Obsah (10)

§ 386§ 389§ 3891§ 68§ 65§ 75§ 83§ 22§ 56§ 16

1-08-7666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2011.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-08-7666 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kri

§ 386

lg 1 (alates 1 15.03.2007.a

§ 389

lg 1) järgi R.Z süüdistuses

§ 386

lg 2 (alates 15.03.2007.a 1

§ 389

lg 2) järgi Ülle Saar süüdistuses

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 1 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi A.B süüdistuses

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 1 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi Raavo Raadik süüdistuses

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 1 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi T.U süüdistuses

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 1 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi üldmenetluse korras ARLET MARTINSON Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: 37010036013 x x x x kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld vahistatud 14.02 kuni 07.03.07.a kinnipeetud 06.06.-07.06.2006.a Kaitsja Sven Sillar Süüdistatav R.Z (alates 10.03.2010.a ärinimega OÜ Atromak) Elu- või asukoht ja aadress: x Äriregistrikood: xxx esindaja: A.B 1 1-08-7666 Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Kaitsja Tõkend: Vahur Kivistik Süüdistatav ÜLLE SAAR x x x x kriminaal- ja väärteokorras karistamata ei kohaldatud Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: 45508046024 x x x x kriminaal- ja väärteokorras karistamata elukohast lahkumise keeld kinnipeetud 26.07 - 27.07.2006.a Kaitsja Heldur Otti Süüdistatav A.B Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld vahistatud 07.06 kuni 11.07.2006.a kinnipeetud 06.06.2006.a Paul Järve Süüdistatav RAAVO RAADIK Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 37205294230 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, Tõkend: elukohast lahkumise keeld vahistatud 07.06 kuni 12.06.2006.a kinnipeetud 06.06.2007.a Vahur Krinal Süüdistatav T.U Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx 2 1-08-7666 Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: x x x x kriminaal- ja väärteokorras karistamata elukohast lahkumise keeld kinnipeetud 06.06 – 07.06.2006.a Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 -§ 314 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arlet Martinson

§ 386

lg 1 (alates 15.03.2007.a

§ 3891

lg 1) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 07.06.2006, s.o. 2 päeva ja 14.02.2007 kuni 07.03.2007, s.o. 24 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 03.09.2009.a otsusega mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära iseseisvalt täidetuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramise järel. Süüdi tunnistada OÜ Atromak (pankrotis)

§ 386

lg 2 (alates 15.03.2007.a

§ 3891lg 3) järgi ning mõista talle rahaline karistus summas 20000 €. 1 Süüdi tunnistada Ülle Saar

KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2006 kuni 27.07.2006.a, s.o. 2 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

§-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 1 Süüdi tunnistada A.B

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aastase vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 11.07.2006, s.o. üks kuu ja 5 päeva. Ärakandmisele kuulub kümme kuud ja 25 päeva vangistust.

§-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 1 Süüdi tunnistada Raavo Raadik

KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 12.06.2006, s.o. 6 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 24 päeva vangistust.

§-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel kuulub Pärnu Maakohtu 04.11.2009.a otsusega mõistetud rahaline karistus 50 päevamäära täitmisele iseseisvalt. 3 1-08-7666 1 T.U Süüdi tunnistada

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a

§ 389

lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 07.06.2006, s.o. 2 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

§-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 1

§ 83

lg 1 (alates 01.02.2007

§ 83

lg 1) ja § 84 alusel konfiskeerida Arlet Martinsonilt 50000 krooni ja 250 €, mis hoiustatud Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr 10220018670014 ning välja mõista 39812,76 € väärtuses äratarvitatud kriminaaltulu, s.o. summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. 1

§ 83

lg 1 (alates 01.02.2007

§ 83lg 1 ) ja § 84 alusel Raavo Raadikult välja mõista 18 467,78 €, s.o.

summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Eesti Vabariigi kasuks: Arlet Martinsonilt, A.B-lt, Raavo Raadikult ja T.U-lt solidaarselt 180692,10 €; Arlet Martinsonilt, Ülle Saarelt, A.B-lt, Raavo Raadikult ja T.U-lt solidaarselt 171573,19 €. Välja mõista süüdimõistetutelt igaühelt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluna riigi tuludesse sundraha 417,03 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu: Arlet Martinsonilt 0,45 €, OÜ Atromakilt 123,80 €, Ülle Saarelt 123,80 € , A.B-lt 123,80 €, Raavo Raadikult 0,45 € ja T.U-lt 123,80 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest: A.B-lt 217,20 €, Raavo Raadikult 1392,32 € ja T.U-lt 2370,97 €. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Selgituseks märkida „nimi 1-08-7666 rahaline karistus“. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
2. Selgituseks märkida „nimi 1-08-7666 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eesti Advokatuuril hüvitada riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas: vandeadvokaat Vahur Krinalile 1265,62 € ja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladvale 542,96 €. Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladvale väljamakstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulu eest summas 457,50 € jätta riigi kanda. Asitõenditeks olevad PIN- kalkulaator ja kalendermärkmik kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele, CD plaadid jälitustegevuse käigus kogutud salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 4 1-08-7666 Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema olles R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima firma majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, esitas Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U , E.S poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid R.Z käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ning 2006.a jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Äpendorn ja OÜ Fenser Halduse nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas R.Z tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Tegelikkuses OÜ Äpendorn ja OÜ Fenser Halduse nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 80 280 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 10405 kuupäev 27.04.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 369 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved: arve nr 50505 kuupäev 05.05.2005 60505 05.05.2005 30505 12505 25.05.2005 30.05.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 716 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0010605 0020605 kuupäev 06.06.2005 07.06.2005 0030605 0080605 10.06.2005 27.06.2005 0090605 27.06.2005 0110605 28.06.2005 summa käibemaks kokku 5 1-08-7666 - 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 134 462 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0060705 kuupäev 06.07.2005 0100705 18.07.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 125 686 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 160805 kuupäev 18.08.2005 0140805 28.08.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 51 534 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0180905 kuupäev 21.09.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 10 800 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0301005 kuupäev 28.10.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 39 699 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0011105 kuupäev 02.11.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 9004 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 511205 kuupäev 28.12.2005 summa käibemaks kokku - 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 119 437 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 30106 kuupäev 05.01.2006 0120106 13.01.2006 summa käibemaks kokku 6 1-08-7666 - 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 249 609 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 0060206 kuupäev 06.02.2006 0140206 14.02.2006 0220206 220206 22.02.2006 17.02.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 775 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kolm OÜ Fenser Halduse ning ühe OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam: arve nr 01/0306 09/0306 kuupäev 01.03.2006 17.03.2006 10/0306 20.03.2006 0120306 31.03.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 739 758 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kuus OÜ Fenser Halduse ning neli OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 03/0406 kuupäev 09.04.2006 10/0406 11/0406 22.04.2006 23.04.2006 22/0406 23/0406 28.04.2006 28.04.2006 22/0406 0040406 29.04.2006 20.04.2006 0060406 0050406 24.04.2006 27.04.2006 0050406 30.04.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 159 350 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ Fenser Halduse nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 21/0506 kuupäev 23.05.2006 70506 25.05.2006 summa käibemaks kokku 1.2 7 1-08-7666 Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema aitas koos A.B, Raavo Raadik ja T.U-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.Ji poolt OÜ EB käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprilli, mai, juuni, juuli, septembri, oktoobri ning 2006.a jaanuari ja veebruari kohta valeandmete esitamisele, vahendades selleks OÜ Äpendorn nimelt A.B poolt, kuid tema korraldusel koostatud ning Raavo Raadik nimel allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille tulemusel OÜ EB jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 030 179.61 krooni. Samuti andis Arlet Martinson korraldusi nii Raavo Raadikule kui A.B-le OÜ Äpendorn või OÜ TB kontodele laekunud summade välja võtmiseks ning enda juurde toimetamiseks. Kuna tegelikkuses OÜ Äpendorn nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Nimetatud vahendusteenuse eest sai Arlet Martinson kriminaaltulu 676 846 krooni. Nimelt kandis OÜ Estera Balitic vahendatud arvete alusel üle 11 409 688 krooni, millest käibemaks moodustab 1 740 460.80 krooni. Üle kantud summast tagastati ettevõttele summa, millest oli maha arvestatud pool käibemaksusummas ehk 870 230.40 krooni. Nimetatud summa jagati Arlet Martinsoni ja Raavo Raadiku vahel selliselt, et esimesele jäi 7% ning teisele 2%. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ning esitades R.Z tegevdirektorina maksuhaldurile valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 386

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuivõrd süüdistatava poolt toimepandud osavõtja teod neelduvad täideviijana toimepandud tegudes. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena 1 laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav

§ 389lg 1 järgi.

2. R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) süüdistatakse selles, et tema oma tegevdirektori Arlet Martinson tahtliku tegevuse läbi ja Ülle Saar, A.B , Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasabil esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamis-perioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. 8 1-08-7666 R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 80 280 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 10405 kuupäev 27.04.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 369 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved: arve nr 50505 60505 kuupäev 05.05.2005 05.05.2005 30505 12505 25.05.2005 30.05.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 716 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0010605 0020605 kuupäev 06.06.2005 07.06.2005 0030605 0080605 10.06.2005 27.06.2005 0090605 0110605 27.06.2005 28.06.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 134 462 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0060705 kuupäev 06.07.2005 0100705 18.07.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 125 686 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 160805 0140805 kuupäev 18.08.2005 28.08.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 51 534 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0180905 kuupäev 21.09.2005 summa käibemaks kokku 9 1-08-7666 - 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 10 800 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0301005 kuupäev 28.10.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 39 699 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0011105 kuupäev 02.11.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 9004 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 511205 kuupäev 28.12.2005 summa käibemaks kokku - 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 119 437 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 30106 0120106 kuupäev 05.01.2006 13.01.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 249 609 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 0060206 kuupäev 06.02.2006 0140206 0220206 14.02.2006 22.02.2006 220206 17.02.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 775 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam: arve nr 01/0306 kuupäev 01.03.2006 09/0306 17.03.2006 10/0306 0120306 20.03.2006 31.03.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 739 758 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 10 1-08-7666 kuus OÜ F H ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr kuupäev 03/0406 09.04.2006 10/0406 22.04.2006 11/0406 22/0406 23.04.2006 28.04.2006 23/0406 22/0406 28.04.2006 29.04.2006 0040406 0060406 20.04.2006 24.04.2006 0050406 0050406 27.04.2006 30.04.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 159 350 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 21/0506 kuupäev 23.05.2006 70506 25.05.2006 summa käibemaks kokku Seega R.Z oma tegevdirektori Arlet Martinson tegevuse läbi maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 386lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule 1 vastav summa või enam, kvalifitseeritav

§ 389lg 3 järgi.

