pangadokumendid Kerdi kätte. Kert ütles, et nüüd saab raha üle kanda, kuid on veel vaja Xxxx kaarti. Kert juhendas Oi selles, mida Xxxx saamiseks peab pangas rääkima. Pangast tagasi tulles oli O il käes mingi xxxx koos dokumentidega, millise ta andis Kerdile. M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 14 -15) öelnud, et tema mingit raha ei ole Oilt välja petnud ega saanud. 2010.a. kevadel laenas ta Kert Helme käest 8000 krooni, et Tartust Rakveresse kolida. Aasta lõpus pidi ta tagasi maksma protsendiga, kuid raha on Kerdile tagasi maksmata. Õe pangakaarti kasutas ta ülekannete teg emiseks sellepärast, et tema oma pangakonto oli suletud kohtutäiturite poolt. Õe pangakaarti ei ole peale tema keegi kasutanud. Tema ei ole Viru-Jaagupis Kerdi autoga käinud, ei ole käinud sealt kedagi otsimas, kelle pangakontole raha üle kanda. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (I kd, tl 49-53, tl 54-55), et tunneb O Pi 2010.a. oktoobrist M.L-i kaudu ning et viimasel oli plaan, et petab Oilt raha välja. Ats tahtis temalt laenu 18 000 krooni äri jaoks, et Oilt raha saada. Peale Atsi õnnestunud äri pidi tema kuu lõpuks tagasi saama 25 000 krooni. Ats käis Oiga tema juures xxxx umbes 3 korda. Ats tahtis Oile kiiret ID t eha, et saaks raha kätte. Tema viis Atsi ja O i Tallinnasse. Ats rääkis Oile, kuidas ta peab rääkima, et uut ID saada. Ats ja O käisid ID vormistamas, tema oli autos. Paari päeva pärast viis ta Atsi ja Oi uuesti Tallinnasse, et ID ära tuua. Nendega oli kaas as Atsi naine K, Ž ta ei mäleta. Xxxx vormistasid Ats ja O vist Ülemiste keskuses. Oi ID ja xxxx jäid Atsi kätte. Mõni päev hiljem laenas Ats temalt autot, et ta võtab Oi peale, käivad pangas ja saavad raha, siis saab tema oma võla tagasi 25 000 krooni. Kogu varastatud summa suurusest sai ta teada tšekilt, mis oli jäetud muude dokumentidega tema autosse xxxx ette. Auto uksed olid lukustamata, süütevõti ees. Veel oli Ats jätnud talle autosse 1000 krooni. Tema ei tunne E Ld ega ei ole koos Taavi Kihoga viimase juures käinud. Kert Helme väitel oli Ats varastatud raha eest endale auto ostnud. O P ile tema Jurmalast ei rääkinud, seda tegi Ats. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (II kd, tl 119 -120), et Oi ID kaardi tegemine läks maksma arvatavasti 500 krooni ringis ning selle raha võttis Ats sellest rahast, mis tema talle eelnevalt oli laenanud. O ja Ats käisid xxxx . Kert Helme leidis, et tema süü on vaid selles, et ta aitas Atsi plaani teostada, Atsi ja O i Tallinna sõidutades, sest ta teadis, et Ats tahtis Oi pangakonto tühjaks teha. Tema ei ole Oiga ID kaarti tegemas käinud, ei ole selle tegemiseks raha andnud ega ole O iga pangas käinud dokumente tegemas. Ka xxxx poe juures ei ole ta käinud raha välja võtmas. Tema ei ole Oile pakkunud võimalust Jurmalasse sõi ta. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (III kd, tl 30-31), et ta tahtis saada Atsile laenatud raha tagasi ning seepärast viis teda oma autoga Tallinnas asuvasse kodakondsusbüroosse, et O saaks teha endale kiiresti ID kaardi ning panka, et ta seal arve avaks ja saaks Xxxx kaardi. ID kaardi taotlemiseks sai O raha sellest rahast, mis ta Atsile oli laenanud. Nii ID kaarti taotlemas kui ka pangas käis O koos Atsiga. Ta laenas Atsile kolmes jaos kokku 18 000 krooni ja tema meelest samal päeval, kui Tallinnasse sai sõidetud ID kaarti tegema, andis ta Atsile kolmanda osa sellest 18 000 kroonisest laenust. Atsil oli vaja seda viimast osa raha selleks, et Oi käest tema raha kätte saada. Tema ei ole teinud mingit ettepanekut Lätti sõiduks. Ats ei ole talle kunag i andnud oma õe pangadokumente ja xxxx poe juures ei ole ta Atsiga pangaautomaadist raha välja käinud võtmas. Ats küsis tema käest autot, öeldes, et ta läheb raha välja võtma, lubades tunni kahe pärast auto tagasi tuua ning siis ta pidi oma võla tagasi saama. Ta sai aru, et Ats läheb Oi raha pangast välja võtma. Tema ei ole Viru-Jaagupis käinud. Ats oli tema 31 autosse jätnud Oi pangadokumendid ja 1000 krooni, kuid kelle raha see oli, tema ei tea. Rakvere raamatukogu internetipunktis tema ei ole käinud. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava M.L-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, samuti Kert Helme kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodide tõendamisel saab aluseks võtta kannatanu O Pi ütlused kogumis muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu O Pil ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid ütlusi. Vaatamata sellele, et O Pi näol on tegemist isikuga, kes on oma vaimse seisundi tõttu raske puudega, on tema ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud. Kohus jätab tõendite kogumist välja ka tunnistaja Taavi Kiho ütlused (I kd, tl 47-48), et 2010.a. oktoobris tutvus ta M.L-i kaudu Kert Helmega. Kerdil oli vaja Soomest raha üle kanda kellegi arvele, sest oma arvetele ta ei saanud kanda, kuna need olid kinni. Kuna tema arved oli ka kinni, siis rääkis ta Lle, et kas tema arvele ei saaks raha üle kanda. L oli nõus arve avama. Kert tõi teda ja Ld oma punase xxxx Rakveresse, kus xxxx avas L arve, andes arve avamise dokumendid ja koodid Kert Helme kätte. L oli avanud ka Xxxx. Kerdil oli läpakas autos. Ta ei mäleta, kas Kert käis ära või mitte. Mingil hetkel ütles Kert Lle, et mine võta raha pangast välja. Kogu saadud raha andis L Kert Helme kätte. Tunnistaja Taavi Kiho ütlused jätab kohus tõendite kogumist välja põhjusel, et need on vastuolus kannatanu O Pi ütlustega ja tunnistaja E L ütlustega. Taavi Kiho oli selleks isikuks, kes käskis, eelnevalt oma sõbra M.L-iga nõu pidades, E Ll politseis Kert Helme peale valetada. Kuriteoepisoodides, kus on kannatanu teks A ja E K, loeb kohus süüdistatava I.E süü talle üksinda esitatud süüdistuses ning süüdistatavate M.L-i , Taavi Kiho, I.E, I Li ja V M süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A K i ütlustega (III kd, tl 35-36), et tema omab maja xxxx, kus ise pidevalt ei ela. A Ki ütlustest nähtub, et 27.12.2010 hakkasid talle õues lumes silma jalatsijäljed ning ta nägi, et lõhutud on garaažiaken. Garaažist oli varastatud 50 meetrine pikendusjuhe väärtusega 500 krooni. Hiljem avastas ta, et veel on varastatud akulaadija väärtusega 500 krooni ja pihutäis väikseid mutrivõtmeid väärtusega kuskil 200 krooni. Klaasi lõhkumisega on tekitatud kahju 300 krooni. Hoovil ja garaaži taga olid näha lumes ainult ühed jäljed. - kannatanu A Ki ütlustega (III kd, tl 37- 38), et 29.12.2010 hommikul avastas ta, et garaažist on veel varastatud murutrimmer väärtusega 4500 krooni. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 43-44), et 2010.a. detsembrikuus peale jõule öösel ronis ta üksinda üle Xxxx tänava maja aia ning suundus garaaži taha, eemaldades kaasas olnud kruvikeerajaga aknaliistud, tõstes klaasi eest ära ja pannes selle seina äärde. Ta ei tea, kas klaas jäi terveks või läks katki. Ta ronis garaaži. I.E eitab üksnes tööriistade varastamist, sest tema arust varastati need teisel korral, siis kui n ad majas sees käisid. Seejärel jooksis ta Xxxx tänavale I Li maja juurde, pannes seal asjad maha. Ta kutsus I välja, öeldes, et tahab asju ära peita. Ta ei mäleta, kuhu I täpselt varastatud asjad viis, kas sauna või lakka. Ta ütles, et hoidku mõnda aega neid enda juures, seni kuni otsivad ostja. I.E väitel pakkus Ats pandimaja töötajale trimmerit ning I pidi otsima