Obsah (7)

§ 214§ 76§ 78§ 751§ 75§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3201 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V

§ 214

lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, § 120 ja § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Menetlustoiming süüdimõistetu V.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve alla Süüdimõistetu V.L isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX RESOLUTSIOON Vabastada V.L vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 76

lg 5 alusel määrata V.L-ile katseaeg kuni 06.11.2017.

§ 78

p 2 kohaselt hakata V.L-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 751

lg 3 p-le 2 vastavalt määrata V.L-i elektroonilise valve kestuseks 9 (üheksa) kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse V.L-i keha külge. Kohustada V.L-i elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Kohustada V.L-i alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 06.11.2017. Käitumiskontrolli ajal on V.L kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1.

elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata V.L-ile käitumiskontrolli ajaks kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;
2. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
3. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata;
4. osalda sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab Määrus V.L-i suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu V.L karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 05.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3201 tunnistati V.L süüdi

§ 214

lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, § 120 ja § 424 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati V.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta 4 kuu vangistust võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.L-ile Tartu Maakohtu 15.11.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-126176 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu vangistuse võrra, ning V.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati V.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 06.11.

1. Kohtuotsus jõustus 13.10.
2. V.L-i karistusaeg algas seega 06.11.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 06.11.
3. V.L esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta V.L-i taotlust, kuna leiab, et temaga seotud riskitase on liiga kõrge. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2 Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab V.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. V.L-i puhul on tegemist esimese reaalse vangistusega, isikul on motivatsioon seadusekuuleka elu alustamiseks kasvamas ja isikul on võimalus vabanemisjärgsel elama asuda XXXX, kus oleks tagatud toetus ja täiendav sotsiaalne kontroll isiku tegevuse üle. Elukeskkonna vahetus aitaks kaasa, et isikul katkeks suhted teiste alkoholi liigtarvitavate isikutega, mis omakorda vähendaks uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ja alkoholi tarvitamise tõenäosust. Isiku soov muutuda annab alust eelduseks, et V.L-i puhul on karistus enda eesmärgid täitnud, ning sobiliku elukoha olemasolu ja käitumiskontrollile allutamine aitab tagada, et isikul õnnestuks vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu V.L rääkis kohtus, et vangistus on pannud teda järele mõtlema oma tegude üle ning ta oskab nüüd olukorda analüüsida. Kuna vanglas algavad programmid sügisel, siis on kokku lepitud, et need saab ta läbida XXXX. XXXX on karm kord, peab tööl käima, et katta elamis- ja söögikulud. XXXX on parim, et kohaneda eluga. Kõik tema senised töökohad on alkoholi untsu läinud. Ta teab, et kui nõudeid ei täida, peab ta vanglasse tagasi tulema. Vangistuses on ta suhelnud emaga ja sõbraga, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Kokkupuuteid inimestega, kellega koos kuritegusid toime pani, ei ole. KOHTU SEISUKOHT V.L kannab liitkaristust mh

§ 214

lg 2 p 1 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on V.L temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et V.L plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Tegemist on 2-4 kohaliste tubadega, kus on olemas kõik eluks vajalik. V.L on olemas kokkulepe elama asumise kohta. XXXX tegevjuht on andnud nõusoleku majutamiseks elektroonilise valve ajaks ja ka sellele järgneval ajal. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses eluruumis elamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 V.L-i on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Varem on talle kohaldatud tingimisi vangistust, kuid ta suhtus kriminaalhoolduse nõuetesse hoolimatult ning pani toime ka uue kuriteo. Seega ei täitnud toonased karistamised V.L-i osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Kinnipeetav kinnitab, et on oma varasematest vigadest aru saanud ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades seda, et V.L kannab esimest reaalset vangistust, mille mõju peaks isikule reeglina olema suurem kui tingimisi vangistuse puhul, ei saa seda välistada. Seda, et V.L-i soov muutuda õiguskuulekaks on tõsine, näitab ka kinnipeetava senine karistusaeg. Ta on osalenud vangla tööhõives ning vanglateenistuse ametnike tähelepanekute kohaselt töökohustuse täitmisel puudusi ei ole esinenud. Taasühiskonnastavates tegevustes V.L vanglas osalenud ei ole. Suhtlemisel vanglateenistuse ametnikega on V.L olnud viisakas. Seega on tema käitumises täheldatav tendents liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on V.L olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma XXXX. Samuti on kinnipeetaval head suhted ema, venna ja pojaga ning need ei ole katkenud isegi vangistuse kandmise ajal. Vabanedes kindlustab XXXX kinnipeetava tööga. Kuna V.L töötab ka vanglas, siis on tal olemas nii töötegemise kogemus kui ka harjumus. Samuti on V.L ise motiveeritud tööle asuma. See annab kindlust, et V.L saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. Lisaks toetab teda rahaliselt ema ja sõber, mis aitab tal esialgu materiaalselt hakkama saada. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et V.L tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks V.L-ile tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata üheksa kuud. See tähtaeg hakkab

§ 751

lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab V.L-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 06.11.2017.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb V.L allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 06.11.2017. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb V.L-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 7 järgsed kohustused mitte tarvitada alkoholi ning mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

§ 75

lg 2 p 8 alusel panna V.L-ile ka kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4