3. Ülle Saar’t süüdistatakse selles, et tema R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) pearaamatupidajana aitas koos A.B , Raavo Raadik, T.U ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z maksudeklaratsioonides (vorm KMD), millised olid eelnevalt tema poolt täidetud, maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, kajastades raamatupidamises näiliste tehingute toimumist ning kandes OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid ostuarvete registrisse, samuti kajastades raamatupidamises OÜ Ä arvetelt arvestatud käibemaksu, mille kohta dokumendid puudusid ehk siis arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel R.Z suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. 11 1-08-7666 R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 80 280 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 10405 kuupäev 27.04.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 369 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved: arve nr 50505 60505 kuupäev 05.05.2005 05.05.2005 30505 12505 25.05.2005 30.05.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 716 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0010605 kuupäev 06.06.2005 0020605 0030605 07.06.2005 10.06.2005 0080605 27.06.2005 0090605 0110605 27.06.2005 28.06.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 134 462 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 0060705 0100705 kuupäev 06.07.2005 18.07.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 125 686 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 160805 0140805 kuupäev 18.08.2005 28.08.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 51 534 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr kuupäev summa käibemaks kokku 12 1-08-7666 0180905 21.09.2005 - 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 10 800 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0301005 kuupäev 28.10.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 39 699 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: arve nr 0011105 kuupäev 02.11.2005 summa käibemaks kokku - 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 9004 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 511205 kuupäev 28.12.2005 summa käibemaks kokku - 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 119 437 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: arve nr 30106 0120106 kuupäev 05.01.2006 13.01.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 249 609 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 0060206 kuupäev 06.02.2006 0140206 14.02.2006 0220206 220206 22.02.2006 17.02.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 775 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega enam: arve nr 01/0306 09/0306 kuupäev 01.03.2006 17.03.2006 10/0306 20.03.2006 summa käibemaks kokku 13 1-08-7666 0120306 31.03.2006 - 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 739 758 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 6 OÜ F H ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve nr 03/0406 10/0406 11/0406 kuupäev 09.04.2006 22.04.2006 23.04.2006 22/0406 28.04.2006 23/0406 22/0406 28.04.2006 29.04.2006 0040406 0060406 20.04.2006 24.04.2006 0050406 0050406 27.04.2006 30.04.2006 summa käibemaks kokku - 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 159 350 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: arve nr 21/0506 70506 kuupäev 23.05.2006 25.05.2006 summa käibemaks kokku Seega Ülle Saar aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 22lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 ja 3 järgi.

4. A.B süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ Ä, OÜ TB ning OÜ F H raamatupidamist ning andes juhiseid ettevõtete kontodele laekunud summade väljavõtmiseks, aitas koos Arlet Martinson, Raavo Raadik ja T.U-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt OÜ EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta valeandmete esitamisele, koostades Arlet Martinson, Ülle Saar või A.J käest saadud informatsiooni alusel OÜ Ä nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 030 179.61 krooni kohta. OÜ EB raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised OÜ Ä arved: 14 1-08-7666 Samuti aitas tema, korraldades OÜ Ä, OÜ TB ning OÜ F H raamatupidamist ja andes juhiseid ettevõtete kontodele laekunud summade väljavõtmiseks, koos Ülle Saar, Raavo Raadik, T.U ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, koostades Arlet Martinson või Ülle Saar käest saadud informatsiooni alusel OÜ Ä ja OÜ F H nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel R.Z suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis koos ilma nõuetele vastavate arveteta käibedeklaratsioonides käibemaksu arvestamisega Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. R.Z raamatupidamises kajastati järgmised OÜ Ä ja OÜ F H arved: 15 1-08-7666 Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Seega A.B aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 22lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, 1 kvalifitseeritav

§ 389lg 1 ja 3 järgi.

5. Raavo Raadik’ut süüdistatakse selles, et tema OÜ Ä juhatuse liikmena aitas koos Arlet Martinson, A.B ja T.U-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt OÜ EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta valeandmete esitamisele, allkirjastades A.B poolt OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti 16 1-08-7666 Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 030 179.61 krooni. Samuti võttis tema vastavalt Arlet Martinson ja A.B käest saadud korraldustele nii OÜ Ä kontole laekunud kui ka T.U abiga OÜ TB kontodele laekunud summad välja ning toimetas need R.Z kontorisse. Osutatud kaasabi eest sai Raavo Raadik kriminaaltulu 193 385 krooni. Nimelt kandis OÜ Estera Balitic vahendatud arvete alusel üle 11 409 688 krooni, millest käibemaks moodustab 1 740 460.80 krooni. Üle kantud summast tagastati ettevõttele summa, millest oli maha arvestatud pool käibemaksusummas ehk 870 230.40 krooni. Nimetatud summa jagati Arlet Martinsoni ja Raavo Raadiku vahel selliselt, et esimesele jäi 7% ning teisele 2%. OÜ EB raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised OÜ Ä arved: Samuti aitas tema OÜ Ä juhatuse liikmena koos Ülle Saar, A.B, T.U ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, allkirjastades A.B poolt OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel R.Z koos ilma nõuetele vastavate arveteta deklaratsioonides käibemaksu arvestamisega suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Samuti võttis tema vastavalt Arlet Martinson ja A.B käest saadud korraldustele nii OÜ Ä kontole laekunud kui ka T.U ja E.S abiga OÜ TB ja OÜ F H kontodele laekunud summad välja ning toimetas need R.Z kontorisse. Sellise 17 1-08-7666 tegevusega aitas Raavo Raadik kaasa R.Z poolt deklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel jättis ettevõtte Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Osutatud kaasabi eest sai Raavo Raadik kriminaaltulu 288 958 krooni, mis on 2% OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud arvetel kajastatud käibemaksust. R.Z raamatupidamises kajastati järgmised OÜ Ä arved: Samuti toimus ülekannete tegemine ja summade välja võtmine OÜ F H arvete alusel. Nimetatud ettevõtte juhatuse liikme E.S värbas Raavo Raadik, olles sealjuures teadlik, et reaalset majandustegevust nimetatud ettevõttes toimuma ei hakka. Omades kontrolli ettevõttes toimuva üle, oli Raavo Raadik teadlik ka alljärgnevate arvete alusel toimunud summade liikumisest: 18 1-08-7666 Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Seega Raavo Raadik aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 22lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, 1 kvalifitseeritav

§ 389lg 1 ja 3 järgi.

6. T.U süüdistatakse selles, et tema OÜ TB juhatuse liikmena aitas koos Arlet Martinson, Raavo Raadik ja A.B-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt OÜ EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta valeandmete esitamisele, mis seisnes OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu suurendamises, mille tulemusena jäi Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 030 179.61 krooni. Nimelt võttis tema ajavahemikul november 2005.a kuni juuni 2006.a A.B või Raavo Raadik korraldusel OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel OÜ TB kontole OÜ-lt EB laekunud summad sularahas välja ning toimetas R.Z kontorisse. Samuti aitas tema OÜ TB juhatuse liikmena koos Ülle Saar, Raavo Raadik, A.B ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, mis seisnes OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete ning ilma nõuetele vastavate arveteta käibedeklaratsioonides käibemaksu arvestamises, mille alusel R.Z suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Nimelt võttis tema ajavahemikul november 2005.a kuni juuni 2006.a A.B või Raavo Raadik korraldusel OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel OÜ TB kontole R.Z laekunud summad sularahas välja ning toimetas R.Z kontorisse. Lisaks sellele võttis T.U välja R.Z laekunud summad ka OÜ F H kontodelt. Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti 19 1-08-7666 KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Seega T.U aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 22lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 ja 3 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Süüdistatav Arlet Martinson end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et oli R.Zi (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) tegevdirektor ja tema vastutas raamatupidamise õige pidamise eest ning tegi ka deklaratsioone. Ülle Saar oli lihtne käsutäitja, kellel ta hiljem lubas ka e-deklaratsioone teha. OÜ Äis oli juhatajaks Raavo Raadik, kellega tema tegi finantstehinguid. Otse ei ole ta Äist raha saanud, Raadikuga võis ta suhelda ka kui eraisikuga. TBuga oli finantssuhe. T.U-ga on ta suhelnud ja arutanud lepingut. R.Z osutas EBule transporditeenust ja ostis sellelt puitu. Viimane oli R.Zile võlgu ja A.J ettevõtte juhina hoidis maksmisest kõrvale. Süüdistatava selgitas, et tema tegi Ji tuttavaks A.B ja Raadikuga. Süüdistatav OÜ Atromak end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Juhatuse liige A.B teatas, et ettevõte on pankrotis ja tema volitused on lõppenud. Kaitsja hinnangul ei ole kuritegu tõendamist leidnud, kaup osteti R.Zi pool OÜ-dest Ä ja F H. Ei ole tõendeid selle kohta, et R.Z oleks maksuhaldurile valeandmeid esitanud. Süüdistatav Ülle Saar end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et oli Visorekis arvestajaraamatupidaja, tal puudus otsustamise ja allkirjaõigus. Martinson juhtis kogu firma tegevust. R.Z tegi ärilisi tehinguid Äi, F H ja EBuga. Süüdistatav selgitas, et tegi raamatupidamise algdokumentidest koondi ja Martinson esitas maksudeklaratsioonid. Hiljem lubas Martinson tal endal ka deklaratsioone esitada. Tagantjärgi ei ole ta kunagi dokumente vormistanud. Sularahaga tegeles Martinson, tema vaid tegi makseorderi, kui kästi. Kogu R.Zi laoseisu puudutav dokumentatsioon oli olemas, kuid pärast läbiotsimist ei tea kuhu kadusid. Süüdistatav A.B end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on olnud Äis palgaline töötaja ja hiljem osutanud finantsnõustamist. Allkirjaõigust tal ei olnud. Ta on teinud raamatupidamist ka TBule. Kõikidel arvetel jms., mida tema koostas olid olemas alusdokumendid. Süüdistatav Raavo Raadik end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on OÜ Ä juhatuse liige. Raamatupidamisega tegeles firmas A.B. Ettevõttel oli P saeveski ja veoteenust pakkus R.Z. Raamatupidamine oli korrast ära, selle tõttu ei kajastu kõik tegevused dokumentides. Kõik tehingud toimusid sularahas, vahel võttis omale ka ettevõtte raha, kuna elada oli ka vaja millestki. Süüdistatav T.U end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on TBu juhatuse liige. Firmaomanikuks sai ta läbi A.B tutvuste. Raadik teadis ka tema soovist firmaomanikuks saada. A.B oli tema firmas finantsnõunikuks ja tegi raamatupidamistööd. Firma tegeles inkassoteenuste osutamisega. Sellelt pinnalt tegi ta koostööd Martinsoniga. Eeluurimisel antud ütlused, milles ta süü omaks võttis, on antud politseipoolse surve tulemusel ja on seega ebaõiged. 20 1-08-7666 Süüdistatav A.J tunnistas end kuriteos süüdi ja andis ütlusi selles, et tema oli OÜ EB juhatuse esimees ja vastutas esitatavate maksudeklaratsioonide õigsuse eest. Seoses Äiga puutus ta kokku Martinsoni, Saare, A.B ja Raadikuga. Sellest firmast ostis EB puitu fiktiivselt, sisuliselt mingit majandustegevust ei toimunud. Vastavad arved sai ta R.Zi kontorist, kas Martinsoni või Saare käest. Arved koostati tema ütluste järgi, et ei peaks maksuametile käibemaksu maksma. Need summade arvutused edastas ta Martinsonile või Saarele. Arvete alusel ja Martinsonilt saadud info põhjal kanti summa kuhu vaja. TBuga töötas sama skeem, kus muuhulgas A.B ja Raadik käisid tutvumas tema firmaga, et siis teha fiktiivset transpordikulu. Näiteks kokkuleppel Martinsoniga tasus ta fiktiivse arve ja pärast sai ülekantus summa tagasi ja lisaks veel pool käibemaksu summast. Raha sai kätte R.Zi kontorist Martinsoni käest, kui teda ennast polnud, oli raha juba valmis pandud. Seda summat nimetati omavahel salamisi sõnadega „mesi“ või „küpsis“. „Tiirutamine“ tähendas, et kui raha oli kätte saadud, siis viis ta raha uuesti panka ja lasti veel ühe korra läbi, et siis näiliselt võlgasid maha saada. Süüdistatav E.S tunnistas end süüdi kuriteos ja seletas, et F H juhiks sai ta nii, et Raadik saatis teda koos T.U-ga advokaadibüroosse, kuna ise ei teadnud mida teha. Seejärel saanud Raadikult juhised, avas ta pangakontod. Tegelikust majandustegevusest ei teadnud ta midagi. Ühel korral on ta A.B juhiste järgi avalikus internetipunktis täitnud maksudeklaratsiooni, kus viimane õpetas kust kuhu, millisel väljal liikuda, kusjuures need andmed mida sisse kanda olid vaid A.B. Vahel kirjutas ta mingitele arvetele ka alla. Saadud pangakaartidega tuli raha välja võtta ja viia vastavalt Raadikult, A.B-lt või vahel ka T.U-lt saadud juhistele kuhu vaja. Tunnistaja A.P, kelle ütlused kohus avaldas (7 kd tl 234-237) KrMS § 291 p 1 alusel, selgitas, et tema töötas alates 2003 kevadest või suvest saeraami töölisena saeveskis firmas, mille nimi oli alguses OÜ LP, A.B juhtimisel ja seejärel alates 2004 samas kohas, kuid firma nimi oli siis OÜ Ä, millise juhatajaks oli Raavo Raadik. Siis jagasid korraldusi nii A.B kui ka Raadik. Nemad tegelesid nii saagimiseks vajaliku materjali hankimise, kui valmis materjali äraveoga. Tema ei tea, kes tegeles raamatupidamisega. Samas tema märkis kohapeal paberilipikutele saetud materjali kogused ja sortimendi. Tööd oli vähe, ühes kuus saeti 50-100 tm puitu, mis oli võimsust arvestades vaid mõne päeva kogus. Töötasu maksid A.B või Raadik alati sularahas, palk oli 2000-3000 krooni kuus. Sellest rahast tuli veel endal maksta saeteritamise eest. 2005 ja 2006 aastate talvekuudel seisis külma tõttu töö täielikult. Tunnistaja H S andis ütlusi selles, et tema on raamatupidajana teinud A.B firmale raamatupidamist. Tunnistaja K K andis ütlusi selles, et tema tegi OÜ EB’ule raamatupidamist. Tema koostas esitatud algdokumentide põhjal maksudeklaratsioonid. Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu palus lugeda teda tsiviilhagejaks ning riigile tekitatud kahju süüdlastelt sisse nõuda. Lisaks uuriti kohtulikult asitõendeid, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes

§ 56vastavad karistused.

Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatavatele on esitatud süüdistused maksude maksmisest kõrvalehoidumises, olles seotud kahe juriidilise isikuga – OÜ EB ning R.Z, kus esimene on neist jätnud riigile tasumata käibemaksu 2 827 217 krooni ning teine 2 600 626 krooni, pannes sellega toime 21 1-08-7666

§ 386lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuivõrd aga juriidiline isik ei saa tegutseda ilma füüsiliste isikuteta, on maksukuriteo toimepanemises esitatud süüdistused Arlet Martinsonile ja A.Jile kui täideviijatele

§ 386

lg 1 ning Ülle Saarele, A.B-le , Raavo Raadikule, T.U-le ja E.Sle kaasaaitajatena

§ 386lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegudele. Praeguseks on menetlus Kr

MS § 202 alusel lõpetatud A.Ji ja E.S osas. Käesoleva kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine ning maksuhaldurite õiguspärane tegevus maksude haldamisel, laiemas plaanis maksundus tervikuna. Käesolev kuritegu puudutab ainult riiklikke makse, s.h. käibemaksu. Paragrahvis kirjeldatud tegu on karistatav kuriteona, kui maksudena jäi laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab väära maksuarvutuse esitamine. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Juriidilisele isikule inkrimineeritav tegu peab olema toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega juriidilise isiku vastutuselevõtmise eeldused tuleb tuvastada konkreetse füüsilise isiku käitumises. Süüdistuse kohaselt vaadeldaval perioodil, s.o. aprill 2005.a kuni mai 2006.a, mõlemad juriidilised isikud kasutasid raamatupidamises reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga jätta Eesti Vabariigile maksmata käibemaks enda poolt osutatud teenustelt või müüdud kaupadelt. Süüdistuse kohaselt on dokumentidel ja raamatupidamises kajastatud tehingud ettevõtete vahel OÜ Ä ja OÜ EB, OÜ Ä ja R.Z ning OÜ F H ja R.Z sellised, kus müüakse kas olematut kaupa või olematut teenust ja kuigi ostjapool müüjale nagu tasuks, ei ole siiski reaalset majandustehingut aset leidnud.