ülejäänud asjadele ostja. - kannatanu E K i ütlustega (I kd, tl 93-95), et ajavahemikus 18.01.2011 kella 18.00-st kuni 19.01.2011 kella 06.30 on sisse tungitud tema abikaasa majja xxxx. Maja ukselukk on lõhutud. Majahoovis olid maas kitsa kummiga kärujäljed ja jalajäljed. Kärujäljed võivad olla ka muruniiduki jäljed. Majast suurest toast on varastatud 3 -osaline nahkdiivan musta värvi ja 2 tk nahast tugitooli. Komplekti väärtus on 255,65 eurot (4000 krooni). Suures toas peeglilaual savist kannus oli umbes 7 tk üksikut võtit, nende seas ka garaaživõti. Kõik võtmed 32 on varastatud. Suurest toast on varastatud muruniiduk musta värvi väärtusega 351,51 eurot (5500 krooni). Suures toas olnud nahkdiivani pealt on varastatud elektriline akutrell, kollast värvi korpusega , väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni). Varastatud võtmete seas oli ka üksik suur hallikat värvi garaaživõti. Garaažiuks oli võtmega lahti keeratud. Ukseluku lõhkumisega tekitati kahju 31,96 eurot (500 krooni). Samuti tuleb vahetada garaažilukk väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni). Vargusega tekitati kahju 830,85 eurot. Kahjud on täpsustamisel. Detsembris 2010.a. lõpus käidi neil garaažis akna kaudu. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 19.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 96- 108), millest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Antud aadressil asub puidust, kollast värvi, kahekordne eramu ja värava poolt vaadatuna on eramu taga garaaž. Garaaži uksed on pruuni värvi puidust, mis on võtmega avatavad. Murdmisjälgi uksel ei ole. Garaaži ust avades on näha garaaži põrandal maas, lume sees jalatsijälje fragmendid. Elumaja välisukse ees maas lume peal on diivanijala kate, mis pakendati paberümbrikusse. Maja uks on pruuni värvi puidust, uksepiidal ja uksel on näha murdmisriista jälgi. - kannatanu E K i ütlustega (I kd, tl 109-110), mille kohaselt lisaks eelnevale, on xxxx majast varastatud järgmised esemed: paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, mootorsaag väärtusega 2500 krooni, väike teler väärtusega 2000 krooni, 7 uksevõtit väärtuseta, lumelabidas väärtusega 170 krooni, taskulamp väärtusega 70 krooni, kokku esemeid 11 740 krooni s.o 750,32 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 31,96 eurot. Ta on tagasi saanud diivani ja tugitoolid väärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot. Heastamata kahju on varastatud esemete osas 1325,52 eurot, lisaks lõhkumisega tekitatud kahju 31,96 eurot ja lukkude vahetus 191,73 eurot. Tema tsiviilhagi on kokku 1549,21 eurot. - kannatanu E Ki ütlustega (II kd, tl 114-115), et ajavahemikul 26.12.2010 kuni 27.12.2010 oli käidud sees tema abikaasale kuuluva maja garaažis xxxx. Garaaži aken (110x130 cm) oli ära lõhutud ning garaažist oli ära varastatud trimmer väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadija väärtusega 550 krooni, s.o 35,15 eurot, tööriistakomplekt (Hiina lehtvõtmed), olid garaažis seina peal kilepakendis väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot, musta värvi pikendusjuhe 50 jm koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. Ajavahemikul 18.01.2011 kuni 19.11.2011 oli sees käidud xxxx majas ning garaažis. Maja hoovipoolne välisuks oli lahti murtud. Uksepiit oli katki tehtud murdmise tagajärjel. Maja sahvrist on ära varastatud paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, s.o 447,38 eurot, esikust plastikust lumelabidas väärtusega 160 krooni, s.o 10,23 eurot, maja esimeselt korruselt musta värvi muruniiduk väärtusega 3500 krooni, s.o 223,69 eurot, mootorsaag Einhel l väärtusega 2200 krooni, s.o 140,61 eurot, elektritrell