Obsah (6)

§ 424§ 65§ 76§ 75§ 74§ 56

KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 17.märts 2017, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number

§ 424järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra s.o 8 kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 21.-

1. juunini
2. a loeti vangistusest 2 päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi 7 kuud ja 28 päeva.

§ 65lg 1 kohaselt suurendati karistust Harju Maakohtu poolt 01.

aprillil

1. a mõistetud vangistuse kandmata osa s.o 10 kuu ja 8 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 11.11.
2. a. Harju Maakohtu 10.11.2016.a määrusega vabastati K.U enne tähtaega katseajaga kuni 18.07.2017.

§ 76

lg 5 alusel allutati K.U katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusevastane ravi ning mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 31.01.

1. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne K.U kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD Rikkumised:
2. 15.12.2016 registreerimisele mitteilmumine ja mitteteatamine.
3. 29.12.2016 registreerimisele mitteilmumine ja mitteteatamine. Ei täitnud kohtu poolt määratud lisakohustust asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist ettenähtud tähtajaks. Kohustuse täitmise tähtaeg oli kohtumäärusest tulenevalt 12.12.
4. K.U võttis end töötuna arvele Eesti Töötukassas alles 19.12.
5. K.U puudusid takistused, mis oleks välistanud tema poolse kohustuse täitmise ettenähtud ajaks. 27.12.2016 lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi korra rikkumine. 27.12.2016 toimunud kontrolli käigus aadressil Laane 8-3, Märjamaa alev, Rapla maakond tuvastati K.U alkomeetriga Alcovisor Mercury Nordic nr 10200596 puhumistesti tulemusena 0,979 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Kohtu poolt katseajaks määratud lisakohustuse, pöörduda vanglast vabanemise ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusevastane ravi, mitte täitmine. Nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg oli 28.12.
6. K.U ei ole asunud kohustust täitma tänaseni. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST K.U seletab 15.12.2016 registreerimisele mitteilmumist juhutöö tegemisega, 29.12.2016 registreerimisele mitteilmumist aga unustamisega. Töötukassas ei registreerinud ta end töötuks tähtaegselt, sest lootis tööle saada. 27.12.2016 oli alkoholijoobes, sest tähistas perega jõule ja jõi vähesel määral veini. Alkoholi sõltuvusvastasele ravile ei ole läinud, sest tal ei ole selleks raha. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST Kriminaalhoolduses võeti Harju MK Liivalaia kohtumaja kohtumäärus arvele 28.11.2016.a. K.U tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.10.2015 kohtuotsusega

§ 424järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva.

10.11.2016 Harju Maakohtu määruse alusel vabastati K.U eelnevalt nimetatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.07.

