Obsah (5)

§ 230§ 231§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2019, Narva Tsiviilasja number 2-19-2772 Tsiviilasi I O hagi TREN-

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel vaidlus puudub, et hageja sõitis perioodil 21.06.2019 – 29.06.2018 kostjale kuuluva sõiduautoga Mercedes-Benz (XXX), täites veoautojuhi töökohustusi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ning kas hageja täitis mistahes kostja töökohustusi. Poolte vahel on vaidlus ka, kas kostja peab hagejale töötasu maksma. Hageja leiab, et poolte vahel kokku lepitud töötasuks oli seadusega kehtestatud miinimumtasu. Kohus leiab, et esiteks tuleb anda hinnang, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vastavalt TLS § 1 lg 1 ja 2 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on oma 19.01.2018 lahendis nr 2-16-5811 selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). /.../ Kolleegium leidis, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. 3 Kolleegium leidis ka, et TLS § 4 lg 2 ja 4 (töölepingut on võimalik sõlmida kirjalikult, töötaja poolt tööle asumisega ning ka muus vormis ning TLS § 4 lg 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust) koosmõjus § 1 lg 3 ja § 2 tuleneb, et tööandja ei saa taotleda, et leping sõlmitaks teatud vormis. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes (p 12.2). TLS § 4 lg-test 2 ja 4 koosmõjus § 1 lg-ga 3 ja §-ga 2 tuleneb, et tööandja ei saa taotleda, et leping sõlmitaks teatud vormis. Töölepingu puhul ei kohaldu VÕS § 11 lg-s 2 sätestatu, et lepingut ei loeta sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (p 13). Hageja väidab, et asus kostja juurde tööle 21.06.2018, 15.07.2018 ütles tööandja töölepingu ühepoolselt üles. Seega olid pooled hageja hinnangul töösuhtes perioodil 21.06.2018 15.07.

