lg 5, § 78 p 2 määrata Roman Živodjorovile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Roman Živodjorovit katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Roman Živodjorovit katseajal järgima
lg 2 p 21,4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. Määrata Roman Živodjorov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Roman Živodjorov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Živodjorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.06.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-13733 tunnistati Roman Živodjorov süüdi
lg 2 p 7,8,9; § 202 lg 1, § 266 lg 2 p 1 järgi ning
MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2009-24.09.2009, s.o 3 päeva ja 28.10.2009-29.10.2009, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati Roman Živodjorovile mõistetud karistus 11 kuud ja 25 päeva vangistust, 710 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Roman Živodjorovit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 18.06.2011. Viru Maakohtu 21.06.2012 määrusega pöörati
lg 6 alusel Roman Živodjorovile Viru Maakohtu 10.06.2011 kohtuotsuse nr 1-09-13733 järgi mõistetud karistus 11 kuud ja 25 päeva vangistust, täitmisele. Kohus luges antud karistusest kantuks Roman Živodjorovi poolt tehtud üldkasuliku töö 150 tunni ulatuses, s.o 75 päeva ehk 2 kuud 15 päeva vangistust, ja määras ärakandmisele karistuse 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2018 määrusega tühistati Viru Maakohtu 21.06.2012 määrus osaliselt, s.o Roman Živodjorovi vangistuse täitmisele pööramisel talle Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse arvestamise osas ja Roman Živodjorov vabastati temale Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13733
lg 2 p 1 alusel mõistetud karistusest.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Roman Živodjorovile liitkaristuseks Viru Maakohtu 10.06.2011 otsuse alusel 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2009 – 24.09.2009 ja 28.10.2009 – 29.10.2009, s.o 5 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Mõistetud karistusest loeti kantuks Roman Živodjorovi poolt sooritatud üldkasuliku töö tunnid 150 tunni ulatuses, s.o 75 päeva ehk 2 kuud ja 15 päeva ning 3 lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Roman Živodjorovile 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Roman Živodjorovi karistusaja alguseks 25.12.2017, mil ta peeti tagaotsitavana Poolas Euroopa vahistamismääruse alusel kinni. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.04.
Roman Živodjorov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Eelmine kriminaalhooldus ei kulgenud nõuetekohaselt, kuna ta oli noor ega mõistnud kõike vajalikku. Suuri rikkumisi ei olnud, registreerimas ta ikka käis, aga tagaotsitav oli ka, sest käis Xxxxis. Esialgu hakkab ta elama vanemate juures, aga perekond on ka siin Eestis ja kõik ootavad teda koju. Garanteeritud töökohta tal ei ole, aga töö leidmine ei tohiks olla probleemiks, 4 sest tal on tuttavad ehitusel, saab ehk sinna tööle. Ta saab aru, et vabanemise korral peab täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Roman Živodjorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Roman Živodjorovi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Živodjorovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, aga ka ametnikesse neutraalne suhtumine. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht vanemate juures, kes on avaldanud valmisolekut teda esialgu ka materiaalselt toetada. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval olemas teatavad töökogemused ja -oskused ehitajana, mis kahtlemata aitavad tal tööturul edukamalt konkureerida. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetav on pereliikmete poolt koju oodatud. Kinnipeetava enda sõnul on tema kuritegelik elu jäänud kaugesse minevikku ja nüüd algab uus seadusekuulekas elu. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Roman Živodjorov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 25.08.2018. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul Roman Živodjorovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Roman Živodjorovile katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud ning paneb talle katseajaks
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuded ja
Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Roman Živodjorov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Roman Živodjorov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.