1. Katseajaks määrati K.U-le järgnevad lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusevastane ravi ning mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased. K.U vabanes vanglast tingimisi ennetähtaega 28.11.
2. Kriminaalhooldaja helistas K.U-le samal päeval ja esmaseks registreerimise ajaks määrati 30.11.
3. Lisaks tuletas kriminaalhooldaja K.U meelde, et ta ei tohi tarvitada alkoholi, kuna eelmise kriminaalhoolduse ajal rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti soovitas kriminaalhooldaja koheselt võtta ühendust psühhiaatriga, et broneerida endale vastuvõtu aeg, kuna järjekorrad on eeldatavasti pikad. 30.11.2016 ei ilmunud K.U registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. 02.12.2016 helistas asendusametnik K.U-le, et selgitada välja registreerimisele mitteilmumise põhjused ja määrata uus registreerimise aeg. K.U sõnul oli ta vahepeal olnud haige, kuid nüüd taas terve ja lubas tulla samal päeval registreerimisele. 02.12.2016 ei ilmunud K.U registreerimisele ega teatanud sellest kriminaalhooldusametnikule. 05.12.2016 helistas kriminaalhooldusametnik K.U mobiiltelefoni numbrile, kuid see oli välja lülitatud. Seetõttu helistas kriminaalhooldusametnik P.Jaakberg K.U emale. Viimase sõnul oli K.U käinud eelmisel päeval korraks kodus ja tal olid alkoholijoobe tunnused. Emal paluti K.U-le edasi öelda, et ta võtaks võimalikult kiiresti ühendust kriminaalhooldusametnikuga või tuleks registreerimisele. 07.12.2016 tuli K.U registreerimisele kriminaalhooldusesse. Esmalt seletas ta registreerimistele mitteilmumisi haigestumisega, kuid hiljem tunnistas, et tarvitas alkoholi. Tarvitas alkoholi alates esimesest päevast peale vanglast vabanemist ja kaheksa päeva järjest. Registreerimisel väitis K.U, et on aru saanud, et peab hoiduma alkoholi tarvitamisest. Kriminaalhooldusametnik P.Jaakberg tegi 07.12.2016 K.U-le 31.11.2016 ja 02.12.2016 registreerimistele mitteilmumiste ning 28.11.2016-05.12.2016 alkoholi tarvitamise eest kirjaliku hoiatuse. Järgmiseks registreerimise ajaks määrati 15.12.
4. 15.12.2016 ei ilmunud K.U taas registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Seetõttu läksin koheselt samal päeval K.U koju kontrollima. Kodukülastuse ajal viibis kodus, vaid tema ema MM. Vestlusest emaga selgus, et K.U ei ole praktiliselt vabaduses olnud ajal kodus elanud. Kolme nädala jooksul oli K.U ööbinud kodus vaid kolmel ööl. Ema ei teadnud K.U asukohta, kuid teadis kellega ta koos oma aega veedab. Seetõttu suundus kriminaalhooldaja nimetatud isikute elukohta. Ühe sõbra juurest oli K.U lahkunud eelmisel õhtul koos teise isikuga. Kodukülastuse ajal helistas kriminaalhooldaja korduvalt K.U mobiiltelefonile, kõnedele ta ei vastanud ning ei helistanud ka tagasi. 19.12.2016 ilmus K.U registreerimisele. Seletas registreerimisele mitteilmumist metsatöödel olemisega. Seetõttu ei olevat vastanud ka kriminaalhooldaja kõnedele. Tagasi helistada ei olnud võimalik, sest puudus kõneaeg. Registreerimisel esitas töötuna arvele võtmise kohta Eesti Töötukassa otsuse. Oli seda teinud eelnevalt enne registreerimisele tulemist. Kohustuse täitmise tähtaeg oli ületatud seitsme päeva võrra. Registreerimisel väitis K.U taas, et on arusaanud, et alkoholi tarvitamisest tuleb hoiduda. Lisaks vestles kriminaalhooldaja K.U-ga kindlaks määratud elukohas elamise vajalikkusest. 27.12.2016 teostati K.U-le kodus lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. Kontrolli käigus tuvastati K.U alkoholijoove. K.U sõnul oli ta eelmisel õhtul joonud veini. 29.12.2016 ei ilmunud K.U taas registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. 02.01.2017 helistas asendusametnik R.Langi K.U-le, kes ütles, et oli registreerimisele tuleku ära unustanud ning oli nõus tulema kriminaalhooldusesse 03.01.
5. Nimetatud päeval tuli K.U kohale. Peale seda on temaga toimunud registreerimised 16.01.2017 ja 24.01.
