järgi lühimenetluses M.E kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Süüdistatav M.E (andmed maakohtu otsuses) Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas Prokurör Resolutsioon: Liia Piirisalu
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra s.o 8 kuuni. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 21.-22. juunini 2015 loeti vangistusest 2 päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi 7 kuud ja 28 päeva.
aprillil 2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa, s.o 10 kuu ja 8 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva. Elukohast lahkumise keeld jäeti muutmata kuni vangistuse kandmisele asumise päevani. Vangistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise päevast.
14. jaanuaril 2013 mõistis kohus M.E-le
14. oktoobril 2013 mõistis kohus M.E taas süüdi
1. aprillil 2014 karistas Harju Maakohus M.E
Sama kohtu 29. oktoobri 2014 määrusega vabastati M.E
76 lg 5 alusel vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja arutatavad kuriteod on toimunud katseajal. Neil põhjustel kohus leidis, et rahaline karistus M.E süüle ja õiguskorra kaitse huvidele ei vastaks ja karistuseks tuleb mõista vangistus. Karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades pidas kohus võimalikuks kohaldada vangistust ühe kolmandiku ulatuses sanktsioonis ettenähtust.
lg 8 välistab võimaluse vangistuse kandmiselt veelkordselt tingimisi vabastada või vangistust üldkasuliku tööga asendada.
lg 2 kohaselt tuleb mõistetavale karistusele liita viimase vangistuse kandmata osa. Kuna põhikaristus on piisavalt range ja välistab süüdistatava poolt liiklusalaste süütegude toimepaneku, ei pidanud kohus vajalikuks võtta M.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigust.
järgi tühistada osaliselt - nimelt mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, asendades M.E-le vangistuse näol mõistetud karistus karistusega üldkasuliku töö näol. Kaitsja märgib, et süüdistatav ei vaidlusta temale esitatud süüdistust ega kuriteo kvalifikatsiooni. Ta soovib kohtuotsuse vaidlustada temale mõistetud karistuse osas. M.E palub temale vangistuse 2 näol mõistetud karistuse asendamist, juhinduvalt
§-st 69 lg 1, üldkasuliku tööga. Asjaolusid, millised välistaksid eelnimetatud karistuse kohaldamise, ei esine. Kaebuses märgitakse, et M.E palus arvestada, et 2015 juunikuus oli tal tõsiseid probleeme ja raskusi isiklikus elus, mille leevendamiseks tarvitas alkoholi. Alates jaanipäevast ta enam alkoholi ei ole tarvitanud. 21.06.2015 sõitma asudes tundis ta end kainena, kuna oli korralikult maganud. Alkoholi oli tarvitanud eelmisel õhtul kella 22.00-23.00 paiku. Autot juhtis seepärast, et kergemeelselt ei öelnud sõbrale sõitmisest ära. 6.06.2015 oli ta alkoholi tarvitanud rohkem, tegudele puudub õigustus ja ta kahetseb oma käitumist siiralt. Maakohtul tulnuks arvestada, et süüdistatav tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja kahetses. Oli aru saada, et kahetsus oli siiras, et see tuli südamest. M.E on olnud tõsised eluraskused, lapse ema on surnud, 6 aastat on ta oma ema abiga poega kasvatanud. M.E närvisüsteem ei ole päris korras. Eelnäidatud asjaolud ei ole küll vabandatavad, kuid annavad aluse inimlikuks mõistmiseks. On kahetsusväärne, et süüdistatav on püüdnud oma üleelamisi leevendada alkoholiga. Eelnevat arvestades olnuks maakohtul põhjendatud anda M.E-le veel üks võimalus. Ta on 26 aastat vana, on oma tegude tähendust mõistnud ja aru saanud, mis tema tegudega kaasneda võib. Senini on ta kahjuks oma mured lahendanud nii, et hakanud tarbima alkoholi. Samas on aga olnud pikemaid perioode, kus ta on olnud täiesti kaine. Praeguseks on ta tutvunud uue elukaaslasega, kes on talle abiks lapse kasvatamisel. M.E on aru saanud, et tal on veel hästi läinud, keegi ei ole tema tegude läbi raskelt kannatanud. Ta mõistab, et purjus peaga sõitmisele võivad kaasneda palju raskemad tagajärjed. Süüdistatav palub anda talle veel viimane võimalus. Ta nõustuks karistusega, millise maakohus talle määras, kuid palub vangistuse näol mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. M.E tõendas, et tal on vabaduses olles