1. R.Z (alates 10.03.2010.a ärinimega OÜ Atromak) Kohtulikul uurimine tuvastas, et Arlet Martinson töötades alates 01.02.2005.a R.Z tegevdirektorina, oli vastavalt 01.02.2005.a R.Z juhatuse liikme J.O (kd 3 tl 1-3) ja Arlet Martinsoni vahel sõlmitud töölepingule nr 01 ja tegevdirektori ametijuhendile (kd 4 tl 26) kohustatud tegevdirektorina organiseerima, juhtima ning planeerima firma majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning valima personali. Arlet Martinson oli seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Ülle Saar töötas R.Z pearaamatupidajana. Vastavalt 01.02.2005.a R.Z tegevdirektori Arlet Martinsoni ja Ülle Saare vahel sõlmitud töölepingule nr 9 ja pearaamatupidaja ametijuhendile (kd 4 tl 7-11) on tema tööülesandeks firma raamatupidamisalane tegevus, s.h ettevõtte raamatupidamise korraldamine, töökorralduste ja tööülesannete andmine. Lähtudes eeltoodust oli neil kui maksumaksja eest otsustavatel ja vastutavatel isikutel maksukorralduse seaduse ( MKS) § 6 lg 2 järgi kohustus seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksu maksta ning täita teisi neile seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Kogutud tõendite pinnalt tuvastas kohus, et R.Z kasutas oma raamatupidamises arveid, kus näidati soetust OÜ-lt Ä ja OÜ-lt F H. Nimetatud arved on saadud läbiotsimise käigus (kd 3 tl 4-10, 89-94, kd 7 tl 138-143) ning avaldatud ja uuritud kohtumenetluse käigus alljärgnevalt: 22 1-08-7666 Samuti sai R.Z raamatupidaja Ülle Saare ütlustega kinnituse see, et need arved olid aluseks käibedeklaratsioonides andmete esitamisel. Vajalikud andmed deklaratsioonidele saadi Ülle Saare koostatud koondist (ostuarvete tabelist), mis koos Arlet Martinsoniga igakord eelnevalt üle kontrolliti. Lisaks läbiotsimisel leitud ja äravõetud arvetele, oli deklaratsioonide esitamisel aluseks veel 10 tehingut OÜ-ga Ä, mis kõik kajastati käibeandmikus. Samuti selgitas Ülle Saar, et kaks arvet – nr 0180905 kuupäevaga 21.09.2005.a ja nr 0050406 kuupäevaga 30.04.2006 – on kantud käibeandmikusse küll osaliselt vigadega – OÜ Ä nime asemel on sõna kala ning teisel juhul on firma nimi jäänud üldse märkimata – on siiski ka need arved raamatupidamises kajastatud ja deklaratsioonide esitamisel arvesse võetud. 23 1-08-7666 Kuivõrd aga tegelikult arvetel ega käibeandmikus ilma arveta kajastatud tehinguid ei toimunud, osutusid ka käibedeklaratsioonidel esitatud andmed valeks (valeandmed kd 8 tl 11 ja 22-23). Seoses sellega pandi aga toime maksupettus, milles osalesid Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S. Nii Ülle Saare kui ka Arlet Martinsoni ütlustest selgus, et mõlemad olid seotud deklaratsioonide esitamisega ning et seda tehti elektrooniliselt. Nimetatut kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid (kd 8 tl 1-8, 11 ja 22-23). Lisaks sai kinnituse see, et Arlet Martinson oli tegevjuht, kes vastutas finantstehingute eest, olles selleks pädevuse saanud nii volikirjaga, kui et see oli kirjas ka töölepingus. Arlet Martinsoni ütluste järgi tegi Ülle Saar ettevõttes kõik nii, nagu tema soovis, kusjuures ka teised süüdistatavad seda. Erinevalt aga Ülle Saare ütlustest kinnitasid nad ka seda, et Ülle Saar oli see, kellele viidi raha ja kellelt saadi raha ning kellega jagati infot ka arvete osas, kuid muud mitte. Ülle Saar ise eitas oma seost tehingutega ning kinnitas, et ei tea „tiirutamistest“ ega tehingute sisust midagi. Tema jaoks olid tehingud toimunud talle kui raamatupidajale esitatud arvete alusel. Kuigi kohtulikul uurimisel süüdistavate ristküsitluse käigus anti ütlusi, mis pidid näitama Ülle Saart kui asjast mitte teadvat, kuid Arlet Martinsoni juhiste järgi tegutsevat isikut, ei haaku need ütlused teiste kogutud tõenditega. Nimelt kinnitab jälitustegevuse käigus kogutud teave, et Ülle Saar omas kogu süsteemis olulist rolli ja ta oli teadlik toimepandavast maksupettusest, mis seisnes fiktiivsete arvete alusel soetuse kajastamises. Nii on salvestatud tema kõned Arlet Martinsoni kui ka A.B-ga, kus arutatakse summade tiirutamisest, mida Ülle Saar peab teistelegi selgitama, sh soovitab ta neid ringe rahaga ka ise teha, samuti arvete koostamisest ja neile allkirjade panemisest, sh selliste tehingute kohta, mis on juba oma “tiirutamise” ära teinud. Selline raamatupidamise dokumentide nõudmine ja juhiste jagamine summade ülekandmise kohta ja ka rahade enda käes hoidmine, mis samuti kajastub salvestatud kõnedest, kinnitab vaid üheselt, et Ülle Saar teadis mis toimus ning osales ka ise maksupettuses, kuna tema kanda oli raamatupidamise osa korrashoid (vt kõned 16.03.2006 kell 11:08, 15:21 ja 16:38; 24.03.2006 kell 13:23 ja 14:44; 29.03.2006 kell 14:33; 30.05.2006 kell 16:41 ja 17:13; 31.05.2006 kell 10:25; 02.06.2006 kell 13:14). Lisaks leiti tema kodust paber, kus on peal skeem (kd 7 tl 137). Eriti tuleb selle tõendi juures rõhutada viidet, mis näitab raha sissetulemist R.Z ja seejärel seal pärast skeeme kahel korral mustalt välja läheb. Ülle Saar eitas teadmist selle dokumendi kohta, samas aga seletas kohtule teise skeemi sisu, unustades, et need kaks skeemi asuvad ühel ja samal A4 formaadis lehel, kuid üks ühel ja teine teisel poolel. Samuti on käekirja sarnasus silmaga nähtav. Seega arvestades, et dokument leiti Ülle Saare kodust ja sellel on skeem raha ettevõttest välja viimise kohta, kinnitab antud tõend kogumis teiste tõenditega Ülle Saare teadlikku osalemist maksupettuses. R.Z on kaupade ja teenuste soetamist näidanud kahelt ettevõttelt: OÜ Ä ja OÜ F H. Viimase ettevõte juhatuse liikmeks oli E.S (kd 7 tl 1-5). Antud äriühingut asus ta juhtima Raavo Raadiku ettepanekul ning T.U oli see, kes ta vastavate toimingute tegemiseks notarisse viis. Raavo Raadiku juhiste järgi avas E.S ka pangakontod, saades enda valdusse muuhulgas AS Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga deebetkaardid (kd 1 tl 44). Nimetatud kaartide juures on aga oluline märkida, et lisaks E.Sle kasutas neid ka T.U ettevõtte pangakontodele laekunud summade väljavõtmiseks. E.S ütlustest tuleneb, et tema ülesandeks oli vastavalt saadud juhistele kontodelt summade väljavõtmine ning siis selle toimetamine ettenähtud isikule. Vajalikud juhised andis talle põhiliselt Raavo Raadik, aga ka A.B ning T.U, nimetatud isikutele viis ta ka juhiste järgi väljavõetud summad. Rohkem ülesandeid temal ei olnud, pigem oli ettevõtte tegevusega kursis A.B ja Raavo Raadik. Nimetatud ütlused kattuvad sellega, et ka läbiotsimiste käigus leiti mõlema isiku juures OÜ F H dokumente (kd 5 tl 156-187 ja kd 6 tl 24 1-08-7666 38-54). Samuti kinnitas nii E.S kui ka Raavo Raadik, et ettevõtte raamatupidamist tegi A.B . Kuigi kohtus ei meenunud nimetatud asjaolu A.B-le endale ega ka see, et tema oleks arveid koostanud – kinnitasid nii E.S kui Raavo Raadik, et arved tegi R.Z A.B . Kusjuures 15.06.2006.a MTÜ Ratsaspordiklubi Parkuur kontoris teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa OÜ F H raamatupidamise dokumendid, sh ka arved R.Z (kd 5 tl 156-187). Raavo Raadiku sõnade kohaselt tegeles A.B ka tehingute osas kokkulepete sõlmimisega ning ta oli teadlik OÜ-le F H laekunud summadest, mistõttu andis selles osas ka käitumiseks juhiseid. Kuigi T.U oma seost OÜ F H eitas, ei kattu tema ütlused E.S seletuse ega ka salvestatud kõnedega. Tema ütluste usaldusväärsus on kahtluse alla seatud ka kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega kohtus, kus isik tunnistas, et asjaajamist juhtis Raadik, tema viis Raadiku juhiste kohaselt Selge kohtumajja ja panka dokumente vormistama. Selgitades et tema viis Selge poolt väljavõetud raha Martinsoni kätte P kontorisse jne. Seega tuleb T.U ütlused, mis on antud seoses Arlet Martinsoni ja tema rolliga, lugeda ebausaldusväärseks ning tõendina kõrvale jätta. R.Z väljastatud arvetel kajastatud tehingutest ei teadnud E.S midagi, tema juhatuse liikmena ei ole olnud ühegi tehingu juures ega puutunud kokku puidu või metsandusega ega andnud tehingute tegemiseks ka ühtegi volitust kellelegi teisele. Samuti ei ole ta mitte kunagi saanud R.Z sularaha. Kusjuures kohtulikul uurimisel said avaldatud Ülle Saare poolt esitatud R.Z kassa väljamineku orderid nr 1505/01, 1905/1, 2305/01, 2405/1 ja 2605/01, mis kinnitavad, et R.Z on sularahas andnud OÜ-le F H maikuus üle 1 285 962 krooni (kd 7 tl 88-92). Ekspertarvamuse kohaselt aga ei ole vastuvõtja allkirjad kirjutatud E.S poolt (kd 7 tl 232), mistõttu on tegemist võltsitud dokumentidega. Lisaks sai kohtus kinnituse see, et Ülle Saar ja Raavo Raadik soovisid juulis 2006 ehk siis pärast kriminaalmenetluse avalikuks tulekut veel osad dokumendi tagantjärgi ära täita, et OÜ R.Zi raamatupidamine nähtuks korras olevana. Nii saadetigi pärast ühist kontrolli Raavo Raadiku poolt E.Sle dokumendid nende allkirjastamiseks (kd 7 tl 49-55). Viimane seda aga ei teinud, sest nii nagu E.S ka kohtus tunnistas, oli ta saanud teadlikuks, et tegemist oli maksupettusega. Sellele järeldusele jõudis ta seetõttu, et ei olnud kunagi näinud kaupa. Lisaks toimusid OÜ-ga Fenser Haldus tehingud ka OÜ Ä, kelle nimelt väljastatud arveid R.Z raamatupidamises kajastati. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et ka neid arvetel kajastatud majandustehinguid tegelikult ei toimunud. Kaudselt kinnitavad seda tõendid fiktiivsete tehingute kohta OÜ-ga EB, aga ka R.Z ja OÜ F H vaheliste tehingute mittetoimumist kinnitavad tõendid. Nimelt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-87-09 on asutud seisukohale, et kuriteo toimepanemise viisi sarnasus võib olla käsitav iseseisva kaudse tõendina. Kuid kindlasti on kogu süüdistuse tõendamise juures oluline roll jälitustegevuse käigus kogutud teabel, mis on vormistatud jälitustoimingu protokollis, mis on avaldatud ja uuritud kohtuistungil. Siinjuures mõned näited kõnedest, mis kinnitavad tehingute mitte toimumist: Nii näiteks helistas 28.03.2006.a kella 10:32 ajal Arlet Martinson T.U-le ja küsis, et kas on võimalik teha ülekannet summas sada kakskümmend kolm. T.U vastas seepeale, et ei ole probleemi. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 28.03.2006.a kontole 123 000.84 krooni R.Z arvelduskontolt nr xxx, makse selgitusega Ä OÜ arve nr 0220206 22.02.2006 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 28.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 122 700.00 krooni. 29.03.2006.a kella 11:46 ajal helistas Arlet Martinson Raavo Raadikule ja küsis, et kas T.U-le võib kakssada viiskümmend hansasse. Raavo Raadik vastas seepeale, et saab 25 1-08-7666 ikka. 29.03.2006.a kella 14:41 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja ütles, et ülekanne tehti hoopis ühispanka ja kontrolligu viimane sealt. OÜ TB SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 29.03.2006.a kontole 251 303.70 krooni R.Z, makse selgitusega OÜ Ä akt 14.02.06 vastavalt kaaskirjale. 29.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt nr xxx SEB Eesti Ühispangas välja võtnud sularahas 99 500.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ TB arvelduskontolt Rüütli 45, Pärnu linnas asuvast sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku 50 000.00 krooni. Järgmisel päeval, s.o 30.03.2006.a, on T.U võtnud OÜ TB arvelduskontolt nr xxx välja sularahas 60 000.00 krooni ja ajavahemikus 10:24 kuni 10:27 Munga 2, Pärnus asuvast sularahaautomaadist veel kokku 41 400.00 krooni. SEB Eesti Ühispangast saadud fotoväljavõtetest nähtuvalt on 30.03.2006.a kella 10:24, 10:26 ja 10:27 ajal OÜ TB arvelduskontolt nr xxx sularaha väljavõtnud isikuks T.U. 04.04.2006.a kella 15:22 ajal helistas Arlet Martinson Raavo Raadikule ja ütles, et sada viiskend läks praegu hansast, mispeale Raavo Raadik vastas, et see tuleb siis Ti. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 04.04.2006.a kontole 150 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx, makse selgitusega Ä OÜ arve 0130206 17,02,06 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 04.04.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 149 500.00 krooni. 22.05.2006.a kella 14:10 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja küsis, kas fenserisse on võimalik midagi panna. A.B lubas telefonivestluse käigus täpsustada ja tagasi helistada. 22.05.2006.a kella 14:12 ajal helistaski A.B Arlet Martinsonile tagasi ja ütles, et põhimõtteliselt on võimalik aga enne kuute kätte ei saa. Arlet Martinson vastas, et see sobib. 22.05.2006 kella 18:22 ajal helistas T.U Arlet Martinsonile ja küsis kus viimane viibib ning ütleb, et ta tooks ära. Telefonivestluse käigus lepivad Arlet Martinson ja T.U kokku, et kohtuvad Mai elamurajoonis, kino ees. OÜ F H Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 22.05.2006.a kontole 190 620.60 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega akt 11 10,04,2006 ja arve 10/0406 lõplik makse. Samal kuupäeval, s.o 22.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 187 700.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ F H arvelduskontolt sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha summas 6 500.00 krooni. OÜ F H SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 22.05.2006.a kontole 240 000.00 krooni R.Z , makse selgitusega arve nr 10,04,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 22.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha 200 000.00 krooni, lisaks on ajavahemikus 13:27 kuni 13:30 võetud Pärnu linnas, Rüütli 40a asuvast sularahaautomaadist välja kokku sularaha summas 39 500.00 krooni. 26.05.2006.a kella 12:14 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja ütles, et neli pool purki seda head õli on läinud, millele A.B vastab, et selge. 26.05.2006 kella 12:33 ajal helistas Arlet Martinson uuesti A.B-le ja küsis viimaselt äpi (s.t OÜ Ä) summa suurust koos käibemaksuga, mille ta peab üle kandma. A.B vastas seepeale, et summaks on 188
2. 26.05.2006 kella 14:39 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja küsis viimaselt, mis firma sealt lõunast tulnud pudelid ära ostis. A.B vastab seepeale, et see f (s.t OÜ F H). OÜ F H Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 26.05.2006.a kontole 450 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega arve 11/0506 22,05,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 26.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha kokku summas 400 000.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ F H arvelduskontolt sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku 48 500.00 krooni. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 26.05.2006.a kontole 188 700.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega Ä OÜ arve 26 1-08-7666 0030506 24,05,06 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 26.05.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 188 000.00 krooni. 30.05.2006.a kella 12:31 ajal helistas A.B T.U-le ja küsis viimaselt, kas E.S kaardid on tema käes. Saanud jaatava vastuse, küsis A.B T.U-lt palju ühises järgi on, millele T.U vastas, et ühises on nelikümmend viis ja hansas üks. Edasise jutuajamise käigus palus A.B raha välja võtta ja enda kontorisse tuua. OÜ F H SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt on 30.05.2006.a ajavahemikus 12:45 kuni 12:47 Pärnu linnas, Papiniidu 8/10 asuvast sularahaautomaadist välja võetud kokku 45 000.00 krooni. OÜ F H arvelduskonto nr xxx Hansapangas väljatrükist nähtuvalt on 30.05.2006.a kella 12:48 ajal sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha summas 1 400.00 krooni. 02.06.2006.a kella 13:30 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja ütles, et sada viiskümmend läks hansasse ja küsis kas f saab ühisesse ka panna. T.U küsis seepeale palju Arlet Martinson sinna panna tahab, millele viimane vastas, et kaheksakümmend. T.U vastas seepeale, et kaheksakümmend ei ole probleemiks. OÜ F H Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 02.06.2006.a kontole 150 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega arve nr 22/0406 29,04,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 02.06.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 100 000.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ F H arvelduskontolt ajavahemikus 14:37 kuni 14:39 sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku summas 49 600.00 krooni. OÜ F H SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 02.06.2006.a kontole 80 000.00 krooni R.Z-ilt , makse selgitusega arve nr: 22/0406 29,04,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 02.06.2006.a, on E.S võtnud kontolt sularahas välja 50 000.00 krooni ning ajavahemikus 14:31 kuni 14:3 on Pärnu linnas, Suur – Sepa 16 asuvast sularahaautomaadist välja võetud kokku 29 900.00 krooni. See on vaid üks osa salvestatud kõnedest. Tervikuna on neist jälgitav, kuidas just Arlet Martinson koos Ülle Saarega korraldavad summade liigutamist erinevate ettevõtete kontode vahel ja lõpuks enda kätte summad sularahana kogusid. Kusjuures salvestatud on ka kõne, kus Raavo Raadik küsib Arlet Martinsonilt, kas viimane talle ka tegevust annab. Nimetatud vestlus lükkab ümber süüdistavate ütlused selle kohta, et Arlet Martinson abistas võlgade kättesaamisel. Pigem kinnitab see Arlet Martinsoni rolli ülesannete jagamisel. Samuti tuleb mitmest kõnest välja see, kuidas raha viiakse kontorisse ja et see on Arlet Martinsoni juurde viimine. Seda, et sularaha viidi R.Z kontorisse, kinnitab ka teostatud varjatud jälgimine (kd 2 tl 1-26). Lisaks jälitusprotokollile kajastatule, kinnitas kohtus ka T.U, et on OÜ TB juhatuse liige (vt ka kd 6 tl 115-119) Raavo Raadiku ja A.B osavõtul. Viimane tegi ka ettevõtte raamatupidamist ning seetõttu olid tema käes ka raamatupidamise dokumendid. Seda väidet kinnitavad ka läbiotsimised A.B juures. T.U kinnitas, et sai juhised tegutsemiseks Raavo Raadikult ja viimasele viis ta ka raha, mis ettevõtte kontolt sai välja võetud. Seda käitumist selgitas ta enda poolt OÜ-le Ä osutatud inkassoteenusega – ehk OÜ Ä võlgnikud kandsid summad tema äriühingule, pärast mida see välja võeti ja sularahas Raavo Raadikule viidi. Arveid osutatud teenuse eest esitatud ei ole, küll aga selgus antud ütlustest, et väljavõetud summast jäi alati mingi osa edasi andmata. T.U kinnitas, et paar protsenti oli tema tasuks. Ülejäänud läks kõik Raavo Raadikule. Ka Raavo Raadik koos ütluste avaldamisega meeldetuletuseks nõustus, et kinnipeetud summa suurus võis olla 1.5 kuni 2% summa suurusest. Seda raha vajas ta isiklikuks otstarbeks ja selle summa võtmine oli eelnevalt kooskõlastatud A.B-ga . Seega nähtub nendest ütlustest, et kogu raha liigutamise eest saadi tasu ning kuna tõendid 27 1-08-7666 kinnitavad, et selline liigutamine on ebaseaduslik ning toimepandud maksupettuse eesmärgil, 1 on saadud tulu puhul tegemist kriminaaltuluga, mis