1. Kostja väidab, et poolte vahel töösuhet ei olnud, hageja kasutas vaid üheks sõiduks kostjale kuuluvat sõiduautot, kostjale kuuluva sõiduauto kasutamine oli kokkuleppel hageja tööandjaga. Kohus selgitab, et selleks, et osapooled sõlmiksid töölepingu peetakse läbirääkimisi, mille raames lepitakse kokku tööülesanded, töötasu, tööaeg, töökoha küsimused, varaline vastutus ning muud tingimused. Kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale (tlk 17), milles palutakse saata töögraafik perioodi 21.06.2018 - 15.07.2018 eest, kõik arved hageja isiklike kulude kohta seoses tööülesannete täitmisega, CMR ja tööleping. Nimetatud e-kirjast ei ole selle saatmise kuupäev nähtav, kuid sellest nähtub, et hageja vajas andmeid töövaidluskomisjonile esitamiseks, seega päring oli hageja poolt kostjale saadetud ajal, kui poolte vahel juba tekkis vaidlus. Hageja on esitanud kohtule ka tööajagraafiku (tlk 18), kus on märkmed tööpäevadest perioodil 21.06.2018 - 15.07.
2. Kohus pöörab tähelepanu, et antud tööajagraafiku puhul on tegemist tavalise kalendrilehega, milles ei ole ühtegi märget, et see oleks hagejale kostja kui tööandja poolt edastatud. Seega ei ole kohtule arusaadav, kas tööajagraafiku on hagejale edastanud tööandja, s.o kostja, või on tegemist lihtsa kalendri väljavõttega. Hageja esitas kohtule ka oma konto väljavõtte (tlk 19-20), millest nähtub, et 21.06.2018 on kostja kandnud hagejale 95.00 eurot selgitusega ”avansiaruanne”. Samuti nähtub, et hageja on 22.06.2018 selle raha eest ostnud A K tanklas kütust. Hageja selgituste kohaselt on see üheks tõestuseks, et kostjaga oli sõlmitud tööleping. Kostja selgituste kohaselt oli see aga hageja tööandja OÜ B palvel hagejale kantud raha, mille suhtes on kostjale tehtud tagasimakse (tlk 116). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nimetatud ülekanne on tehtud autole kütuse ostuks, mida hageja on ka teinud, selgitus ülekandel aga poolte vahel töölepingulisi suhteid ei loo. Hageja selgituste kohaselt kasutas ta kostja autot sõiduks, kuna täitis kostja poolt antud töökohustusi. Hageja selgitas ka, et täitis kostja ettevõttes konsultandi töökohustusi, kuid sel korral tegi ta autojuhi tööd. Kostja väitel kasutas aga hageja kostjale kuuluvat autot, kuna hageja unustas oma töö auto (mis kuulub OÜ-le B ) võtmed koju. Kuna OÜ B ja TREN-TRAILERS OÜ omanikud olid sel ajal abikaasad, siis tehti omavahel koostööd ning oligi võimalik kauba veoks kasutada kostja autot. Selle kohta on ka kaks ettevõtet, s.o OÜ B ja TREN-TRAILERS OÜ, sõlminud 01.06.2018 vara kasutamise lepingu (tlk 115) ning kostja poolt on antud ka kinnistuskiri (tlk 39). Lepingu kohaselt andis TREN-TRAILERS OÜ tasuta kasutada oma sõiduautot Mercedes-Benz (XXX) OÜ-le B . Kohtule esitatud auto tehnilise passi andmetel (tlk 40) kuulub sõiduauto Merceds-Benz (XXX) TREN-TRAILERS OÜ-le. Seega on kostja andnud 4 võimaluse oma autot kasutada teisel ettevõttel, s.o OÜ-l B , kes oli sel ajal hageja tööandjaks. Kohtule esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatekirjade kohaselt (tlk 36-38) vedas 21.06.2018 Venemaale kaupa kostjale kuuluv sõiduauto Merceds-Benz (XXX). Kauba vedajaks on aga märgitud T –T OÜ (registrikood XXX). Kohtule esitatud vedude tabelist nähtub (tlk 35), et hageja on teinud kaks reisi kostjale kuuluva sõiduautoga, teised reisid on tehtud OÜ-le B kuuluvate autodega. Hageja teatas ka, et kostja poolt on tehtud kanne töötajate registris (TÖR). TÖR väljavõtte kohaselt (tlk 102-105) on TREN-TRAILERS OÜ teinud kande, et alates 21.06.2018 15.07.2018 on hageja töötamise liik tööleping. Kohus pöörab tähelepu asjaolule, et kanne töötajate registris on informatiivne, mis iseenesest töösuhet ei loo. Hageja on kohtule väitnud ka, et tegi kostja ettevõttes konsultandi tööd. Kohus möönab, et inimesel on õigus tööd teha mitmel töökohal, kui seda töö iseloom võimaldab. Antud juhul selgitas hageja, et tema töökohustuseks oli kostja telefoni teel konsulteerimine, fotode saatmine ning informatsiooni andmine dokumentide osas. Samas ei ole hageja ühtegi tõendit, millest nähtuks, et nimetatud töökohustused oleksid tema poolt täidetud, kohtule esitanud. Kohus selgitab, et töösuhte sõlmime, peab olema mõlema poolne tahe, millele on eelnenud kokkulepped ja läbirääkimised. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ja kostja vahel oleks töösuhe sõlmitud. Ka kanne töötajate registris iseenesest töösuhet ei loo. Tööleping peab olema kirjalik. Kohus möönab, et töölepingu peab vormistama tööandja, kuid samas on töötajal õigus nõuda töölepingut (TLS § 5), mida hageja samuti teinud ei ole. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et ta oleks enne lepingu sõlmimist pöördunud kostja poole sooviga saada infot konkreetsete töökohustuste, töökoha, tööaja jne kohta. Tõendatud on vaid, et hageja kasutades kostjale kuuluvat sõiduautot tegi kauba vedamiseks sõidu Venemaale. Kuna vedu oli aga tehtud kostjale kuuluva sõiduautoga, siis tuli ka rahvusvahelised saatelehed vormistada selliselt, et nendes on märgitud kostja auto number, vastasel juhul ei oleks võimalik teha piiriületusi ega kaupa välisriiki vedada. Kohus möönab, et ka kanne TÖR-i võis olla tehtud samuti selleks, et hageja saaks kostjale kuuluva sõiduvahendiga piiri ületada ning Venemaale kaupa vedada, kuna poolte vahel volitused vms dokumendid puudusid. Tõendamata on ka kohtu hinnangul, et hageja tegeles kostja konsulteerimisega. Väidetavate töökohustuste täitmise kohta peaksid hagejal olema tõendid (nt telefonikõnede väljavõtted, fotode saatmised või mistahes muul viisil informatsiooni jagamine). Selgusetuks on jäänud ka, millist infot ja kellele täpselt tuli jagada, keda informeeriti ning mis pilte väidetavalt saadeti. Samuti ei nähtu ka, et hageja oleks kasutanud mistahes kostja töövahendeid, mida oleks vaja konsulteerimise läbiviimiseks. Hageja ei ole seega ühtegi tõendit, millest nähtuks, et poolte vahel oli töösuhe sõlmitud ning et sellele olid eelnenud kokkulepped ja läbirääkimised või et hageja oleks mistahes töökohustusi kostja heaks täitnud, kohtule esitanud. Seega järeledab kohus, et hageja tööülesannete täitmine ajavahemikus 21.06.2018 - 15.07.2018 toimus töölepingu alusel, mis oli sõlmitud B OÜ-ga, mitte kostjaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahelised töösuhted ning poolte vahel töölepingu sõlmimine on tõendamata, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka saamata jäänud töötasu nõue. Menetluskulud 5 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162

lg 1 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jättis kohus hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel kannab kulud pool kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Samas on kohtul kaalutlusõigus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui kulude kandmine ühele poolele oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 6