väärtusega 600 krooni, s.o 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 150 krooni, s.o 9,59 eurot, tumedat värvi soojapuhur väärtusega 500 krooni, s.o 31,97 eurot, valget värvi veekeetja 1,8 liitrine väärtusega 400 krooni, s.o 25,56 eurot, tumedat värvi nahkdiivan ja kaks tugitooli koguväärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot, taskulamp väärtusega 60 krooni, s.o 3,83 eurot ning maja II korruselt väike televiisor väärtusega 2500 krooni, s.o 159,78 eurot. Suures toas tualettpeegli peal olid maja, sauna, kuuri, keldri, garaaži võtmed, mis ei oma väärtust. Need on ära viidud. Garaažil oli suur vanaaegne lukk, millist kusagilt osta ei saa, see tuleb lasta uus teha. Uue luku tegemiseks läheb 1500 krooni, s.o 95,87 eurot. Veel on vaja vahetada neli lukku koguväärtusega 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Seekord ei olnud garaažist midagi varastatud. Välisuks on kõveraks piidaga läinud, uks vajub ära ning selle parandamiseks läheb vaja 2000 krooni, s.o 127,82 eurot, aknaklaasi parandamiseks läheb vaja 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Diivani ja tugitoolid väärtusega 255,65 eurot on kätte saadud, kuid kojuvedu maksis 10 eurot. Vargusega tsiviilhagi on 1464,85 eurot ja lõhkumisega 259,26 eurot. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 101-103), et olles eelnevalt kaasas olnud heebliga murdnud lahti xxxx maja hoovipoolse ukse piida ja sisenedes majja, läks ta peale seda Atsi juurde, tehes ettepaneku, et on hea võimalus majas sees käia ja 33 asju saada. Atsi juures olid ka Taavi ja I. Nad otsustasid koos majja vargile minna. Taavi, tema ja I pidid majja minema ning Ats pidi väljas Xxxx ja Xxxx tänava ristmikule I maja juurde valvama jääma. Umbes tund aega hiljem, kusagil kella 01.00 -02.00 paiku, suundusid nad Xxxx tänavale. Tema, I ja Taavi sisenesid majja ning Ats jäi I maja juurde valvama. Ats pidi helistama, kui kedagi on liikumas. Majast sai kaasa võetud akutrell, väike televiisor, mootorsaag, taskulamp, muruniiduk, paadimootor ning need viisid nad kolmekesi Xxxx garaaži. Samuti ka lumelabida, mis nad võtsid maja juurest kaasa. Taavi leidis võtmed ja läks garaaži. Pärast ta nägi Atsi juures mingeid mutrivõtmeid, mis olid pakendis. Kui asjad olid Xxxx garaaži ära viidud, siis läksid nad diivanile ja tugitoolidele järgi. Majast viisid nad kolmekesi välja nahast diivani ja 2 tugitooli. Need viisid nad I maja juurde, kus valvas Ats. Sealt edasi Ats ja Taavi tassisid diivanit, tema ja I tassisid tugitoole ning viisid need Atsi korterisse. Kunda pandimajja viis tema muruniiduki, mootorsae ja akutrelli, kuid need vormistati Atsi nimele. Keegi poistest leidis paadimootorile ostja. Kuna tegemist oli viletsa televiisoriga, siis seda ta maha müüa ei saanud. Kus labidas ja taskulamp on, seda ta ei tea. - süüdistatava I Li kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (II kd, tl 79-81), et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho elas xxxx M.L-i üürikorteris koos Atsi ja Silveriga. Teda kutsuti sinna külla ning seal Taavi tegi ettepaneku, et võiks kuhugi sisse murda, et raha saada koju sõiduks. Kõik nad teadsid, et Xxxx maja on tühi ning sinna nad neljakesi suundusidki. Kell võis siis olla 22.00 -23.00 paiku. Silveril oli kaasas väike kruvikeeraja ja ta läks maja hoovi, kuid tema, Ats ja Taavi läksid tema maja juurde, mis asub kohe Xxxx läheduses. Siis Silver helistas Atsile ja teatas, et oli saanud maja ukse lahti. Majas oli mingi koer ja alguses Silver ei julgenud uksest sisse minna ja tuli nende juurde korraks. Taavi ütles, et see on vana koer ja e i hammusta. Siis tema, Silver ja Taavi läksid Xxxx maja juurde ning Ats jäi