§ 83järgi kuulub konfiskeerimisele.

Seda, et tegemist oli kriminaaltuluga, kinnitavad ka A.Ji vastavad ütlused. T.U kinnitas kohtus, et viis kogu raha ainult ja alati Raavo Raadikule. Hinnates neid ütlusi kogumis A.J poolt antud ütlustega ning jälitusprotokollis kajastatuga, on selge, et süüdistatav on lihtsalt asunud kohtus kasutama oma võimalust mitte rääkida tõtt. Kuigi T.U tunnistas, et summad võttis kontolt välja pärast seda, kui talle tuli teade telefoni kaudu või Raavo Raadiku poolt, selgus et need ütlused on selles osas vastuolus, et tegelikult andis mõnel korral ka A.B teada, et raha on tulnud ja et see tuleb tuua kas tema kätte või R.Z kontorisse. See ilmneb jälitustegevuse käigus kogutud teabest. Samuti eitas T.U raha viimist R.Z kontorisse, tuues seal viibimise selgituseks läbi Arlet Martinsoni ütluse välja uue asjaolu selle kohta, et R.Z kontoriga ühes majas asus ka kellegi A kontor, kus ta käis ja kuhu raha sai jätta. Raavo Raadik oma ütlustega kinnitas, et viis raha OÜ R.Zi kontorisse ning seda väidetavalt hoiule. Need ütlused aga ei ole usaldusväärsed, sest miks peaks R.Z poolt laekunud summad võtma koheselt sularahas välja ja siis viima tagasi R.Z kontorisse hoiule. See, et hoiule viimise jutt ei ole usaldusväärne, tuleb ka T.U ja Raavo Raadiku ütluste analüüsist. Nii väitis T.U , et tema viis raha Anti juurde, samas Raavo Raadik kinnitas kohtule, et kui oli sularahas summad välja võtnud või kui selle summa oli temale toonud alati ära T.U, jagas ta selle alati laiali. Seega, mis raha sai veel T.U sinna A juurde hoiule viia, kui see oli juba üle antud Raavo Raadikule kui viimasele kuuluv raha, kes selle omakorda jagas laiali väidetavatele allhankijatele. Jälgides salvestud kõnesid asjaomaste isikute vahel, ei kinnita seda ütlust mitte miski. Tegemist on süüdistavate paljasõnalise kaitseversiooniga. Täpselt sama võib väita ütluste kohta, mille kohaselt käis T.U R.Z kontoris Arlet Martinsoniga kontrollimas arveid, mis väidetavalt siis kajastasid tehinguid R.Z ja OÜ Ä vahel. Arvestades, et kogu finantsnõustamine ja arvete koostamine oli A.B ülesandeks ja arveid allkirjastas Raavo Raadik ja samuti kontrollis kõike Ülle Saar, siis pole eluliselt usutav, et enne ülekande tegemist oli vajalik T.U viia läbi veel erikontroll. Lisaks tuleb salvestatud kõnedest, et T.U käest pigem uuritakse, kas ta on olemas, et summasid liigutada ning et millal ta need summad ära toob. Mitte miski ei kinnita versiooni arvete kontrollist, pigem tuleneb sealt üheselt ja arusaadavalt see, et T.U käis vastavalt juhistele Arlet Martinsonile raha viimas. Seega olid OÜ-ga TB seotud T.U , aga suurt rolli kogu tegevuses mängis nii Raavo Raadik kui ka A.B. Nii nagu tõenditest selgub, oli viimase ülesandeks eelkõige kogu nn paberimajandus ehk siis raamatupidamise korrahoid ja kõik muu sellega seonduv. Raavo Raadiku kaudu toimus aga T.U abil laekunud summade liigutamine vastavalt kokkulepitud skeemidele, millest olid teadlikud nii Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B kui ka Raavo Raadik ja T.U ise. Jätkates OÜ Ä poolt väljastatud arvetega, vajab selle ettevõttega seotud isikute osas märkimist alljärgnev. Nimetatud äriühingu juhatuse liige oli Raavo Raadik (kd 5 tl 231-235). Samuti pole vaidlust selles, et ettevõtte raamatupidamist tegi A.B, nimetades ennast finantsnõunikuks ning ettevõtte deklaratsioonid koostas A.B ning esitas Raavo Raadik. Sama moodi käis arvete koostamine: A.B tegi need talle edastatud informatsiooni alusel ning allkirjastas Raavo Raadik. Kuigi antud ettevõtte juht ja vastutav isik oli Raavo Raadik, ei osanud ta kirjeldada tehinguid R.Z . Samas oli tal meeles, et kokkulepped tehti omavahel A.B ja Arlet Martinsoniga. Ja seda väidetavalt põhjusel, et Arlet Martinson teadis kust puitu osta. Siinjuures on muidugi kummaline see, et antud ütluste kohaselt soetas OÜ Ä puitu Arlet Martinsoni soovitusel ja siis müüs R.Z, 28 1-08-7666 mida juhtis ka Arlet Martinson. Teisest küljest aga haakuvad need ütlused praktikas enim levinud käibemaksuskeemiga, kus ettevõtte soetab küll kauba, aga seda kas mustalt või mitte käibemaksukohustuslaselt, mistõttu vajab raamatupidamisse fiktiivset arvet. Siinjuures toetab seda skeemi ka kaitsja Vahur Kivistiku poolt küsitluse käigus väljatoodu, et kaup kui selline võis isegi olla R.Z laoarvestuses olemas. Arvestades aga seda, et reaalsed tehinguid ei toimunud OÜ-ga Ä, ei tohtinud selle ettevõtte nimelt väljastatud arvete alusel R.Z sisendkäibemaksu arvestada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et käibemaksukohustuslasel on lubatud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel. Tulenevalt kogutud tõenditest aga OÜ Ä poolt väljastatud arved sellele ei vasta. Lisaks on siinjuures oluline, et Raavo Raadik tunnistas, et summade laekumisest teatasid talle nii Arlet Martinson kui ka Ülle Saar, samuti A.B. Arvestades, et tegemist oli ettevõtet juhtiva isikuga, kellele olid kõik juurdepääsuõigused ettevõtte kontole (kd 1 tl 3, 32, 37-44, 103-105), oleks saanud oma rahaasju hoida kontrolli alla ka ilma teiste poolt pideva ülevaate andmiseta. Pigem selline info jagamine, kusjuures kasutades mitte avatud teksti, vaid proovides sõnumit edasi anda varjatult, kinnitab vaid ühiselt maksupettuse toimepanemist. Vestlustest nähtuvalt on süüdistavad teadlikud oma kuritegelikust käitumisest ning seetõttu suhtlemisel ja sõnumite edastamisel ei nimetanud tegevusi õigete nimedega, et sealhulgas minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Seega kui oleks olnud tegemist reaalsete majandustehingutega äripartnerite vahel, oleks see jälgitav ka salvestatud kõnedest ja need mitte ei kajastaks vaid vestlusi rahade ülekandmistest ja väljavõtmisest ning edasi toimetamisest, vaid ka tehingupoolte vahel olulisi kokkuleppeid tehingu toimumise osas. Hetkel nähtub tõenditest vaid sularaha kandumised kontode vahel ning seejärel kohene sularahas väljavõtmine. Ja mis kõige tähtsam – OÜ Ä raamatupidamises ei ole ühtegi dokumenti, mis viitaks edasimüügiks mõeldud kauba soetamisele. Kui aga ettevõte ei ostnud kaupa, siis ei ole võimalik seda edasi müüa. Kuna müüdi puitu, oli vajalik selleks ka transport korralda – vastava sisulisi vestlus isikute vahel pole aset leidnud, samuti puuduvad raamatupidamises vastavad dokumendid. Seda, et tehingud tegelikult aset ei leidnud, kinnitavad ka A.P KrMS § 291 p 1 alusel avaldatud ütlused selle kohta, et OÜ Ä tegevuse ajal saeti 50 kuni 100 tihumeetrit ümarmaterjali kuus ning et töö L saeveskis seisis täielikult 2005.a ja 2006.a talvekuudel. Arvestades, et tunnistaja on üle kuulatud 13.06.2006.a, viitab ta oma ütluses 2005.a lõpule ning 2006.a algusele. OÜ-le EB väljastatud arvetel näidatakse aga saematerjali müüki aprillis 1239.91 tm, mais 500.8 tm, juunis 1590.6 tm, juulis 608.7 tm, septembris 1936.6 tm, oktoobris 1785.9 tm ja jaanuaris 2006.a 420 tm OÜ Ä poolt. Lisades siia veel ka tehingud R.Z (juunis 2282.556 tm, juulis 952.8 tm, septembris 438.06 tm, novembris 390.3 tm, 2006.a jaanuaris 559.26 tm ja veebruaris 1789 tm), on üheselt jälgitav, et OÜ-le EB ja R.Z müüdud kogus on mitu korda suurem, kui saeveski reaalset toota jõudis. Seega hinnates A.P ütlusi kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega, kinnitavad need, et OÜ Ä ja R.Z vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid. Täiendavalt tuleb aga välja tuua A.B roll OÜ-s Ä. Nimelt on süüdistavad oma ütlustega proovinud kohut veenda, et A.B oli vaid raamatupidaja või finantsnõunik, kes tegi samuti seda, mida temalt paluti, ise asjast ülevaadet omamata. Need ütlused ei haaku teiste kogutud tõenditega ning A.B teadmine toimepandud maksupettusest on jälgitav järgmisest tema enda salvestatud vestlustest: 17.03.2006 kell 12:56; 24.03.2006 kell 13:23 ja 16:28; 27.03.2006 kell 11:08;29.03.2006 kell 14:33; 05.06.2006 kell 12:46, 13:16, 13:26, 13:50, 14:43; 22.05.2006 kell 14:10 ja 14:12; 31.05.2006 kell 13:01; 02.06.2006 kell 13:14; 29 1-08-7666 05.06.2006 kell 11:57 ning kõik kõned jälitusprotokollist, mis asub teises köitel toimikulehekülgedel 80-93. A.B, kes omas ülevaadet ja korraldas raamatupidamist takistas menetlejate poolt läbiviidavat läbiotsimist. A.B ei avanud menetlustoimingute teostamiseks ust ning tema arvuti vaatluse käigus tuvastati, et sel ajavahemikul, kui menetlejad olid ukse taga ja ootasid lukumeistri abil sisenemist, kustutas ta mitu OÜ-ga Ä seotud arvutifaili (kd 4 tl 186233), mida siiski oli võimalik taastada. See kinnitab kohtu veendumust, et isik tegeles kuritegevusega. Seega oli R.Z maksupettuse toime panemine seotud kokku viie isikuga: Arlet Martinsoniga kui ettevõtte tegevjuhiga, kelle juhiste järgi valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid elektrooniliselt (kd 7 tl 243-245) esitati ja kes fiktiivsed arved organiseeris, Ülle Saarega, kes kajastas tegelikkusele mitte vastavad arved aga ka tehingud, mille kohta arved puudusid, raamatupidamises ja võttis need aluseks deklaratsioonide esitamisel, A.B-ga, kes korraldas fiktiivseid arveid väljastavate ettevõtete raamatupidamist ning kes koostas talle edastatud andmete alusel vajalikud arved, sh jagas juhiseid laekunud summade kohta ning teavet, mida summadega edasi teha, Raavo Raadikuga, kes allkirjastas fiktiivsed arved ning võttis ise OÜ Ä arvelt ja lasi võtta T.U OÜ T B kontolt välja sularaha ning korraldas selle toimetamise Arlet Martinsonile, T.U-ga, kes OÜ T B juhatuse liikmena võttis vastavalt saadud juhistele ettevõtte kontodele laekunud summa sularahas välja ja toimetas selle kas Raavo Raadikule, A.B-le või Arlet Martinsonile. Seega olid Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S R.Z tegevusega valeandmete esitamisel seotud, nad olid üksteise tegevusest teadlikud ning raha liikumine oli vastavalt nende rollidele kontrolli all. Kusjuures A.B poolt koostatud ja Raavo Raadiku poolt allkirjastatud tegelikkusele mittevastavad arved on käesoleval juhul sisendkäibemaksu alusetu deklareerimisel käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Samuti maandab neid riske arvete eest näilik tasumine, misjärel aga sularaha teiste hulgas ka T.U poolt välja võetakse ja tegelikule omanikule tagasi toimetatakse. Seega tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele edastamine, sh laekunud summade tagastamine A.B, Raadiku, T.U ja S poolt on objektiivselt vaadeldav kuriteo toimepanemise ainelise kaasabina

§ 22lg 3 tähenduses.

Arvestades, et kogu skeemi juures oli Ülle Saare roll fiktiivsete arvete korrektne kajastamine raamatupidamises tervikskeemi arvestades, tuleb tema käitumist vaadelda kui vaimse ja ainelise kaasabi osutamisena

§ 22lg 3 tähenduses.

Kõik kaasaaitajad teadsid, et Arlet Martinson täideviijana tegutseb maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mistõttu on tuvastatud nende käitumises ka subjektiivne koosseis. Kohtuliku uurimise käigus on saanud kinnituse asjaolu, et süüdistatavate tegevuse tulemusena esitati maksuhaldurile ajavahemikul aprill 2005 kuni mai 2006 R.Z käibedeklaratsioonides valeandmeid, kasutades reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade ja teenuste soetamise kohta OÜ Ä ja OÜ F H nimelt selleks, et R.Z saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka arvetel kajastatud käibemaksu. Näitamaks näiliste tehingute toimumist, kajastas äriühingu raamatupidaja Ülle Saar teadlikult OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arved R.Z ostuarvete registris, misjärel äriühingu tegevdirektor Arlet Martinson kandis R.Z poolt fiktiivsete arvete alusel raha nii 30 1-08-7666 pangaülekannetega OÜ Ä arvelduskontole nr xxx №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kui ka näitas Ülle Saare poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate kassa väljaminekuorderite alusel 11 korral (kokku summas 1 659 790 krooni) sularaha väljamakseid. Samuti kandis raha OÜ TB arvelduskontodele nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti Ühispangas. Lisaks tegi ka nii pangaülekandeid OÜ F H arvelduskontodele nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti Ühispangas, kui ka näitas Ülle Saare poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate kassa väljaminekuorderite alusel 5 korral (kokku summas 1 285 962 krooni) sularaha väljamakseid. Pärast sellist summade ülekandist võtsid nii Arlet Martinsoni kui A.B korraldustel kontodelt raha välja Raavo Raadik, T.U ja E.S, tagastades summad esialgsele omanikule R.Z. Selliselt toimus valeandmete esitamine kuude lõikes (kd 8 tl 11, 22-23) alljärgnevalt: - 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 80 280 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduv arve: - 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 369 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved: - 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 716 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: - 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 134 462 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: - 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 125 686 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: - 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 51 534 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: - 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 10 800 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: - 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 39 699 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve: - 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 9004 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve: - 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 119 437 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve: - 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 249 609 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve: - 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 775 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on 31 1-08-7666 arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam: - 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 739 758 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kuus OÜ F H ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: - 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 159 350 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve. Kuivõrd tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Nimelt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kõike eelnevalt arvestades, on tõendamist leidnud, et Arlet Martinson olles R.Z tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima firma majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, esitas Ülle Saar, A.B , Raavo Raadik, T.U , E.S poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid R.Z käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) perioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ning 2006.a jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas R.Z tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Kohus leiab, et selline tegevus on kvalifitseeritav Martinsoni puhul

§ 386

lg 1 järgi, teiste isikute puhul

§ 386

lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi Alates 15.03.2007.a muutus

§ 386

(s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, 1 kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva

redaktsiooni §-le 389 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Arlet Martinson pani nimetatud teo toime täideviijana ning Ülle Saar, A.B , Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasaaitajana, kus igal isikul oli oma roll, millel peatusin juba eelnevalt. Kõigi nende tegevus R.Z maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud sellele, et vähendada R.Z maksukohustust. Isikud soovisid seda kuritegu toime panna, said aru, et nende poolt toimepandud tegu toob kaasa vastava tagajärje ja antud tagajärje saabumine oligi nende eesmärgiks. Õiguslikult tähendab see seda, et neil oli R.Z maksukohustuse vähendamise suhtes kavatsetus

§ 16lg 2 tähenduses.

32 1-08-7666 Kohus tegi eelpool tõendatule tuginedes kindlaks, et R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot), oma tegevdirektori Arlet Martinson tahtliku tegevuse läbi ja Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasabil esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamis-perioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei peetud kinni MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Seega R.Z oma tegevdirektori Arlet Martinson tegevuse läbi maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

§ 386lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule 1 vastav summa või enam, kvalifitseeritav

§ 389lg 3 järgi.

1. OÜ EB OÜ EB juhatuse liikmeks ajavahemikul 11.01.2002.a kuni kohtumenetluseni oli A.J (kd 2 tl 95-97), kes olid seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti oli tal kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 2 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Samuti oli temal kui maksumaksja eest otsustaval ja vastutaval isikul MKS § 6 lg 2 järgi kohustus seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksu maksta ning täita teisi neile seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatud, et OÜ EB kasutas oma raamatupidamises arveid, kus näidati soetust OÜ-lt Ä. Nimetatud arved on saadud läbiotsimise käigus (kd 2 tl 103-135) ning avaldatud ja uuritud kohtumenetluse käigus alljärgnevalt: 33 1-08-7666 Samuti sai A.Ji ja tema raamatupidaja, tunnistaja K.K ütlustega kinnituse see, et need arved olid aluseks käibedeklaratsioonides andmete esitamisel. A.J selgitas lisaks, et käibeandmikus kajastuvad OÜ TB kanded (vt ka kd 2 tl 214 ja 218) on olnud samuti aluseks käibedeklaratsioonide esitamisel, kuid reaalset ühtegi arvet ei ole ning ka tehinguid ei toimunud. Nii kajastatakse kokku 6 tehingut, kus käibemaksuks 797 037.79 krooni: Kuna tegelikult arvetel ega käibeandmikus ilma arveta kajastatud tehinguid ei toimunud, osutusid ka käibedeklaratsioonidel esitatud andmed valeks (valeandmed kd 8 tl 11 ja 15-16). Nimelt tunnistas A.J kohtus, et OÜ-ga Ä majandustegevust ei toimunud ning saematerjali ost teostati fiktiivselt. Kõik raamatupidamises kajastatud arved sai ta aga R.Z kontorist – seda ka Arlet Martinsoni või Ülle Saare käest. Arvete koostamine toimus A.Ji ütluste järgi, st et ta jälgis pidevalt seda, et ei peaks maksuametile käibemaksu maksma ning et see summa jääks enam-vähem nulli, sellest lähtuvalt edastaski ta summad, mille järgi koostati arved. Kuigi arved saadi R.Z kontorist, selgus A.B ja Raavo Raadik ütlustest, et arvete koostajaks saadud andmete alusel oli A.B ning need allkirjastas Raavo Raadik. Lisaks selgus, et kuigi OÜ EB poolt teostati ülekandeid OÜ Teboli Baltic kontole, ei olnud ka siis toimunud summade kandmise aluseks ühtegi majandustehingut, vaid see toimus kõik kokkuleppel Arlet Martinsoniga. 34 1-08-7666 Pärast seda, kui summa oli kas OÜ Ä või OÜ TB kontole kantud, võeti see sularahana välja kas Raavo Raadiku või T.U poolt. Nimetatud isikud ei ole seda eitanud, vaid tunnistasid kohtus enda poolt summa väljavõtmist ning selgitasid ka selle edasist liikumist, mis aga vaid osaliselt kattus A.Ji ütlustega ning jälitustegevuse käigus kogutud tõenditega. Nii esitati süüdistatavate poolt üks versioon, et raha veeti alati kohe laiali allhankijatele, keda aga nimetada ei osatud ja kellelt materjali soetamise kohta puuduvad igasugused raamatupidamise dokumendid (vt läbiotsimisi ja teostatud vaatlusi kd 4 tl 186-233, kd 5 tl 1-152, 156-187, 238242, kd 6 tl 38-48, 50-54, 122-127, 162-182), ning teise variandina, et see viidi Arlet Martinsoni juurde hoiule. See, et summad jõudsid Arlet Martinsonini, kattub ka teiste uuritud tõenditega. Küll aga ei viidud seda raha mitte hoiule, vaid hoopis eesmärgiga tagastada A.Jile. Nimelt on A.J kinnitanud, et ta sai ülekantud summad tagasi ulatuses, millest oli maha võetud pool arvel kajastatud käibemaksust. See oli tasuks teenuse eest, mis seisnes nn raha tiirutamises, jätmaks muljet, et on toimunud ka reaalsed tehingud. Nimetatud teenustasu kutsuti omavahel kõneldes ka „meeks“ ning „küpsiseks“. Sellest osast summast oli A.J nõus loobuma, sest see oli temale kasulik ning ta pidas kinni kokkuleppest, mille oli teinud Arlet Martinsoniga. Nii nagu arved, sai A.J ka raha kätte R.Z kontorist, seda kas Arlet Martinsoni käest või oli see siis valmis pandud. Raha kohta sai ta alati infot samuti kas Arlet Martinsoni või Ülle Saare käest. Kusjuures küsimusele, miks Arlet Martinson tundis huvi maksmata arvet pärast, oli A.Ji vastus lihtne ja teiste uuritud tõenditega haakuv – sest sealt tuli Arleti enda kasum. A.J kinnitas kohtule, et kogu toimiva süsteemiga oli ta tuttav ning selle osas tegi ta kokkuleppe Arlet Martinsoniga, st et esitatakse fiktiivseid arveid, mille taga majandustegevust ei ole, siiski kantakse rahad üle ja see, kellele ülekanne teostati, saab poolt käibemaksust endale. Ka Raavo Raadik ja A.B tunnistasid, et OÜ EB juhi A.Jiga viis neid kokku Arlet Martinson. Kusjuures A.J märkis ka seda, et ta on kohtunud A.B-ga, kui viimane käis OÜ EB territooriumil vaatamas, kuhu fiktiivne materjal liigub ning kui pandi paika transport, mida tegelikult ei toimunud. Tehingute mitte toimumist kinnitavad ka A.B ning Raavo Raadiku enda ütlused. Kumbki süüdistavatest ei osanud toimunud tehinguid kirjeldada, kusjuures Raavo Raadiku kui OÜ Ä juhatuse liikme (kd 5 tl 231-235) ütlustest selgus, et kokkulepped tehti koos A.B ja Arlet Martinsoniga. A.B aga kinnitas, et oli ettevõtte finantsnõustaja kogu süüdistust hõlmaval perioodil nii töölepinguga kui ka ilma, kuid tehingute teostamisel ei osalenud. Arvestades, et OÜ-ga Ä ei olnud seotud teisi isikuid ja need kes olid, ei tea tehingutest midagi, kinnitab see vaid tehingute mittetoimumist. Seda, et tehingud tegelikult aset ei leidnud, kinnitavad ka A.P KrMS § 291 p 1 alusel avaldatud ütlused selle kohta, et OÜ Ä tegevuse ajal saeti 50 kuni 100 tihumeetrit ümarmaterjali kuus ning et töö L saeveskis seisis täielikult 2005.a ja 2006.a talvekuudel. Arvestades, et tunnistaja on üle kuulatud 13.06.2006.a, viitab ta oma ütluses 2005.a lõpule ning 2006.a algusele. OÜ-le EB väljastatud arvetel näidatakse aga saematerjali müüki aprillis 1239.91 tm, mais 500.8 tm, juunis 1590.6 tm, juulis 608.7 tm, septembris 1936.6 tm, oktoobris 1785.9 tm ja jaanuaris 2006.a 420 tm OÜ Ä poolt. Lisades siia veel ka tehingud R.Z , on üheselt jälgitav, et OÜ-le EB ja R.Z müüdud kogus on mitu korda suurem, kui saeveski reaalset toota jõudis. Seega hinnates A.P ütlusi kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega, kinnitavad need, et OÜ Ä ja OÜ EB vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid. Ka Raavo Raadik tunnistas, et osad tehingud jäid OÜ-ga EB ära. Samas tunnistuses aga selgub, et tegelikult ei tea ta üldse midagi dokumentide järgi toimunud tehingutest, sest tema ütluste järgi pidi kauba ära saatma A.J. Seega olnuks OÜ EB müüjaks, mitte OÜ Ä. 35 1-08-7666 Süüdistuse tõendamise juures on oluline roll jälitustegevuse käigus kogutud teabel, mis on vormistatud jälitustoimingu protokollis, mis on avaldatud ja uuritud kohtuistungil. Siinjuures mõned näited kõnedest, mis kinnitavad tehingute mitte toimumist: Nii näiteks helistas 14.03.2006.a kell 15:36 ajal Arlet Martinson T.U-le ja küsis, kas viimasel on mingi piiks kah käind seal. Nimelt tuleb panga SMS kiirteavituse teenuse kasutamise korral sõnum kliendi mobiiltelefonile, mis teavitab arvelduskontol toimunud muudatustest. T.U vastas seepeale, et jah ma sõidan just sinu kontori poole. Arlet Martinson vastas, et selge väga hea tood ära. OÜ TB arvelduskonto nr xxx Hansapangas väljatrükist nähtuvalt laekus 14.03.2006.a kontole 129 000.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. Samal kuupäeval, s.o 14.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 128 700.00 krooni. Siinjuures on olulised järgmised momendid: T.U annab teada, et on sõitmas Arlet Martinsoni juurde. Ei selles ega ka üheski teises salvestatud kõnes ei räägita ega lepita kokku raha toomist kohtus ristküsitluse käigus välja toodud „A“. Kuusjuures ka Arlet Martinson väljendab oma rahulolu selle osas, et raha tuuakse ära ja seda temale. 16.03.2006.a kella 11:08 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja küsis viimaselt, kuhu Vändra selle asja paneb, kas T ikka. Arlet Martinson vastas seepeale, et ikka Ti jah ning tundis huvi, kas seal peal on üks või kaks. Edasise jutuajamise käigus ütles Arlet Martinson Ülle Saarele, et väljavõetava sularahaga tuleb tiir peale teha, s.t see uuesti arvele kanda ja uuesti sularahas välja võtta. Samal kuupäeval, s.o 16.03.2006.a kella 16:38 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja ütles, et T tõi sada kaheksakend kaks nüüd siia ning küsis, kas see peab nüüd uuesti Vändrale minema või jääb ta siia nüüd. Edasise jutuajamise käigus ütles Arlet Martinson Ülle Saarele, et hoidku viimane raha oma käes. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 16.03.2006.a kontole 183 400.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. Samal kuupäeval, s.o 16.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 183 000.00 krooni. Siinjuures vajab märkimist, et Ülle Saar kinnitas kohtuistungil, et „Vändra“ tähendab OÜ-t EB ning nimetatud kõne kinnitab ka asjaolu, et kui summad kanti OÜ TB kontole, võeti see T.U poolt välja ning viidi sularahana R.Z kontorisse – just nii nagu kirjeldas seda kohtuistungil ristküsitluse käigus A.J. 30.03.2006.a kella 13:38 ajal helistas Arlet Martinson A.Jile ja küsis, kas viimasel ei ole piiksu käinud. A.J vastas telefonivestluse käigus, et ülekanne summas 171 100 on Ti ja hansasse tehtud juba kaks tundi tagasi. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 30.03.2006.a kontole 171 100.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. 30.03.2006.a kella 13:40 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja küsis, kas see Vändra asi on tehtud. Edasise telefonivestluse käigus käskis Arlet Martinson T.U osta laekunud summa eest ellveesid (s.t LVL, e. Läti latt). Samal kuupäeval, s.o 30.03.2006.a kella 13:59 ajal helistas T.U Arlet Martinsonile ning vestluse käigus käskis Arlet Martinson vahetada eesti kroone kokku 8 200 Läti lati väärtuses. Samal kuupäeval, s.o 30.03.2006.a, on OÜ TB arvelduskontol konverteeritud raha summas 184 983.80 krooni vahetuskursiga 22.559 Läti lattideks summas 8 200.
2. 30.05.2006.a kella 16:41 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja küsis viimaselt, kuhu Vändra kandma peaks. Telefonivestluse käigus küsib Ülle Saar Arlet Martinsonilt, et äkki laseks tal (s.t Vändral) selle ühe ringi ära teha, et siis oleks homme see raha niikuinii siin. Veel küsis Ülle Saar Arlet Martinsonilt, et Ti võtab see Ülo (s.t T.U) ju. 30.05.2006.a kella 17:13 ajal toimunud telefonivestluse käigus ütles Ülle Saar Arlet Martinsonile veel, et ta (s.t Vändra) tegi ära kakssada kümme. 31.05.2006.a kella 10:25 ajal 36 1-08-7666 helistas Ülle Saar A.B-le ja ütles viimasele, et Vändra tegi eile raha, lisades hiljem, et T ja hansa, kakssada kümme. Edasise jutuajamise käigus palus Ülle Saar muuhulgas poistel kontorist läbi tulla, kuna tal on puudu Eglese allkirjad, sest muidu ei saa ta akti käiku lasta. Samal kuupäeval, s.o 31.05.2006.a, kell 10:28 ajal helistas A.B T.U-le ja ütles, et firma on mingisugust võlga kätte saanud. T.U vastab, et ta on juba kontoris. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 30.03.2006.a kontole 210 000.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx, makseselgitusega arved. Järgmisel päeval, s.o 31.05.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha kokku summas 209 400.00 krooni. Kohtu hinnangul tuleb nendest kõnedest üheselt, et T.U OÜ Teboli Baltic juhatuse liikmena (kd 6 tl 115-119) tegutses vastavalt saadud juhistele. Nii avaldatud kõned tervikuna, kui ka süüdistavate enda ütlused kinnitavad seda, et T.U kohustuseks oli laekunud summad sularahas välja võtta ning siis see viia kas Raavo Raadikule, A.B-le või R.Z kontorisse. T.U käes oli OÜ TB Hansapanga (kd 1 tl 5) kui ka SEB Eesti Ühispanga (kd 1 tl 102) deebetkaart. T.U aga ka teised on selgitanud seda inkassoteenuse osutamisega ning Arlet Martinsoni seost selles osas kui abistajat võla kätte saamisel. Samuti selgitati salvestatud kõnesid sellega, et Arlet Martinson ajas asju, kuna teised ei saanud A.Ji kätte või ta lihtsalt vältis neid. Need ütlused aga on vastuolus teostatud kõneeritustega. Nimelt ei ole A.J perioodil 30.05.2005.a kuni 25.05.2006.a mitte kordagi suhelnud telefoni teel Raavo Raadikuga. Viimane aga, kes olles OÜ Ä juhatuse liige, on proovinud helistada väidetavalt ühele olulisemale tehingupartneri OÜ EB juhatuse liikmele vaid ühe korra. See muidugi kattub Raavo Raadiku ütlustega, et tema pole ühtegi tehingut teinud, kuid on vastuolus sellega, et A.J vältis tema kõnesid, mistõttu pidi asju ajama Arlet Martinson. Ei ole võimalik vältida kõnesid mida tehtud ei ole. Sama kehtib ka A.B kohta, kellega on terve aasta jooksul A.J suhelnud 7 korral. Kõik A.B tehtud kõned on A.Ji poolt vastuvõetud, seega ei ole toimunud nn suhtlemise vältimist. T.U ja A.J on omavahel suhelnud ühel korra, kuid vestlused Arlet Martinsoniga on toimunud 285 korral ning Ülle Saarega 560 korral. Arlet Martinson sõnul oli J talle 700 000 krooni võlgu, mille tõttu ta pidi ka suhtlema viimasega. A.J aga kinnitas, et oli võlgu võtnud aga selle ka tasunud ning summad, millest kõnedes räägitakse, ei olnud seotud tema ja Arlet Martinsoni vahelise laenusuhtega. See Ji seletus on kooskõlas teiste uuritud tõenditega ning seega on Martinsoni väited ümber lükatud. Kokkuvõtvalt oli OÜ EB maksupettuse toime panemine seotud kokku viie isikuga: A.Jiga, kui ettevõtte juhiga, kelle juhiste järgi valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid elektrooniliselt (kd 7 tl 243-245) esitati, Arlet Martinsoniga, kes viis A.Ji nn fiktiivsete arvete koostajatega kokku ning läbi kelle toimus nii arvete kui sularaha liigutamine, mille eest ta võttis endale tasu, A.B-ga, kes korraldas fiktiivseid arveid väljastavate ettevõtete raamatupidamist ning kes koostas talle edastatud andmete alusel vajalikud arved, sh jagas juhiseid laekunud summade kohta ning teavet, mida summadega edasi teha, Raavo Raadikuga, kes allkirjastas fiktiivsed arved ning võttis ise OÜ Ä arvelt ja lasi võtta T.U OÜ Teboli Baltic kontolt välja sularaha ning korraldas selle toimetamise Arlet Martinsonile, T.U-ga, kes OÜ Teboli Baltic juhatuse liikmena võttis vastavalt saadud juhistele ettevõtte kontodele laekunud summa sularahas välja ja toimetas selle kas Raavo Raadikule, A.B-le või Arlet Martinsonile. 37 1-08-7666 Seega olid A.J, Arlet Martinson, A.B , Raavo Raadik ja T.U OÜ EB tegevusega valeandmete esitamisel seotud, nad olid üksteise tegevusest teadlikud ning raha liikumine oli vastavalt nende rollidele kontrolli all. Kusjuures A.B poolt koostatud ja Raavo Raadiku poolt allkirjastatud tegelikkusele mittevastavad arved on käesoleval juhul sisendkäibemaksu alusetu deklareerimisel käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Samuti maandab neid riske arvete eest näilik tasumine, misjärel aga sularaha välja võetakse ja tegelikule omanikule tagasi toimetatakse. Seega tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele edastamine, sh laekunud summade tagastamine on objektiivselt vaadeldav kuriteo toimepanemise ainelise kaasabina

