1-19-8345/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8345 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi Pavel Bastrygin süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2019 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Pavel Bastrygini (ik 37409132748) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Pavel Bastrygini kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu
4. detsembri 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 119-8345 läbi vaatamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Pavel Bastryginile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 67,20 eurot (sh käibemaks 11,20 eurot).
6. Mõista Pavel Bastryginilt riigituludesse menetluskuluna välja 67,20 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Pavel Bastryginil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 10.12.2019 otsusega tunnistati P. Bastrygin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 13.08.
10. Samuti kohaldati talle lähenemiskeeldu kannatanu A.K. suhtes 3 aastaks.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P. Bastrygini kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, karistuse vähendamist 6 aasta pikkuse vangistuseni, mida vähendada 1/3 võrra.
12. Kaitsja leiab, et 8 aastat vangistust on väga karm karistus. Kaitsja arvates P. Bastryginil siiski üks kergendav asjaolu esineb, s.o. kahetsus. Võib muidugi arutleda selle üle, kas tegu on ikka siira kahetsusega või lihtsalt kahetsusega ja kumb neist variantidest on siis rohkem kahetsus, mida arvestada kergendava asjaoluna. Kaitsja arvates võiks antud juhtumi puhul arvestada kergendava asjaoluna ka KarS § 57 lg 2 kohaselt loetlemata asjaoluna seda, et isikud olid 5 aastat koos elanud ja enne käesolevat sündmust pikemat aega ohtralt alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamise käigus tekkis neil verbaalne konflikt ja hiljem ka füüsiline. Samuti seda, et kannatanul oli võimalik iga kell sealt korterist lahkuda. Tal oli võimalik abi kutsuda, aga paraku kannatanu neid võimalusi ei kasutanud. Ka siis, kui ta oli juba läbi pekstud, istus ta veel mingi aeg koridoris selle asemel, et abi paluda naabritelt. Ja kui ta lõpuks otsustas seda teha, siis ka ei soovinud, et naaber kutsuks kiirabi. Ta läks pärast vee joomist tagasi korterisse, kus väidetavalt oli peksa saanud. Miks kannatanu nii käitus, sellele mõistlikku vastust ei saadud selle protsessi vältel. Veel võiks arvestada sedagi, et kannatanu ütlused on olnud erinevad ja vastuolulised selle kohta, kes ja kus teda peksis. Nii on kannatanu naabrile väitnud, et patsiga mees lõi. Kiirabis midagi muud ja alles hiljem on öelnud, et P. Bastrygin peksis. Igatahes oleks tulnud kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on seda otsuses käsitlenud, kuid ei ole kahtluseid P. Bastrygini kasuks tõlgendanud. Vähemasti karistuse mõistmisel võiks sedagi arvestada. Kokkuvõtteks leiab kaitsja, et 8 aastat vangistust käesoleva teo eest on liialt karm karistus. Ka olukorras, kus sellest 1/3 maha arvata lühimenetluse puhul. Kaitsja arvates oleks piisav 6 aastane vangistus, millest 1/3 maha arvata. Ka see variant on samuti pikk vanglakaristus. On ju karistuse eesmärk nii üldpreventiivne kui eripreventiivne. Üldpreventiivse eesmärgi täidab ka 6 aastane vangistus, mis on kahtlemata pikk vangistusaeg. Sellega on ühiskonnale antud teada, et raskete kuritegude eest ootab pikk reaalne vanglakaristus. Eripreventiivsuse koha pealt on P. Bastryginile üheselt arusaadav, et tegu on raske ja selle eest tuleb aastaid vanglas karistust kanda. See on pikk karistusaeg, mille jooksul on võimalik isikul asuda paranemise teele vanglas pakutavate võimaluste kasutamisel ja endale teadvustamisel, et iga teo eest tuleb vastutust kanda, samuti piisav aeg järelemõtlemiseks ja oma käitumises korrektiive teha. Ringkonnakohtu järeldused
13. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas -2- selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).
14. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07, p 13).
15. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal – või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11).
16. Käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus karistust mõistes rikkunud materiaal – ega menetlusõigusnorme, maakohus on P. Bastryginile mõistetud karistust igakülgselt põhjendanud (vt maakohtu otsuse lk 7).
17. Maakohus märkis karistust mõistes järgmist.
18. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada ainult vangistusega, milleks on neli- kuni kaksteist aastat vangistust. Karistusregistri väljavõtte andmetel on P. Bastryginit kriminaalkorras karistatud kolmel korral, sh kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning viimati Tartu Maakohtu 31.07.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi oma ema korduva löömise eest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKK 30.03.2016 otsus nr 3-1-1-27-16). Kohus on seisukohal, et P. Bastryginile tuleb karistuseks mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi sanktsiooni keskmisele määrale vastav kaheksa aasta pikkune vangistus. P. Bastrygini süü on suur, kuna ta peksis kannatanut suure intensiivsusega ja põhjustas talle arvukaid kehavigastusi. Tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. P. Bastrygin avaldas oma viimases sõnas, et kahetseb juhtunut, tegemist oli spontaanse purjus peaga tehtud teoga. Selline ei ole kohtu hinnangul puhtsüdamlik kahetsus, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna. P. Bastrygin ei ole kannatanu kallal vägivalla kasutamist tunnistanud, leides, et kannatanu sai kehavigastused koridoris jalgratta otsa kukkudes. Seetõttu jääb arusaamatuks, mida süüdistatav tegelikult kahetseb. P. Bastryginit on ka varem kriminaalkorras karistatud teise inimese kehalise väärkohtlemise eest. Ta ei teinud sellest enda jaoks vajalikke järeldusi ja pani uue kuriteo toime vähem kui kuu aega pärast eelmise karistuse ärakandmist. Viimase kohtuotsusega määratud katseaeg ei möödunud probleemideta, kuna P. Bastrygin rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu pikendati tema katseaega Tartu Maakohtu 30.01.2019 määrusega 4 kuu võrra. Ka raske tervisekahjustuse tekitas süüdistatav A.K. le pärast pikaajalist alkoholi tarvitamist. -3-
19. Ringkonnakohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus – vähendada P. Bastryginile mõistetud karistust– perspektiivitu.
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul kohaldada eelneva karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-11-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
21. Kokkuvõtvalt võib ringkonnakohus kohtupraktika kohaselt jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et P. Bastrygini kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
23. Kaitsja vadv A. Pärtel on esitanud apellatsioonimenetluse kulude nõude kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 62 minuti ulatuses 67,20 eurot, millest käibemaks 11,20 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 67,20 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 67,20 eurot P. Bastrygini kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- /allkiri/ Maarika Kuusk