võimalik tööle asuda Markola Ehitus OÜ-sse, mille tõendamiseks esitas kohtule töölepingu, Süüdistatav kinnitas, et on ka senini mitteametlikult töötanud ja perele ülalpidamist muretsenud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kui ta korralikult ei töötaks ega kriminaalhooldaja kontrollnõuetele ei alluks, tuleks tal temale mõistetud karistus reaalselt kanda. Tegelikuks kannatanuks tema tegude tagajärjel on rohkem tema perekond kui ta ise, eriti esimest kooliaastat alustanud alaealine laps. Apellant soovib kaebetähtaja ennistamist, kuna see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, seoses kaitsja haigestumisega. Apellant nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu seisukoht
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud veel, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada veel ka õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Seda kõike tuleb arvestada ka siis, kui küsimuseks on karistuse täiendav individualiseerimine, s.o selle võimalik asendamine üldkasuliku tööga. 8. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus vaidlustatud osas täiel määral kõigile seaduses ning kohtupraktikas esitatud nõuetele ning apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonis esitatud taotlus - üldkasuliku töö kohaldamine - eeldaks käesoleval juhul isiku suhtes esmalt kriminaalhoolduse rakendamist (
Käesoleva asja materjalide põhjal kohtukolleegium seda jaatada ei saa. Esmalt tuleb tõdeda, et M.E on juba varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, siis on karistatud teda vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, samuti on eelnevalt vangistus juba asendatud üldkasuliku tööga, mille tegemise ajal pani isik toime uue analoogse kuriteo, mis tingis temale liitkaristuse mõistmise ja isik asus kandma vangistust. Kusjuures selleks ajaks olid kõik ÜKT tunnid tegemata. Seega juba varasemalt ei mõjutanud ÜKT tunnid isikut õiguskuulekale teele ja ta pani sel ajal, kui ta oli kohustatud täitma ÜKT tunde ja alluma kriminaalhooldusele, toime uue teo ning seda samuti
Sellele vaatamata peeti M.E suhtes võimalikus vabastada ta 29.01.2014 karistuse kandmisele tingimisi enne tähtaega ja ta allutati käitumiskontrollile, pannes talle lisakohustustena kohustuse läbima alkoholismivastase ravikuuri ja mitte tarvitama katseajal alkoholi. M.E jätkas aga katseajal alkoholi tarvitamist ja pani toime 2 uut kuriteoepisoodi
Seega ei ole juba eeltoodust tulenevalt põhjendatud asendada M.E suhtes taas vangistust üldkasuliku tööga. Karistuse mõistmisel on maakohus nendele asjaoludele ka selgesõnaliselt viidanud ning seda ei vaidlustata ka apellatsioonis. 4 Eelnevaid asjaolusid silmas pidades saab järeldada vaid seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja nõustudes maakohtuga, leiab kohtukolleegium, et M.E õiguskuulekust ei ole võimalik tagada muu karistusliigiga, kui isiku vabadust enim piirava karistusliigiga vangistuse näol. Üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. M.E ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine taotletud viisil ei ole võimalik. Süüdistatav on enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt
Arvestades M.E eelnevate karistuste rohkust ja toimepandud kuritegude iseloomu (korduvalt karistatud
järgi) ning asjaolu, et uued samaliigilised kuriteod
järgi pani ta toime katseajal, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud vangistus ainuvõimalik ja seda pole võimalik asendada üldkasuliku tööga. Karistuse määrale aga apellatsioonis vastu ei vaielda. Apellatsioonis märgitakse, et M.E palub temale vangistuse näol mõistetud karistuse asendamist, juhinduvalt
§-st 69 lg 1, üldkasuliku tööga ning asjaolusid, millised välistaksid eelnimetatud karistuse kohaldamise, ei esine. Kohtukolleegium osutab aga asjaolule, et
lg 1 võimaldab üldkasuliku tööga asendada kuni 2 aastast mõistetud vangistust või
§-s 73 või §-s 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates, kuid maakohus on põhjendatult viidanud asjaolule, et
Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Apellatsioonis esitatud taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.