KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5258 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kait

§ 751

lg 3 määrata Helvis Mälli elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Helvis Mällile katseaeg kuni 15.05.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Helvis Mäll katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Helvis Mälli katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Helvis Mälli katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul vanglast vabanemisest; 3) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; 4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis omandab uue kuriteo toimepanemise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Helvis Mäll kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Helvis Mäll karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Helvis Mällilt menetluskuluna riigituludesse 113,60 (ükssada kolmteist eurot ja 60 senti) eurot kaitsjatasu adv. Toomas Laanemaa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 113,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Laanemaa poolt süüdimõistetu Helvis Mälli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Helvis Mällile, kaitsjale ja prokurörile. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 04.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Helvis Mälli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega mõisteti Helvis Mäll süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11 kuud 19 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 päeva vangistust, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, ühes Helvis Mälli allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Helvis Mälli kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 4 alusel määras kohus Helvis Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot. Kohtuotsus jõustus 27.02.
2. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega pöörati täitmisele Helvis Mällile Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega mõistetud karistus ärakandmata osas 3 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.05.
3. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, toetab Helvis Mälli tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Helvis Mälli vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta sattus vanglasse oma rumalusest, kuid ta on täielikult muutnud oma elu, nüüd ei tarbi enam alkoholi ja narkootikume. Selgitab, et ei maksnud kahjunõuet 5000 eurot ja sellepärast vanglas ongi. Tal oli võimalus maksta, kuid ta kuulas valesid inimesi ja ei maksnud. Kui ta vabaneb, siis xxxx on tal töökoht xxxx. Hiljem soovib minna tööle lihakombinaati ja kui kriminaalhooldaja lubab, siis xxxx. Tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest. Selgitab, et kaotas töökoha, sündis poeg ja ta oli sunnitud midagi tegema, et oleks sissetulek. Sel ajal oli raske ka tööle saada, mistõttu otsustas narkootikume müüa ja raha teenida. On aru saanud, et oli rumalus selliseid asju teha. Tal on perekond olemas, kuid ta ei saa minna ema juurde elama, sest tal on kitsas elamine. Tahab ka olla iseseisev ja omaette. Tal on xxxx poeg, kes elab koos emaga xxxx. Lapse emal on uus elu, pojaga on head suhted. Kaitsja leiab, et kinnipeetava suhtes on vangla koostanud iseloomustuse, mis on valdavas osas positiivne, probleeme käitumises ei ole täheldatud, ei narkootikumide ega ka alkoholi näol. Tal on vabaduses garanteeritud töökoht ning ta on motiveeritud igati oma elu korraldama, tal on poeg, keda ta toetab. Kaitsja palub kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadusliku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve 3 kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Helvis Mäll ära kandnud üle 1 aasta 8 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 3 aasta 11 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetav pani toime raske esimese astme rahvatervisvastase narkokuriteo, on tema käitumine esimesel korral vangistuses viibimise ajal olnud rahuldav. Tal on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ta on individuaalse täitmiskava raames osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas omandas ehitusviimistleja eriala, vestles narkootiliste ainete tarvitamisest ja vahendamisest ning on olnud hõivatud tööga, varem koristajana, käesoleval ajal töötab Hooldusplussis. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel kindel elukoht xxxx. Xxxx juhatuse liige andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks vabanemisel sinna ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuriteo pani ta toime just materiaalse kasu saamise eesmärgil, mistõttu aitab kindla töökoha ja sissetuleku olemasolu vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik selgitas, et peale töökoha kaotamist hakkas narkootikumide vahendamisega tegelema, kuna pere vajas toitmist. Ema on samuti nõus poega vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Narkosõltuvust isikul diagnoositud ei ole, kuid kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et ta tarvitas narkootikume ka ise. Seega võib narkootikumide tarvitama asumine olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida on võimalik maandada lisakohustuse mitte tarvitada narkootikumide kohaldamisega ning selle kohustuse täitmise kontrollimisega kriminaalhooldusametniku poolt. Kuigi kinnipeetavale mõisteti algselt vangistus tingimisi katseajaga, kuid karistus pöörati täitmisele, sest ta ei täitnud asenduskonfiskeerimise nõuet tasuda riigi tuludesse 5000 eurot, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Täiendavalt märgib kohus, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib ning kontrollida lisakohustuste ja kontrollnõuete täitmist kinnipeetava poolt. Samuti, vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. 4 Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Helvis Mälli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 113,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 5