§ 22lg 3 tähenduses.

Arvestades, et kogu skeemi väljapakkuja ning selle üle kontrolli omav oli Arlet Martinson, kelle kaudu toimus ka arvete edastamine ja raha tagasiandmine, tuleb tema käitumist vaadelda kui vaimse ja ainelise kaasabi osutamisena

§ 22lg 3 tähenduses.

Kõik nimetatud kaasaaitajad teadsid seda, et A.J täideviijana tegutseb maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mistõttu on tuvastatud nende käitumises ka subjektiivne koosseis. Kohtuliku uurimise käigus on kinnitust saanud, et süüdistatavate tegevuse tulemusena esitati maksuhaldurile ajavahemikus aprill 2005.a kuni aprill 2006.a maksuhaldurile osaühingu käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Selleks leppis A.J

1. aasta kevadel Arlet Martinsoniga kokku, et viimane vahendab temale OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade ja teenuste soetamise kohta selleks, et OÜ EB saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Ä nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu. Näitamaks näiliste tehingute toimumist, kandis OÜ EB fiktiivsete arvete alusel raha OÜ Ä arvelduskontole nr xxx №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja OÜ TB arvelduskontodele nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti Ühispangas, misjärel Raavo Raadik ja T.U võtsid Arlet Martinsonilt ja A.B-lt saadud korralduste alusel kontodelt raha välja, tagastades summad esialgsele omanikule OÜ EB, va summa, mille moodustas poole käibemaksu summast, mis jäi teenustasuna Arlet Martinsoni kätte. Selliselt toimus valeandmete esitamine kuude lõikes (kd 8 tl 11, 15-16) alljärgnevalt: 2005.a aprillikuu kohta 20.05.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 301 922 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a maikuu kohta 18.06.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 120 551 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a juunikuu kohta 20.07.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 385 592 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a juulikuu kohta 23.08.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 109 566 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a septembrikuu kohta 24.10.05.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 571 938 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a oktoobrikuu kohta 21.11.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 464 236 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 38 1-08-7666 2005.a novembrikuu kohta 20.12.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 346 001 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastava arveteta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanded puuduvate OÜ TB arvete alusel alljärgnevalt: 2006.a jaanuarikuu kohta 21.02.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana kokku summas 58 374 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2006.a veebruarikuu kohta 23.03.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 18 000 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve: 2006.a märtsikuu kohta 07.08.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 207 000 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastava arveta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanne puuduva OÜ TB 31.03.2006 arve nr 3261 summas 1 357 000.00 krooni, millest 18% käibemaks on 207 000.00 krooni, alusel; 2006.a aprillikuu kohta 26.05.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 244 037 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastava arveta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanne puuduva OÜ TB 30.04.2006 arve nr 3330 summas 1 599 800.00 krooni, millest 18% käibemaks on 244 037.29 krooni, alusel. Seega on kohtumenetluse käigus kindlaks tehtud, et kuivõrd tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ TB nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Nimelt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
2. kuupäevaks. Kõike eelnevalt arvestades, on tõendamist leidnud, et A.J olles OÜ EB juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, esitas Arlet Martinson, A.B, Raavo Raadik ja T.U poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ EB käibemaksu-deklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprilli, mai, juuni, juuli, septembri, oktoobri, novembri ning 2006.a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli kohta, kasutades selleks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid ning arvestas käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma OÜ TB nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas OÜ EB tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 827 217 krooni. A.J pani nimetatud teo toime täideviijana ja tema teole on hinnang antud kohtu määrusega 29.04.
3. Arlet Martinson, A.B , Raavo Raadik ja T.U panid kuriteo toime kaasaaitajana, kus igal isikul oli oma roll, millel kohus peatus juba eelnevalt. Kõigi nende tegevus OÜ EB maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud sellele, et vähendada OÜ EB maksukohustust. Isikud soovisid seda kuritegu toime panna, said aru, et 39 1-08-7666 nende poolt toimepandud tegu toob kaasa vastava tagajärje ja antud tagajärje saabumine oligi nende eesmärgiks. Õiguslikult tähendab see seda, et neil oli OÜ EB maksukohustuse vähendamise suhtes kavatsetus

§ 16lg 2 tähenduses.

Kuna Arlet Martinsoni tegevus on eelnevalt R.Zi puhul kvalifitseeritud kohtu poolt

§ 386

lg 1 järgi, siis EBu puhul tema poolt kaasaaitamine eraldi kvalifitseerimist ei vaja, st kaasaaitamine on hõlmatud täideviimise kvalifikatsiooniga. Teiste süüdistatavate toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad

§ 386

lg 1, 2 - § 22 lg 3 juriidilistele tunnustele konkreetse teokoosseisu nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest. . Alates 15.03.2007.a muutus

§ 386

(s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole 1 dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva

redaktsiooni §-le 389 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Kaitsjate poolt tõstatati kohtumenetluses erinevaid taotlusi seoses jälitustegevuse lubadega ning nende aluseks olevate dokumentidega, mh jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll. Kohus tugineb siinkohal KrMS §-s 111 sätestatule, mille järgi on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid ning arvestades jälitustoimingu eripära, eriti jälitustoimingule kui riigisaladusele juurdepääsuõiguse piiratust silmas pidades, ei ole võimalik kriminaaltoimikusse lisada jälitustegevuse aluseks olevaid dokumente, küll aga kohtul nende alusel kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust. Praktikas on väljendatud seisukohta (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2008.a lahend nr 1-06-5729), et olukorras, kus kohus kontrollib jälitustegevusega kogutud tõendite saamise seaduslikkust väljaspool kohtuistungit, tuleb kaitsjal lähtuda kohtu korralikkuse ja aususe presumptsioonist. Siinjuures omab tähtsust ka asjaolu, et jälitustoimikus olev info ja info alusel koostatud jälitusmenetluse dokumendid ei ole tõendiks kriminaalasjas, kuna jälitustoiminguteks antud luba ei oma tõenduslikku tähtsust tõendamiseseme seisukohalt ja selle lisamine kriminaalasja materjalidele ei ole kohustuslik. Lubade lisamisega kriminaaltoimikusse ei ole võimalik saada juurde mingeid tõendeid, millised vajaks hindamist süüdistatava süüküsimuse otsustamisel. Kohus märgib siinjuures, et riigi poolt salajase andmekogumise üle teostatavat kontrolli on vaja eelkõige isikute põhiõiguste kaitseks. Näiteks nõue teavitada isikut tema suhtes tehtavast jälitustoimingust, on oluline kaebeõiguse ja kohtuliku kontrolli tagamise seisukohalt. Just sellest nõudest lähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet teavitanud kirjalikult nii Arlet Martinsoni kui ka teisi süüdistatavaid nende suhtes läbiviidud jälitustoimingutest, sh teatades võimalusest tulla kogutud andmetega tutvuma. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et saadetud teates juhiti tähelepanu jälitustegevuse seaduse §-ile 18, mille kohaselt on neil õigus esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaie või prokuratuurile kaebus jälitustegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Samuti õigusest seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud nende õigusi ja vabadusi. Kuigi kaitsjad oma taotlustes toovad välja selle, et antud juhul on vaja hinnata jälitustegevuse proportsionaalsust ning isiku põhiseaduslike õiguste riive vajadust, ei ole ükski isikutest avaldanud soovi kogutud teabega tutvumiseks ega esitanud kaebust kohtule selleks ettenähtud korras. Kaitsjad väljendasid oma soovi teostada kontrolli ise, millega aga kohus kindlasti nõustuda ei saa. Käesolevas asjas on kohus nõudnud kogu jälitustegevusega seotud dokumentatsiooni prokurörilt välja ja kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust ning seda, et oleks täidetud jälitustegevuse puhul nõutavad kolm tingimust: peab olema kohtu (määrus) või prokuröri luba; tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus; tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul. 40 1-08-7666 Nimetatud tingimustele on juhtinud tähelepanu Riigikohus oma lahendi 3-1-1-63-08 punktis 13.3, märkides, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just ja loas märgitud . Samuti märgitakse, et kohtul tuleb jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kujundas jälitustoimiku pinnalt oma seisukoha käesolevas kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingu seaduslikkuse osas, mille kohaselt kõik jälitustoimingud vastavad eeltoodud põhimõtetele, millise seisukoha kohus kohtuistungil ka avaldas. Kaitsjad leiavad samuti, et jälitustoimingu protokollid ei kajasta ankeetandmetes kõiki andmeid, neile pole allkirja pannud jälitustoimingu teinud kaitsepolitseiametnik, on piirdutud üksnes MTA vastavate ametnike allkirjadega, mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga. Tegemist on eksitava väitega. Riigikohus on küll mitmes lahendis rõhutanud, et KrMS § 111 kohaselt loetakse igasugune hälbimine seadusega jälitustegevusele seatud regulatsioonist automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuid sellest tuleb eristada vorminõude rikkumist. Harju Maakohus väljastas jälitusloa MTA-le, jälitustoimingutega kogus tõendeid MTA ning vaid selle asutuse menetlejad on võimelised selekteerima välja maksukuriteo tõendamise seisukohalt olulise teabe. Kuna MTA-l puuduvad vastavad seadmed, on kaitsepolitsei käesoleval juhul viinud läbi salvestami