tema maja juurde valvama. Ats pidi helistama Silverile, kui on väljas liikumist. Kõik esemed, mis on kahtlustuses, võtsid nad kaasa, väljaarvatud akutrelli ja vist taskulampi ka ei olnud. Kusagilt peegli pealt Taavi leidis võtmed ning nendega ta avas garaaži ukse. Tema teada Taavi võttis sealt mingi mutrivõtmete komplekti (seina peal oli kilepakendis). Kõik sellest majast varastatud esemed viisid nad ühte tühja garaaži, välja arvatud diivani ja tugitoolid, mis viisid Atsi juurde. Ats asju ei tassinud. Paar päeva hiljem tema, Silver ja Taavi viisid varastatud esemed Kunda pandimajja – tema lükkas muruniidukit, Silver tassis tema mäletamist mööda saagi ja Taavi televiisorit. Tookord paadimootor jäi veel garaaži. Sellest majast varastatud asjad sai pandimajja ära antud Taavi nimel. - tunnistaja A P ütlustega (II kd, tl 117-118), et 2010.a. detsembrikuus ja 2011.a. jaanuarikuus käidi vargil tema tädi ja onu majas xxxx. Ta läks 2011.a. jaanuaris peale vargust Kundas asuvasse Lombardisse ja sai teada, et Ats oli käinud pandimajja pakkumas trimmerit ja muruniidukit. Kui ta pandimaja töötajaga vestles, siis oli muruniiduk seal veel alles. - tunnistaja Ü K ütlustega (II kd, tl 161-162), et 2011.a. jaanuaris tuli M.L koos oma sõpradega Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuuluvasse pandimajja, pakkudes pandimajja kollast värvi trimmerit Partner. Mingil õhtul enne pandimaja sulgemist tuli Ats jällegi oma sõpradega, pakkudes pandimajja musta värvi muruniidukit Partner. Need pidid olema vanemate omad. Ats on veel panti toonud mootorsae Einhell, elektritrelli ja rellaka – need kõik olid Hiina tooted. Iga kord kui midagi panti toodi , olid Atsiga kaasas tema sõbrad, nad olid kolme-neljakesi koos. - tunnistaja J L u ütlustega (II kd, tl 163-164), et 2011.a. jaanuaris M.L-i poolt Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuulunud pandimajja toodud esemetest on alles muruniiduk Partner, mille eest M.L sai 32 eurot. - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 20 (II kd, tl 166), millest nähtub, et 20.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva muruniitja Partner, saades 32 eurot. 34 - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 16 (II kd, tl 168), millest nähtub, et 19.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluvad: saag Einhell, trell Power Super, rellakas ProLine (nurgalõikaja), saades 25 eurot. - tunnistaja J Lu allkirjaga 27.04.2011 (II kd, tl 175) pandimajja panti toodud muruniiduki Partner välja andmise kohta politseile. - M.L-i poolt 20.01.2011 pandimajja viidud muruniiduki Partner vaatlusprotokolliga (II kd, tl 176-180). - kannatanu E Ki allkirjaga 23.05.2011 muruniiduki Partner kätte saamise kohta politseist (III kd, tl 6). - süüdistatava V M kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (III kd, tl 48-49), et 2011.a. jaanuarikuus õhtul hilja läks ta M.L-i elukohta, kus olid Taavi Kiho ja I L. Ta ei mäleta, kas tema vend I.E oli seal juba või tuli ta peale teda sinna. Poisid plaanisid minna vargile ühte majja ning kutsusid teda kaasa. Kõik nad viiekesi suundusid öösel I elukohta Xxxx tänavale ja sealt edasi suundusid nad kohe üle tee asuva maja juurde, mis asub juba Xxxx tänaval. Ats jäi aia taha valvama. Maja hoovi läksid nad neljakesi – tema, Taavi, Silver ja I. Nad läksid maja taga asuva ukse juurde, mis oli Silveri poolt päeval lahti murtud. Majast sai varastatud kõik kahtlustuses olevad esemed, ainult elektritrellist ei tea ta midagi. Taavi või I leidsid toast mingid võtmed ja nad käisid nende võtmetega garaažis sees, kuid sealt ei võetud midagi kaasa. Teel Xxxx garaažide juurde ütles keegi, et majas on nahast diivan ja tugitoolid ning Ats tahtis neid endale saada. Tagasi minnes Silver ja Taavi tassisid d iivani majast välja, ühe tugitooli tõi majast välja I ja tema aitas I l ka teise tugitooli välja tuua. Ta teab, et rellakas viidi pandimajja. V M andis Kunda politseitöötaja kätte nende keldris olnud väikse televiisori. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 50-51), et 2011.a. jaanuarikuus kella 21.00 paiku lõhkus ta heebliga K maja hoovipoolse ukse piida ära. Ta läks Atsi elukohta, kus olid juba Taavi Kiho, I L ja tema vend V M. Öösel läksid nad kõik koos I maja juurde Xxxx tänaval. Ta küsis Atsi käest, et kas viimane tuleb nendega koos majja, kuid Ats ütles, et ei tule, et ta jääb valvama. Neljakesi sisenesid nad majja, kust varastasid kõik kahtlustuses olevad esemed. Alguses viisid nad väiksemad asjad Xxxx tänava garaa ži ning siis läksid diivanile ja tugitoolidele järgi. Muruniiduki, sae, trelli ja rellaka andis Ats panti, kuid kuhu said soojapuhur, taskulamp ja lumelabidas, seda ta ei tea. Mingil ajal viis ta väikese televiisori oma keldrisse. Paadimootor oli garaažis, kuid kui ta ühel päeval sinna läks, siis ei olnud enam paadimootorit. Garaaživõtmed jäid Taavi kätte. - süüdistatava V M allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai väljaandmise kohta (III kd, tl 54). - televiisori Funai vaatlusprotokolliga 02.06.2011 (III kd, tl 55-57). - kannatanu E Ki allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai (puldita) kättesaamise kohta (III kd, tl 58). - süüdistatava I L i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2010.a. detsembrikuus I.E käis Xxxx maja garaažis vargil, tuues öösel varastatud asjad tema elukohta. Kõik kahtlustuses olevad esemed pani ta oma maja lakka ning hoidis neid seal kuni Silver need ära viis. 2011.a. jaanuarikuus M.L valvas ja teised st tema, V, Silver ja Taavi käisid Xxxx majas sees. Majast varastatud kraam sai viidud ühte tühja xxxx garaaži. Paadimootor müüdi maha. Muruniiduk, mootorsaag, elektritrell ja rellakas läksid pandimajja, nahkdiivan ja tugitoolid sai viidud Atsi juurde. Taskulamp kadus kuhugi ära, kuid veekeetja ja soojapuhuri sai Ats endale ning labidas jäi garaaži. Garaaživõtmed olid Atsi juures laua peal, kuid keegi kaotas need vist ära. - erimenetleja Karin Voogi õiendiga (III kd, tl 81), et E K on kätte saanud televiisori, millel puudus pult. E K teat as, et uus televiisori pult läheb maksma 10 eurot. 35 Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 138 -139) öelnud, et tema ei tea vargusest midagi, kuid nägi ka ise neid nahktugitoole ja diivanit M.L-i juures, need olid pruun i värvi. M.L rääkis, et I.E tõi oma diivanid tema juurde, nendega on mingi jama. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 77 -78) öelnud, et 2011.a. jaanuaris ta oli V juures, kui Silver sinna tuli ja tahtis, et ta aitaks tal diivanit ja tugitoole tassida. Nad läksid ühe maja juurde, kus olid väravad lahti ning väravate juures oli diivan koos tugitoolidega. Peale Silveri oli seal veel I, Atsi ta seal ei näinud. Peale nahast tugitoolide ja diivani ei olnud seal midagi. Tema võttis ühe tugitooli enda kätte ning Silver ja I tassisid diivanit koos tugitooliga. Miks need oli vaja Atsi juurde viia, tema ei tea. Tükk aega peale diivani ja tugitoolide tassimist läks ta I ja Silveriga ühte garaaži, kus ta nägi televiisoreid, paadimootorit ja muud pudi-padi. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 73-74) eitanud E ja A Ki majas sees käimist, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus tuli Silver tema juurde ja kutsus teda appi nahkdiivanit ja tugitoole tassima. Ta läks Silveriga ühe maja juurde, kus maja ees tänaval olid tugitoolid ja diivan. I tuli ka sinna ning kolmekesi tassisid nad need Atsi elukohta. Ta ei tea, kuhu majast varastatud esemed said, ta teab ainult nahkdiivanit ja tugitoole. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 16-17) öelnud, et xxxx tänavalt ühest majast varastas diivani, toolid, paadimootori ja teleri ära I.E, kes rääkis seda talle ise. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 1921) eitanud oma süüd temale esitatud kahtlustuses, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho, I.E, V M ja I L otsustasid minna I maja lähedal asuvasse majja vargile, kuid tema ei olnud nõus nendega kaasa minema. Samal ajal, kui nemad vargile läksid, siis oli tema oma maja juures xxxx ja rääkis ühe oma tuttavaga, kelle nime ta mainida ei taha, juttu. See oli kusagil südaööl. Möödus üle poole tunni, kui Taavi helistas talle ja rääkis, et nad olid majast saanud muruniiduki, paadimootori, mootorsae, televiisori, nahkdiivani ja elektrisae. Talle pakkus huvi diivan, mille eest Taavi sõnul taheti saada 32 eurot. Ta ütles, et tooge ära ja peagi poisid tõidki talle koju diivani koos tugitoolidega. Diivanit tassisid Silver ja Taavi ning tugitoole I ja V . Poisid rääkisid talle, et Silver oli ukse ära lõhkunud ning Taavi, Silver, I ja V olid majas sees käinud. Kuna Silveril ja Taavil ei olnud kummalgi dokumente, siis tahtsid nad, et tema viiks pandimajja mootorsae, trelli ja nurgalõikaja. Tema teada varastatud esemeid hoidsid nad Silveri juures keldris. Peale seda kui poisid teises majas veel olid vargil ära käinud, viis tema Xxxx tänava majast varastatud muruniiduki pandimajja, saades 32 eurot, mille andis Taavi kätte. Teab, et paadimootor müüdi Rakverre, ostja organiseeris I. Samuti peaks trimmer sama ostja käes olema. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodid on tõendatud muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav I.E eitas üksinda toimepandud varguses tööriistakomplekti varastamist, kuid kohus loeb tema süü ka selles tõendatuks süüdistatava I Li ütlustega, kelle sõnul I.E tõi tema elukohta hoiule kõik kahtlustuses olevad varastatud esemed. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistatavate I.E , I Li ja V M ütluste õigsuses, sest neist ütlustest nähtub muuhulgas üheselt see, et vargil käis ka süüdistatav Taavi Kiho ning sel ajal, kui nemad vargil käisid, M.L valvas. See, et süüdistatavad I.E ja I L oma esmastes ütlustes ei nimetanud V M nime, on kohtu arvates seletatav sellega, et V M on I.E vend, keda taheti säästa. 36 Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks M G, loeb kohus süüdistatavate M.L-i, Taavi Kiho, I.E ja I Li süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu M G ütlustega (I kd, tl 118 -120), et talle kuulub maja xxxx. Talvel on maja tühi. Talle öeldi, et II korruse aken on katki. Maja välisuks oli lukustatud, kuid kõik sisemised uksed, mis olid lukustatud, olid lõhutud. Varastatud oli suur televiisor väärtusega 300 eurot, digiboks väärtusega 51 eurot, 4 pudelit viina Ekstra, mikrolaineahi väärtusega 40 eurot. Sahvrist oli varastatud erinevaid hoidiseid. Kapist oli varastatud nahkkarp ehetega. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 121- 135), millistest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Tegemist on kahekorruselise eramuga, mille krunti piirab võrkaed. Jalatsijälje fragmendid on nähtavad maja välisukse juures betoonist trepimademel lumisel pinnal ja maja välisuksest paremal, maja otsas paikneva puittrepi all asuval verandal lumisel pinnal. Teisele korrusele viiv puutrepp on kaetud lumega. Ukseklaas on purustatud, klaasikillud paiknevad osaliselt toas. Maja välisuks on suletud asendis, kuid ukse luku