4-19-5309/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2020 4-19-5309 Juhan Sarv Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Martin Pärnale (isikukood 39101310283) asenduskaristuse kohaldamiseks Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Martin Pärn Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri
7. juuli
8. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 karistati Martin Pärna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. M. Pärnal võimaldati tasuda rahatrahv ositi, viimase osamakse tähtaeg oli
9. oktoobril
10. Otsus jõustus
11. augustil
14. oktoobril 2019 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule avalduse M. Pärnale määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt ei ole M. Pärn rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvaid registripäringuid tema vara ja sissetulekute kohta. M. Pärnal ei ole kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub M. Pärnal seega vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Temalt rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik.
15. Viru Maakohtus
16. novembril 2019 toimunud kohtuistungil, kus arutati kohtuvälise menetleja avaldust rahatrahvi asendamiseks, avaldas M. Pärn, et rahatrahv on tasumata. Rahatrahvi asendamisega arestiga ta nõus ei olnud, märkides, et talle kantakse arvele raha ja sellest saaks kustutada trahve. Ta on ka ise proovinud organiseerida, et 50% rahast läheks hagide katteks. Talle on arusaamatu, miks uusi trahve ei kustutata, ainult vanu. Vaidlustatud kohtumäärus
17. Viru Maakohus rahuldas
18. novembri
19. a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas M. Pärnale PPA Ida prefektuuri
20. juuli
21. a otsusega määratud rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, ehk summas 120 eurot kolme päeva pikkuse arestiga.
22. Kohus asus seisukohale, et M. Pärna rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole M. Pärn trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Ka on M. Pärn kinnipeetav. Ta kannab vanglas Viru Maakohtu
23. mai
24. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkust vangistust ning tema eeldatav vabanemisaeg on
25. mai
26. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte, seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti ei ole selgunud aresti kohaldamist välistavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärn, kes palub kohtumääruse tühistada.
28. M. Pärn heidab ette, et maakohus ei ole määruses välja toonud selgitusi, mis ta andis kohtuistungil. Kohtumäärus peab sisaldama kohtu ees oleva isiku ütlusi. Jääb mulje, et maakohtul ei olnud plaanis otsustuse tegemisel tema poolt avaldatut üldse kaaluda. Tema selgitas maakohtus, et ta oleks saanud rahatrahvi tasuda. Ta tahab trahvi tasuda määruskaebuse esitamisest kümne tööpäeva jooksul, kuna see on tal võimalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Pärnal on PPA Ida prefektuuri
30. juuli
31. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 mõistetud rahatrahv 120 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, M. Pärnal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M. Pärn ei ole määruskaebuses vastu vaielnud sellele, et rahatrahv on tal tasumata. Küll lubab ta tasuda trahvi kaebuse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. M. Pärn ei ole ringkonnakohtule edastanud tõendit, mis kinnitaks tema poolt rahatrahvi tasumist. Tõendamise kohustus lasub M. Pärnal.
32. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et M. Pärna rahatrahv on põhjendatud asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest möödunud enam kui kahe aasta jooksul ei ole ta rahatrahvi tasunud ning täitemenetlus on ebaõnnestunud. Vaatamata määruskaebuses antud lubadusele, pole M. Pärn trahvi tasunud ka praeguseks. On selge, et rahatrahvi jätkuv sissenõudmine M. Pärnalt ei oleks põhjendatud ning otstarbekas ja möödapääsmatu on asenda see arestiga.
33. Ringkonnakohus lisab ka, et kuigi KarS § 72 lg 1 lubab mõistetud rahatrahvi asendada aresti kõrval alternatiivselt üldkasuliku töö tegemise kohustusega, M. Pärna puhul sellest võimalusest rääkida ei saa. Nimelt selgitas esimese astme kohus välja, et M. Pärn kannab vanglas talle Viru Maakohtu
34. mai
35. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkust 2