6. Igal kohtumisel on K.U rääkinud, kuidas ta just nüüd on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamise põhjused on seni olnud erinevad, tarvitas igavusest või masendusest ning tähistas vanglast vabanemist. 28.12.2016 seisuga oleks K.U pidanud olema pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, et läbida või vähemalt alustada alkoholi sõltuvusevastase ravi läbimist. Nimetatud kohustus on K.U tänaseni täitmata. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata K.U suhtes reaalselt täitmisele vangistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuud 20 päeva. K.U on korduvalt karistatud tingimisi ja olnud kriminaalhooldusel ning rikkunud sel ajal kontrollnõudeid ja katseajaks määratud lisakohustusi. Ta on hetkel kriminaalhooldusel olles vabanenud vanglast tingimisi ennetähtaega. K.U teadis vabanedes oma olukorda ja võimalusi, et täita kontrollnõudeid ja määratud lisakohustusi. Kohe peale tingimisi vanglast vabanemist rikkus ta kontrollnõudeid jättes ilmumata registreerimistele ja tarvitades korduvalt alkoholi. K.U-ga on vesteldud käesoleval katseajal kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tagajärgedest ja antud talle võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid see ei ole andnud tulemusi. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. K.U andis kohtuistungil ütlusi, et tunnistab ettekandes nimetatud rikkumisi. Palub jätta taotlus rahuldamata. Kaitsja ühineb K.U taotlusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Harju Maakohtu 10.11.2016 määrusega määrati K.U-le lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi, asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusevastane ravi ning mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased. Määrus jõustus 28.11.2016.a. ning sellest ajast alates oleks pidanud isik täitma talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Erakorralise ettekande kohaselt on K.U jätnud neljal korral kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata. Kriminaalhooldusalune ei ole välja toonud asjakohaseid põhjendusi, miks ta ei ole saanud täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetule oli teada, et kriminaalhooldusnõuete mittejärgimisel võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörata kriminaalhooldusalusele mõistetud karistuse selle ära kandmata osas täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks K.U ei oleks saanud talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Käesolevalt puudub kohtul põhjendatud alus arvata, et isik karistuse täitmisele pööramata jätmise korral K.U asub edaspidi talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Kuigi käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on isikule selgitatud õigusi ja kohustusi, mille kohta on ta andnud allkirja. Samuti käsitleti eraldi ka lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid vaatamata määratud lisakohustusele tarvitab K.U jätkuvalt alkoholi ning on seega rikkunud kohtu määratud lisakohustust. K.U pole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ning allunud alkoholivastasele ravile. Erakorralisest ettekandest nähtub, et ta on katseaja jooksul korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. 31.01.2017 erakorralisest ettekandest nähtub, et K.U ei ilmunud 30.11.2016, 02.12.2016, 15.12.2016 ja 29.12.2016 registreerimisele ning ei teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Samuti tuvastati K.U 27.12.2016 alkoholijoove. K.U ei ilmunud psühhiaatri vastuvõtule. Töötukassas võttis end töötuna arvele 19.12.2016 ja kustutati nimekirjast 15.02.2017, kuna ta ei käinud end registreerimas. Psühhiaatri juurde ei läinud ta, kuna ei olnud raha, kuid samas soetas endale auto. Peale kriminaalhooldaja ettekande esitamist rikkumised jätkusid. K.U ei käinud korrektselt end registreerimas, ei oma töökohta, tarvitab alkoholi. Nimetatud rikkumised viitavad sellele, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta K.U käitumist ja ta jätkab talle määratud lisakohustuste rikkumisi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et alkoholi tarvitamine on K.U puhul asjaoluks, mis takistab nii kriminaalhoolduse teostamist kui võib ka tingida uute süütegude toimepanemist.

§ 56

lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Süüdimõistetule on selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning antud korduvalt võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võta talle määratud kohustusi tõsiselt, siis kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole karistuse eesmärgi saavutamine kergemate vahenditega võimalik. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustustega ei ole olnud K.U puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud

§ 75lg 2 p 2, 4, 5 ja 7 määratud lisakohustuste rikkumisi.

K.U poega kasvatab põhiliselt K.U ema. K.U sõnas kohtuistungil, et ta lõi kohustustele käega, kuna nagunii tuleb minna vanglasse. Ka poja olemasolu ei ole motiveerinud K.U täitma kriminaalhooldusega seotud nõudeid. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks K.U ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik