1g 2 p 4, 7, 8; § 274 lg 2 p 3; § 121 1g 2 p 3; § 215 lg 2 p 1; § 263 lg 1 p 1, 2 ja Rait Priimats süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluse korras Vanemprokurör Gardi Anderson Süüdistatav Kaio Tölp Isikukood: 39705124238 Elukoht: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht: X Karistatus: kehtivaid karistusi 2, neist viimane: Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega
lg 1,
lg 2 p 3,
1g 2 p 8, 9 järgi vangistus 8 kuud,
lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust Tõkend: vahi all alates 05.06.2018, pikendatud kuni 05.10.2018 Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määratud korras Süüdistatav Rait Priimats Isikukood või sünniaeg: Elukoht: 1 / 37 39612294224 X 1-18-7632 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: Pärnu Maakohtu 27.11.2017 otsusega
lg 1 järgi 1 kuu vangistust,
lg 2 alusel liitkaristus 6 kuud ja 13 päeva; Pärnu Maakohtu 02.06.2017 otsusega
lg 2 p 2 -
1g 2 järgi 4 kuud vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mis asendati
lg 1 alusel 210 tunni ÜKT-ga Kaitsja vandeadvokaat Viktor Kozlov, määratud korras Kannatanud K. P, Ä. S, S. V, RRLektus AS (juhatuse liige A. U), D. N, K. J, D. P, A. T, M. P, A. K, X OÜ (juhatuse liige R. L), G. P, A. T RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, § 310 lg 1, § 311-314; § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3, § 181 lg 1 kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Kaio Tölp:
lg 2 p 3 järgi 12.01.2017 ja 23.02.2017 toimepandud episoodides;
S löömises 01.06.2018.a ajavahemikus kell 11:39 kuni 11:48 (ruumis sees), sealjuures menetluslikult juhindudes RKL nr 1-16-9717 p 27. Süüdi tunnistada Kaio Tölp:
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust;
lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust;
lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;
lg 1 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangisust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2018 – 18.05.2018, s.o 4 (neli) kuud karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on seega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamisest 05.06.2018.a. 2 / 37 1-18-7632 Tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Rait Priimats
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Rait Priimats ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
Käitumiskontrolli ajal on Rait Priimats kohustatud järgima alljärgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas X; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Tõkendit Rait Priimatsi suhtes kohaldatud ei ole.
lg 2 p 8, 9 järgi, - 01.06.2018.a kella 04:40 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X linnas X asuvast RRLektus AS kauplusest „Rae“ avatud tagauksest sisenemise järgselt laoruumist 20 pooleliitrist pudelit viina „Ekstra“ maksumusega 7,49 eurot pudel. Kaio Tölp tekitas vargusega AS-le RRLektus varalist kahju summas 149,80 eurot. - 26.07.2017.a kella 00.00 kuni 03.00 vahelisel ajal ühise kooskõlastatud tegevuse käigus koos Rait Priimats’iga tungisid võtmega ukse avamise teel sisse X linnas R. L kuuluvasse X garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ X kuuluvad järgmised esemed: ketaslõikuri Milwaukee väärtusega 190 eurot, 2 akutrelli Makita (väärtusega 250 eurot) koguväärtusega 500 eurot, lööktrelli Makita väärtusega 250 eurot, puuride komplekti Makita väärtusega 250 eurot, suure mutrivõtmete komplekti väärtusega 380 eurot, väikese mutrivõtmete komplekti väärtusega 50 eurot, mootorsae Stihl väärtusega 400 eurot, taskulambi Militaarpood.ee väärtusega 10 eurot, õhkrelva väärtusega 35 eurot, motorolleri BGO G-Max 50 VIN-koodiga X väärtusega 2600 eurot, 17 paari sokke Dexshell Thermlite (väärtusega 35 eurot) koguväärtusega 595 eurot, 28 paari sokke Dexshell Trekking (väärtusega 39 eurot) koguväärtusega 1092 eurot, 13 paari sokke Dexshell Ultralite (väärtusega 25 eurot) koguväärtusega 325 eurot, 6 paari põlvekaitsmeid Alfa Soft (väärtusega 37,50 eurot) koguväärtusega 225 eurot, 5 paari kindaid Dexshell (väärtusega 35 eurot) koguväärtusega 175 eurot, 3 plastikust armee joogiplaskut (väärtusega 10,50 eurot) koguväärtusega 31,50 eurot, 7 käte soojendit (väärtusega 8 eurot) koguväärtusega 56 eurot, 4 kõrvaklapid Mil-Tec (väärtusega 45 eurot) koguväärtusega 180 eurot, taldlihvija väärtusega 35 eurot, 5 komplekti sooja aluspesu Helikov (väärtusega 50 eurot) koguväärtusega 250 eurot, 9 taskulampi Bronte RA20-T(väärtusega 56 eurot) koguväärtusega 504 eurot, 19 taskulampi Bronte RC10-T(väärtusega 49 eurot) koguväärtusega 931 eurot, 5 taskulampi Bronte RC25S (väärtusega 79 eurot) koguväärtusega 395 eurot, 7 taskulampi Bronte X20 (väärtusega 125 eurot) koguväärtusega 875 eurot, taskulambi Bronte X30 väärtusega 179 eurot, 3 taskulampi Bronte R50 (väärtusega 119 eurot) koguväärtusega 357 eurot, 27 pealampi Bronte HA03 (väärtusega 37,50 eurot) koguväärtusega 1012,50 eurot, 5 akulaadijat Bronte 18650 (väärtusega 15 eurot) koguväärtusega 75 eurot, 7 kaugjuhtimislülitit Bronte RC25S 5 / 37 1-18-7632 (väärtusega 13,50 eurot) koguväärtusega 94.50 eurot, 8 värvifiltrit lambile Bronte RC25S (väärtusega 12 eurot) koguväärtusega 96 eurot, 27 kompassi Scout plastikkorpuses (väärtusega 4,50 eurot) koguväärtusega 121,50 eurot, 13 Molle kott Helikoni (väärtusega 19.50 eurot) koguväärtusega 253.50 eurot, taktikalise õlakoti väärtusega 29 eurot, veekindla koti JR Gear väärtusega 28 eurot, 8 voodikate- sääsevõrku (väärtusega 22,50 eurot) koguväärtusega 180 eurot, E-sigareti aurusti komplekti Kangertech väärtusega 60 eurot, 2 moto kiivrit Takachi (väärtusega 90 eurot) koguväärtusega 180 eurot, 10 pakki Winston sigarette (väärtusega 3 eurot) koguväärtusega 30 eurot, 12 õlut Saaremaa Tuulik (väärtusega 1 euro) koguväärtusega 12 eurot ja seljakoti Miltek 36 l väärtusega 45 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Rait Priimats ja Kaio Tölp OÜ X kahju kokku 13098 euro väärtuses. Seega Kaio Tölp, võõra vallaasasja ära võtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani tahtlikult toime
Kaio Tölpi süüdistatakse selles, et - tema 04.04.2018 kell 11:35 Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla X üksuse koridoris haaras vasaku käega kinnipeetav D. N kaelast ning lõi kaks korda järjest parema rusikaga D. N ülakeha suunas. Kuna Kaio Tölpi rünnakut takistas Tallinna Vangla valvur P. L, ei olnud Kaio Tölpil võimalik tegu oma tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viia, sest tema löögid D. N valu ega kehavigastusi ei tekitanud. - tema, olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 01.06.2018.a ajavahemikus kell 11:39 kuni 11:48 X linnas X maja esimese korruse koridoris lõi Ä. S rusikaga näo piirkonda ning K. P rusikaga näo piirkonda. Seejärel kell 11:59 X maja ees välistrepil Kaio Tölp lõi K. P parema küünarnukiga näo piirkonda, mille tagajärjel K. P kukkus teadvusetult maha istukile. Seejärel Kaio Tölp lõi teadvusetult istukil maas olevat K. P vasaku käelabaga kahel korral pea piirkonda ja vasaku jalalabaga ühel korral näo piirkonda ning veel viiel korral vasaku käelabaga pea piirkonda. Seejärel lõi Kaio Tölp teda takistama tulnud Ä. S ühel korral parema küünarnukiga pea piirkonda. Kell 12:08 Kaio Tölp lõi X maja ees S. V peaga näo piirkonda. Kaio Tölp tekitas oma eelpool kirjeldatud käitumisega K. P verevalumi vasaku silma piirkonnas; Ä. S füüsilist valu ja muhu pea piirkonnas; S. V füüsilist valu ja verejooksu ninast. Seega Kaio Tölp, teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani tahtlikult toime
Samuti süüdistatakse Kaio Tölpi selles, et tema olles 17.06.2017 kella 15:00 ajal X külas X kortermaja hoovis, ähvardas tapmisega, hoides käes ca 70 cm pikka puidust kurikat lüües ähvardavalt ja korduvalt viibutades A. K suunas, põhjustades kannatanule hirmutunnet enda elu ja tervise pärast. Kaio Tölp käitumine häiris samal ajal läheduses viibivaid asjasse mitte puutuvaid isikuid, tekitades hirmutunde K-K. T, K. T ja T. K. Kaio Tölp käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, relvana kasutatava esemega ähvardades, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lõige 1 punkt 2 järgi avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige – teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. 6 / 37 1-18-7632 Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani Kaio Tölp tahtlikult toime
Samuti süüdistatakse Kaio Tölpi selles, et tema, olles süüdi mõistetud 25.11.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-16-4721
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, - 27.12.2016 kella 20.05 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla X hoone X eluosakonnas ähvardas Viru Vangla X üksuse X K. J tapmisega. Ähvardusest tunneb kannatanu hirmu ja ta peab ähvarduse täideviimist reaalseks. - et tema 12.01.2017 kella 16.15 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla X hoone X osakonnas ähvardas Viru Vangla X üksuse X A. T kehalise väärkohtlemisega. Ähvardusest tunneb kannatanu hirmu ja ta peab ähvarduse täideviimist reaalseks. - et tema 08.01.2017 kella 18.05 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla X hoone X osakonna pesemisruumis kasutas vägivalda Viru Vangla X üksuse X D. P suhtes, kui lõi talle rusikaga näkku. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustused – välisel vaatlusel vasakul põsel punetav laik suurusega 5 cm x 5 cm ja täppverevalum mõõtmetega 5 cm x 0,7 cm. Vasaku põse piirkonnas marrastus mõõtmetega 1 cm x 0,5 cm. - et tema 23.02.2017 kella 16.00 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla X hoone X osakonnas ähvardas Viru Vangla X üksuse X M. P kehalise väärkohtlemisega. Ähvardusest tunneb kannatanu hirmu ja ta peab ähvarduse täideviimist reaalseks. - et tema 18.01.2018 kella 01.12 ajal X linnas X maja juures vägivalda kasutades tungis kallale ametikohustusi täitvale vanempiirivalvurile G. P, hammustades teda õlast, millega tekitas G. P füüsilist valu ning õla ja õlavarre pindmised vigastused. Selle tegevusega pani Kaio Tölp tahtlikult toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Samuti süüdistatakse Kaio Tölpi selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, ajavahemikul 31.05.2018 kella 19.30 kuni 01.06.2018 kella 06.31 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil X maakonnast X vallast X linnast X korterelamu õuealalt A. T kasutuses oleva sõiduauto Nissan Almera Tino reg.nr X ning tekitas avarii, avariiline sõiduauto leiti 01.06.2018 kella 06.30 ajal X maakonnas X vallas X linnas X juurest kraavist. Selle tegevusega pani Kaio Tölp tahtlikult toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Rait Priimats on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud 199 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, 26.07.2017.a kella 00.00 kuni 03.00 vahelisel ajal ühise kooskõlastatud tegevuse käigus koos Kaio Tölpiga tungisid võtmega ukse avamise teel sisse X linnas R. L kuuluvasse X garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ X kuuluvad järgmised esemed: ketaslõikuri Milwaukee väärtusega 190 eurot, 2 akutrelli Makita (väärtusega a’ 250 eurot) koguväärtusega 500 eurot, lööktrelli Makita väärtusega 250 eurot, puuride komplekti Makita väärtusega 250 eurot, suure 7 / 37 1-18-7632 mutrivõtmete komplekti väärtusega 380 eurot, väikese mutrivõtmete komplekti väärtusega 50 eurot, mootorsae Stihl väärtusega 400 eurot, taskulambi Militaarpood.ee väärtusega 10 eurot, õhkrelva väärtusega 35 eurot, motorolleri BGO G-Max 50 VIN-koodiga X väärtusega 2600 eurot, 17 paari sokke Dexshell Thermlite (väärtusega 35 eurot) koguväärtusega 595 eurot, 28 paari sokke Dexshell Trekking (väärtusega 39 eurot) koguväärtusega 1092 eurot, 13 paari sokke Dexshell Ultralite (väärtusega 25 eurot) koguväärtusega 325 eurot, 6 paari põlvekaitsmeid Alfa Soft (väärtusega 37,50 eurot) koguväärtusega 225 eurot, 5 paari kindaid Dexshell (väärtusega 35 eurot) koguväärtusega 175 eurot, 3 plastikust armee joogiplaskut (väärtusega 10 50 eurot) koguväärtusega 31,50 eurot, 7 käte soojendit (väärtusega 8 eurot) koguväärtusega 56 eurot, 4 kõrvaklapid Mil-Tec (väärtusega a’ 45 eurot) koguväärtusega 180 eurot, taldlihvija väärtusega 35 eurot, 5 komplekti sooja aluspesu Helikov (väärtusega 50 eurot) koguväärtusega 250 eurot, 9 taskulampi Bronte RA20-T(väärtusega 56 eurot) koguväärtusega 504 eurot, 19 taskulampi Bronte RC10-T(väärtusega 49 eurot) koguväärtusega 931 eurot, 5 taskulampi Bronte RC25S (väärtusega 79 eurot) koguväärtusega 395 eurot, 7 taskulampi Bronte X20 (väärtusega a’ 125 eurot) koguväärtusega 875 eurot, taskulambi Bronte X30 väärtusega 179 eurot, 3 taskulampi Bronte R50 (väärtusega 119 eurot) koguväärtusega 357 eurot, 27 pealampi Bronte HA03 (väärtusega 37.50 eurot) koguväärtusega 1012,50 eurot, 5 akulaadijat Bronte 18650 (väärtusega 15 eurot) koguväärtusega 75 eurot, 7 kaugjuhtimislülitit Bronte RC25S (väärtusega 13,50 eurot) koguväärtusega 94,50 eurot, 8 värvifiltrit lambile Bronte RC25S (väärtusega 12 eurot) koguväärtusega 96 eurot, 27 kompassi Scout plastikkorpuses (väärtusega 4,50 eurot) koguväärtusega 121,50 eurot, 13 Molle kott Helikoni (väärtusega 19.50 eurot) koguväärtusega 253.50 eurot, taktikalise õlakoti väärtusega 29 eurot, veekindla koti JR Gear väärtusega 28 eurot, 8 voodikate- sääsevõrku (väärtusega 22,50 eurot) koguväärtusega 180 eurot, E-sigareti aurusti komplekti Kangertech väärtusega 60 eurot, 2 moto kiivrit Takachi (väärtusega 90 eurot) koguväärtusega 180 eurot, 10 pakki Winston sigarette (väärtusega 3 eurot) koguväärtusega 30 eurot, 12 õlut Saaremaa Tuulik (väärtusega 1 euro) koguväärtusega 12 eurot ja seljakoti Miltek 36 l väärtusega 45 eurot. Sellise tegevusega tekitas Rait Priimats ja Kaio Tölp OÜ X kahju kokku 13098 euro väärtuses. Seega Rait Priimats, võõra vallaasasja ära võtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani tahtlikult toime
Kohtuistungil prokurör taotles Kaio Tölpi süüdi tunnistamist
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust;
1 p 1 ja 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi ja karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, millest 1/3 maha, lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest kantuks lugeda kõigepealt eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2018 kuni 18.05.2018, s.o 4 kuud, mis teeb kandmata karistuseks 2 aastat, mille kandmisaja algust lugeda alates isiku kinnipidamisest, s.o alates 05.06.2018. Prokurör taotles Rait Priimats süüdi tunnistamist
lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest 1/3 maha, s.o lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust, mille kandmiselt isik vabastada tingimuslikult ühes allutamisega käitumiskontrollile 1 aastaks ja 2 kuuks. 8 / 37 1-18-7632 K. Tölp ja tema kaitsja taotlesid kergemat karistust. Ei vaidle vastu RRLektus AS ja A. T hagile. R. Priimats ja tema kaitsja nõustusid prokuröri karistusettepanekuga ning hagiga. Menetluskulude osas taotlesid ositi tasumist 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kaio Tölp ja R. Priimats süüdistuses
K. Tölp süüdistus 26.07.2017 episoodis (kannatanu X OÜ) Esitatud süüdistuse kohaselt varastas K. Tölp koos R. Priimatsiga kannatanule OÜ X kuuluvad süüdistusaktis nimetatud esemed. Sellise tegevusega tekitasid Rait Priimats ja Kaio Tölp OÜ-le X kahju kokku 13 098 euro väärtuses. Süüdistatav K. Tölp tunnistab, et käis süüdistuses toodud ajal ja kohas vargil, kuid vaidlus on K. Tölpi puhul käesolevas asjas selles, palju ja milliseid asju K. Tölp koos R. Priimatsiga varastasid. R. Priimats 26.09.2017 ütluste kohaselt tema ülesandeks oli väljas vaadata, et kedagi ei tule. K. Tölp samal ajal käis majas ning leidis rolleri võtmed. Nad sõitsid rolleriga X tänava ääres olevate garaažide taha ning jätsid selle sinna ning läksid jalgsi tagasi. Garaažis ladusid nad täis viis kotti. K. Tölp ladus ning tema hoidis kotti. Rolleriga viisid nad siis asjad K. Tölpi elukohta. Selliseid ringe, et kõik varastatud asjad ära tuua, tegid nad kokku kolm. Rolleri peitsid nad X tänava lõppu mere äärde. K. Tölp pidi asjad maha müüma ning raha pidid nad pooleks tegema. R. Priimatsi ütlustega haakub ütluste ja olustiku seostamise 28.09.2017 protokoll koos lisadega (kd V, tl 60-69) millisest nähtub kahtlustatav Rait Priimatsi 26.09.2017 antud ütluste seostamine olustikuga X linnas X hoovis ja mujal X linnas. Eeltooduga on tõendatud, et K. Tölp ja R. Priimats ühise ja kooskõlastatud tegevusega tungisid võtmega ukse avamise teel sisse X linnas R. L kuuluvasse X garaaži ja avatud hoone varjualusesse ning võtsid garaažist ära neile võõraid, kannatanule kuuluvaid esemeid nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse toimepanemine K. Tölpi ja R. Priimatsi poolt ühise kooskõlastatud tegevusena süüdistuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud lisaks ka järgmiste tõenditega kogumis: 1) tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud, et öösel kella kahe paiku oli tema hoovis, X, noorem meesterahvas; 2) äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (kd V, tl 43-45) on tõendatud, et tunnistaja R. P on ühe isikuna, kes 26.07.2017 viibis X hoovis, ära tundnud Kaio Tölpi; 3) tunnistaja E. H ütluste kohaselt jalutasid nad koos K. Tölpi ja R. Priimatsiga X tänaval ning jäid seisma ühe maja ees, mille kõrval oli eraldiseisev garaaž ja selle ees sinine mikrobuss. K. Tölp ja R. Priimats hakkasid arutama, et võiks sinna sisse minna. E. H sai aru, et nad plaanivad garaaži vargile minna. Nad kõndisid X tänava poole ning K. Tölp ütles E. H, et viimane koju läheks. Tunnistaja ütluste kohaselt mõni päev hiljem K. Tölp ütles, et ta käis vargil ja sai palju asju; 4) tunnistaja E. H ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd V, tl 15-33) – vaated garaažile, kus olid varastatud esemed, garaaži ukse ette pargitud sinisele mikrobussile; 9 / 37 1-18-7632 5) kannatanu poolt üle antud Maanteeametist väljastatud X tänava liikumiste videosalvestiga ja selle 07.09.2017 vaatlusprotokolliga (kd V, tl 37-40, pakend nr 4) on tõendatud, et 25.07.2017 kella 23.00.49 ajal liikusid seal valge maja juures kaks meesterahvast, nendega liitus kolmas meesterahvas ning kell 02.07.19 ajal keeras valge maja aia äärest välja kaherattaline väike mootorsõiduk, millel istub kaks isikut, mõlemal kiivrid peas; 6) sideettevõtjalt andmete nõudmise 28.07.2017 luba ja sideettevõtjalt saadud andmete 06.04.2018 protokoll koos lisaga (kd V, tl 51-57) tõendab, et Kaio Tölpi kasutuses olev abonentnumber viibis varguse ajal varguse kohaga kattuvas mastipiirkonnas. Kannatanu X OÜ esindaja R. L ülekuulamise protokollide (kd V, tl 2-10, 11-13) kohaselt varastati X garaažist 26.07.2017 OÜ-le X kuuluvad süüdistusaktis nimetatud esemed. OÜ X tegeleb kannatanu esindaja ütluste kohaselt militaar-ja matkatarvete müügiga. Ka äriregistri teabesüsteemi väljatrükk kinnitab, et äriühing tegeleb jaemüügiga. Ütlustele on lisatud varastatud asjade nimekirjad, mis kattub esitatud süüdistusega. Kannatanu täiendavaid ütlusi varastatud esemete osas ei ole ekslikult arvesse võetud süüdistuse esitamisel ja selles osas ei saa kohus ka süüdistuse puudumise tõttu raskendada süüdistatavate olukorda. Nimelt, on kannatanu esindaja 23.03.2018 ütlustes lisanud, et varastati veel asju – 4 multitööriista Bushcrafti firmalt (kokku väärtusega 20 eurot), õhupüssikuulid Diablo (5 eurot), 28 parunikujulist võtmehoidjat (kokku 98 eurot), 10 lihvimisketast (kokku 30 eurot), 1 betooni lihvimisketas (50 eurot), padruntulemasin (10 eurot), 2 Milteki 36 l seljakotti (kokku 90 eurot). Nimetatud asjade vargust aga süüdistuses ette heidetud ei ole. Tsiviilhagi on esitatud summas 12 362 eurot. Kannatanu esindaja R. L 23.03.2018 ütlustes kinnitab, et lõplik varaline kahju on 12 362 eurot, kuna ta sai osa varastatud asju tagasi - 1039 euro väärtuses. Eelistungil kaitsja kinnitas, et selles episoodis ei vaidle nad vastu varastatud esemete väärtuste üle. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud varastatud esemete koosseis ning nende väärtus esitatud süüdistuse järgi. K. Tölp kohtus antud ütluste kohaselt võttis ta asju vähem, kui on süüdistuses esitatud. K. Tölp võttis enda ütluste kohaselt kaasa ühe suure koti, kasti, sae ja rolleri. 12000 euro eest asju ta kindlasti võtnud ei ole. Ta ei varastanud Winstoni suitsublokke, sest need olid vene, ilma maksumärkideta salasuitsud, mis ta võttis. Ta võttis suitse Class. Kahte lampi ei mäleta, et oleks võtnud, sest võttis asju, mida nägi, et saab maha müüa. Samuti ei võtnud põlvekaitseid, kaugjuhtimispulki või pulti. Ei mäleta, et oleks võtnud aluspesu, viite akulaadijat. Samuti ei võtnud voodikatte sääsevõrku. Enamus asjadest, mida võttis, leiti P. T kodu läbiotsimisel. Ta müüs maha kaks lampi ja kiivri. Kindlasti ei saa olla kaks blokki õlut. Samas K. Tölp tunnistab näiteks rolleri, kiivri, pealampide, puurikomplekti, akutrelli, lööktrelli, võtmete komplekti, mootorsae ja õhkrelva, kahe paari kinnaste, taldlihvija, 10-15 kompassi, ühe seljakoti ja ühe koti, sigarettide, õlu kuuspaki vargust. Asju käis võtmas kakskolm korda, kaks korda käis kindlasti. Kohus ei pea K. Tölpi ütlusi selles osas, milles ta eitab osade asjade vargust, usaldusväärseteks. Sellised ütlused on ümber lükatud kannatanu ja kaassüüdistatava R. Priimatsi ütlustega kogumis. R. Priimats ütlustes küll ei osanud nimetada kõiki asju, mis nad varastasid, kuid selgitas, et nad käisid asju toomas viie kotiga, kokku kolm korda, mis on 10 / 37 1-18-7632 kooskõlas kannatanu poolt antud asjade nimekirja ja nende võimaliku kogusega. Kannatanu ütlustes varastatud asjade kohta ei ole alust kahelda, kuna neid kinnitab asjaolu, et R. Priimatsi ütluste kohaselt viidi asju ära viie kotiga, kokku kolm korda. Eluliselt on usutav, et viie kotiga kolm korda asju viies on tegemist suure asjade kogusega nagu on ka kannatanu kirjeldanud. Samuti on eluliselt usutav, et pärast sellise koguse asjade äraviimist ei ole kõik võetud asjad meeles. K. Tölp enda ütlustes tunnistab enamus asjade võtmist ning asjade mittevõtmise kohta on ta ütlused pigem mitte kindlameelsed, vaid ta ütleb, et ei mäleta nende võtmist. Samuti kannatanu on varastatud asjadena välja toonud erinevaid kotte – Molle kott Helikon, Taktikaline õlakott, veekindel kott, seljakott Mitek 36 l, mis kinnitavad R. Priimatsi ütlusi, et nad viisid kannatanule kuuluvaid võõraid vallasasju ära kottidega. K. Tölpi ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ta enda ütluste kohaselt pani varguse toime üksi, mis on usaldusväärsete tõenditega, eelkõige R. Priimatsi ütluste ja nende olustikuga seostamise protokolliga, ümberlükatud. P. T 30.01.2018 ja 31.01.2018 ütlustega koos lisadega (kd V, tl 102-114) on tõendatud, et K. Tölp pakkus talle müügiks palju erinevat kaupa, sh rollerit, tööriistu, taskulampe, võtmehoidjaid, kompasse, taskunuge, suusamaske. P. T ütluste kohaselt roller läks J. L. Tunnistajate J. L 02.03.2018 ja M. O 21.02.2018 ütlustega on tõendatud, et P. T viis rolleri M. O juurde, kust J. L selle P. T pakkumisel võla katteks ära viis. Samuti on J. L ütlustega tõendatud, et P. T pakkus talle sõjaväe- või matkakaupa ja taskulampe. Asitõendi 06.04.2018 vaatlusprotokoll koos lisaga (kd V, tl 96) kinnitab P. T ütlusi – P. T kasutuses olevat mobiiltelefonis on kontaktisik „K. T“ ning viimase kasutuses olevad kolm abonentnumbrit. Samuti vaatlusprotokollis on vaadeldud P. T telefonist nähtuvaid pilte esemetest – nt puuride komplekt, milline oli samuti kannatanult varastatud. P. T elukoha, X läbiotsimise käigus (30.01.2018 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga kd V, tl 115-141) leiti muuhulgas asju, mis esitatud süüdistuse kohaselt on varastatud aadressilt X – nt taskulambid, pealambid, kompassid, makita akutrell, puuride komplekt. Kannatanu on ka 23.03.2018 ülekuulamise protokollis loetlenud ette esemed, millised ta sai tagasi ning neid on kokku 1039 euro väärtuses. K. Tölpi suhtlust P. T 26.07-27.07.2017 tõendab lisaks sideettevõtjalt saadud andmete 06.04.2018 protokoll lisaga. K. Tölpi poolt varastatud asjade pakkumist P. T tõendab ka jälitustoimingu 22.03.2018 protokoll koos lisaga (kd V, tl 250-284, pakend 12-13), millest nähtub, et 26.07.2017 helistab K. Tölp P. T ning pakub müügiks tööriistu ning lubab ka Facebooki pilte saata nendest. K. Tölp räägib 26.07.2017 kell 15.35 kõnes P. T, et ärgu asjade kohta valjult maad uurigu, kuna see, mis ta täna öösel tegi on jõhker. Seal on rollerid ja asjad kadunud. Eeltoodud tõenditega kogumis on seega tõendamist leidnud kõik
Sissetungimine garaaži. Mõlemale süüdistatavale on inkrimineeritud varguse toimepanemine sissetungimisega, mis tuvastatakse lähtudes
2015.a aastal muudeti seadusandja poolt
, mille kohaselt dekriminaliseeriti sissetungumine mitteeluruumi, mis jäi väärteoks. Õiguslik küsimus on selles, kas selline seadusandja tahe on lex specialis ka varguse kvalifitseeritud koosseisu suhtes, s.t. kui pannakse toime vargus sissetungimisega mitteeluruumist, kas eraldi võetuna selle koosseis on
lg 1 – rahaline karistus kuni 3 aastat vangistust (s.o sisult ideaalkogumis väärteo
lg-ga 1) või
lg 2 p 8, mille sanktsiooniks on juba rahaline karistus kuni 5 aastat vangistust. Kas sisuliselt väärteokoosseisus kirjeldatud teo toimepanemine kuriteo korral suurendab karistusraami 2 aasta vangistuse võrra. Samas kui
lg 1 on sisult ideaalkogumis 11 / 37 1-18-7632 väärteoga ning kohaldamisele kuuluks üksnes kuriteo paragrahv, on süü sellise ideaalkogumi korral samuti suurem kui tavajuhtumil, mis on aluseks karistuse raskuse hindamisel. RKL 3-1-1-28-11 p 4.3.2. kohaselt väärteokaristusõigus võib kriminaalkaristusõiguse kõrvale tõrjuda juhul, kui on arusaadav seadusandja tahe kohaldada just väärteonormi. Praegune kohtupraktika on läinud siiski seda teed, et antud juhul on loetud ka mitteeluruumi sissetungimist ikkagi
lg 2 p 8 olukorraks ja mitte
Väärpraktika ei saaks iseenesest olla aga argumendiks seadusandja tahte vastu. Maakohus siiski leiab, et arvestades nii laiaulatuslikku praktikat mitteeluruumi kvalifitseerimisel ikkagi
Süüdistuses on kvalifikatsiooniks muuhulgas pakutud
Süüdistusaktist nähtuvalt on K. Tölp varasemalt, s.o Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega karistatud süstemaatilise varguse eest ja on jätkanud sellist elustiili käesolevaga esitatud süüdistuste valguses. Ta varastab mida iganes, et nende asjade müügiga raha teenida. Olukorras, kus süüdistuse järgi on siiski tegemist süstemaatilise vargusega, siis punkt 4 neeldub punktis 9, mistõttu lõplikkus kvalifikatsioonis ei kajastata enam punkti 4 (RKL nr 3-1-1-87-08). Seega, tegemist on süstemaatilise vargusega, vargus on toime pandud sissetungimisega
Tölpi tegu
Eeltoodu alusel on K. Tölpi süüdistus antud episoodis
lg 2 p 7, 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, korduvalt rolleriga kohal käies varastas ta koos R. Priimatsiga kannatanule kuuluvad võõrad esemed, eesmärgiga need maha müüa ja saadud raha pooleks teha. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 113 (kd I, tl 153-162) kohaselt on Kaio Tölpil kerge vaimne alaareng, kuid isik on süüdivusseisundis, ta on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust, isikul ei ole takistusi adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Eeltoodu alusel tunnistab kohus K. Tölpi antud episoodis
1.2. Rait Priimats süüdistus 26.07.2017 episoodis (kannatanu X OÜ) R. Priimats on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. R. Priimatsi ütlustega on tõendatud ühine ja kooskõlastatud tegevus K. Tölpiga. Nimelt, tema 26.09.2017 ülekuulamisprotokolli kohaselt tema ülesandeks oli väljas vaadata, et kedagi ei tule. K. Tölp samal ajal käis majas ning leidis rolleri võtmed. Nad sõitsid rolleriga X tänava ääres olevate garaažide taha ning jätsid selle sinna ning läksid jalgsi tagasi. Garaažis ladusid nad täis viis kotti. K. Tölp ladus ning tema hoidis kotti. Rolleriga viisid nad siis asjad K. Tölpi elukohta. Selliseid ringe, et kõik varastatud asjad ära tuua, tegid nad kokku kolm. Rolleri peitsid nad X tänava lõppu mere äärde. K. Tölp pidi asjad maha müüma ning raha pidid nad pooleks tegema. R. Priimatsi ütlustega haakub ütluste ja olustiku seostamise 28.09.2017 protokoll koos lisaga kaardid (kd V, tl 60-69) millisest nähtub kahtlustatav Rait Priimatsi 26.09.2017 antud ütluste seostamine olustikuga X hoovis ja mujal X linnas. Eeltooduga on tõendatud, et K. Tölp ja R. Priimats ühise ja kooskõlastatud tegevusega tungisid võtmega ukse avamise teel sisse X R. L kuuluvasse X garaaži ja avatud hoone varjualusesse ning võtsid 12 / 37 1-18-7632 garaažist ära neile võõraid, kannatanule kuuluvaid esemeid nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse toimepanemine K. Tölpi ja R. Priimatsi poolt ühise kooskõlastatud tegevusena süüdistuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud lisaks ka järgmiste tõenditega kogumis: 1) tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud, et öösel kella kahe paiku oli tema hoovis, X noorem meesterahvas; 2) äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (kd V, tl 43-45) on tõendatud, et tunnistaja R. P on ühe isikuna, kes 26.07.2017 viibis X hoovis, ära tundnud Kaio Tölpi; 3) tunnistaja E. H ütluste kohaselt jalutasid nad koos K. Tölpi ja R. Priimatsiga X tänaval ning jäid seisma ühe maja ees, mille kõrval oli eraldiseisev garaaž ja selle ees sinine mikrobuss. K. Tölp ja R. Priimats hakkasid arutama, et võiks sinna sisse minna. E. H sai aru, et nad plaanivad garaaži vargile minna. Nad kõndisid X tänava poole ning K. Tölp ütles E. H, et viimane koju läheks. Tunnistaja ütluste kohaselt mõni päev hiljem K. Tölp ütles, et ta käis vargil ja sai palju asju; 4) tunnistaja E. H ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd V, tl 15-33) – vaated garaažile, kus olid varastatud esemed, garaaži ukse ette pargitud sinisele mikrobussile; 5) kannatanu poolt üle antud Maanteeametist väljastatud X tänava liikumiste videosalvestiga ja selle 07.09.2017 vaatlusprotokolliga (kd V, tl 37-40, pakend nr 4) on tõendatud, et 25.07.2017 kella 23.00.49 ajal liikusid seal valge maja juures kaks meesterahvast, nendega liitus kolmas meesterahvas ning kell 02.07.19 ajal keeras valge maja aia äärest välja kaherattaline väike mootorsõiduk, millel istub kaks isikut, mõlemal kiivrid peas; 6) sideettevõtjalt andmete nõudmise 28.07.2017 luba ja sideettevõtjalt saadud andmete 06.04.2018 protokoll koos lisaga (kd V, tl 51-57) tõendab, et Kaio Tölpi kasutuses olev abonentnumber viibis varguse ajal varguse kohaga kattuvas mastipiirkonnas. Kannatanu X OÜ esindaja R. L ülekuulamise protokollide (kd V, tl 2-10, 11-13) kohaselt varastati X garaažist 26.07.2017 OÜ-le X kuuluvad süüdistusaktis nimetatud esemed. OÜ X tegeleb kannatanu esindaja ütluste kohaselt militaar-ja matkatarvete müügiga. Ka äriregistri teabesüsteemi väljatrükk kinnitab, et äriühing tegeleb jaemüügiga. Ütlustele on lisatud varastatud asjade nimekirjad, mis kattub esitatud süüdistusega. Kannatanu täiendavaid ütlusi varastatud esemete osas ei ole ekslikult arvesse võetud süüdistuse esitamisel ja selles osas ei saa kohus ka süüdistuse puudumise tõttu raskendada süüdistatavate olukorda. Nimelt, on kannatanu esindaja 23.03.2018 ütlustes lisanud, et varastati veel asju – 4 multitööriista Bushcrafti firmalt (kokku väärtusega 20 eurot), õhupüssikuulid Diablo (5 eurot), 28 parunikujulist võtmehoidjat (kokku 98 eurot), 10 lihvimisketast (kokku 30 eurot), 1 betooni lihvimisketas (50 eurot), padruntulemasin (10 eurot), 2 Milteki 36 l seljakotti (kokku 90 eurot). Nimetatud asjade vargust aga süüdistuses ette heidetud ei ole. Tsiviilhagi on esitatud summas 12 362 eurot. Kannatanu esindaja R. L 23.03.2018 ütlustes kinnitab, et lõplik varaline kahju on 12 362 eurot, kuna ta sai osa varastatud asju tagasi - 1039 euro väärtuses. Eelistungil kaitsja kinnitas, et selles episoodis ei vaidle nad vastu varastatud esemete väärtuste üle. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud varastatud esemete koosseis ning nende väärtus esitatud süüdistuse järgi. 13 / 37 1-18-7632 R. Priimats ütlustes küll ei osanud nimetada kõiki asju, mis nad varastasid, kuid selgitas, et nad käisid asju toomas viie kotiga ja kokku kolm korda, mis on kooskõlas kannatanu poolt antud asjade nimekirja ja nende võimaliku kogusega. Kannatanu ütlustes varastatud asjade kohta ei ole alust kahelda, kuna neid kinnitab asjaolu, et R. Priimatsi ütluste kohaselt viidi asju ära viie kotiga, kokku kolm korda. Eluliselt on usutav, et viie kotiga kolm korda asju viies on tegemist suure asjade kogusega nagu on ka kannatanu kirjeldanud. Samuti on eluliselt usutav, et pärast sellise koguse asjade äraviimist ei ole kõik võetud asjad meeles. K. Tölp enda ütlustes tunnistab enamus asjade võtmist ning asjade mittevõtmise kohta on ta ütlused pigem mitte kindlameelsed, vaid ta ütleb, et ei mäleta nende võtmist. Samuti kannatanu on varastatud asjadena välja toonud erinevaid kotte – Molle kott Helikon, Taktikaline õlakott, veekindel kott, seljakott Mitek 36 l, mis kinnitavad R. Priimatsi ütlusi, et nad viisid kannatanule kuuluvaid võõraid vallasasju ära kottidega. Eeltoodud tõenditega kogumis on seega tõendamist leidnud kõik
R. Priimats on varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 27.11.2017 otsusega karistatud
lg 1 järgi, vargus on toime pandud sissetungimisega
mõttes ja isikute gurpis, seega kvalifitseerub tegu
R. Priimats on teo toime pannud kavatsetusega, ta korduvalt rolleriga kohal käies varastas koos K. Tölpiga kannatanule kuuluvad võõrad esemed, eesmärgiga need maha müüa ja saadud raha pooleks teha. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab seega R. Priimatsi
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on K. Tölpi ja R. Priimatsi süü neile inkrimineeritud kuriteos
OÜ X on esitanud solidaarselt süüdistatavate Rait Priimatsi ja Kaio Tölpi vastu tsiviilhagi summas 12 362 eurot. Kaitsja pool vaidlustab esitatud tsiviilhagi osaliselt, s.t. süüdistuse järgi ära varastatud asju võetakse omaks osaliselt ja selles osas vaidlustatakse tsiviilhagi. Vaidlust ei ole varastatud asjade väärtuses, mis on toodud haginõudes. Kaitsja on leidnud, et hagi tõendatuse otsustab menetluses eeskätt prokuratuuri süüdistuse tõendatus. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu OÜ-le X varaline kahju. Tõendamist on leidnud kõikide süüdistuses nimetatud OÜ-le X kuuluvate asjade vargus K. Tölpi ja R. 14 / 37 1-18-7632 Priimatsi poolt. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kohus eelnevalt märkis, et kannatanu täiendavaid ütlusi varastatud esemete osas ei ole ekslikult arvesse võetud süüdistuse esitamisel. Samas, mis puutub tsiviilhagisse, on kannatanu ütlusi võimalik arvestada, sest tõenditega kogumis on tõendatud, et erinevast esemetest ilma jäämine on tõendatud ühe ja sama sündmuse puhul eeskätt kannatanu ütlustega, milles ei ole alust kahelda. Kohus leiab, et eksliku süüdistust ei saa kannatanu kuidagi ise mõjutada, samas oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kannatanu ei saaks esitada antud menetluses tsiviilhagi, mis on seotud ühe ja sama sündmusega, mille käigus õigusvastaselt kannatanu K. Tölpi ja R. Priimatsi tegevuse tulemusena oma esemete omandist ilma jäi. Vaatamata kannatanu ütlustele ei ole süüdistuses nimetatud kahte Milteki seljakotti (kokku väärtusega 90 eurot), mille vargusest kannatanu on teatanud 23.03.2018 ülekuulamisel. Kohus loeb selles osas asjaolud tõendatuks kannatanu ütluste alusel. Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt K. Tölpilt ja R. Priimatsilt 12 362 eurot OÜ X kasuks. 1.
1g 2 p 8, 9 järgi ning käesoleva otsusega süüdi tunnistatud varguse toimepanemise eest. Isiku käitumine näitab, et varguste toimepanemine on kujunenud talle elustiiliks, ta teenib varastatud asjade müügiga raha. Tegemist on seega süstemmaatilise vargusega. Lisaks on vargus on toime pandud sissetungimisega
mõttes, seega kvalifitseerub tegu
Eeltoodu alusel on K. Tölpi süüdistus antud episoodis
lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta läks laoruumi ning varastas koos kannatanule kuuluvad võõrad esemed, eesmärgiga need maha müüa. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab ta antud episoodis süüdi. Kokkuvõtvalt tuleb K. Tölp süüdi tunnistada kahes varguse episoodis
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on K. Tölpi süü talle inkrimineeritud kuriteos
Kannatanu RRLektus AS on esitatud tsiviilhagi Kaio Tölpi vastu 20 pudeli viina vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 149,80 eurot. K. Tölp ja tema kaitsja ei vaidlusta esitatud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu RRLektus AS-le varaline kahju. Tõendamist on leidnud süüdistuses nimetatud, RRLektus AS-le kuuluvate viinapudelite 16 / 37 1-18-7632 blokkide vargus K. Tölpi poolt ning nende väärtus. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista K. Tölpilt 149,80 eurot RRLektus AS kasuks. 2. Kaio Tölp süüdistus
T) Kaitsja esitatud kaitseakti kohaselt K. Tölp tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Samas 12.09.2018 ülekuulamisprotokolli kohaselt K. Tölp end süüdi ei tunnista, ütlusi ta ei andud. Kannatanu A. T 01.06.2018 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et sõiduauto Nissan Almera Tino reg.nr X kuulub talle. Kannatanu ütluste kohaselt parkis ta 31.05.2018 kella 19.30 ajal talle kuuluva sõiduauto aadressile X. 01.06.2018 kella 06.10 ajal avastas ta, et sõidukit enam õuealal ei ole. Ta helistas hädaabi numbril ja teatas auto ärandamisest. Politsei tuli kohale ning sõiduk leiti X teel, X ja X vahel kraavis. Sõiduk oli katuse peal. Tunnistaja ütlusi kinnitab sündmuskoha 01.06.2018 vaatlusprotokoll koos lisadega millest nähtub, et avariiline sõiduauto asetses kraavis. 01.06.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega tõendab sõiduauto kahjustusi. Vaatlusprotokollist nähtuvad ka proovide võtmise kohad. Ekspertiisiaktiga nr 18E-GE0751 (kd VII, tl 90-100) on tõendatud, et sõiduautolt, küljekarbi välisplekilt võetud proov on kokkulangev K. Tölpi DNA profiiliga. Tunnistaja S. Vuht ütluste kohaselt 2018. mai lõpus katsusid nad K. Tölpiga X hoovides autode uksi. K. Tölp leidis auto, millel olid uksed lahti ning võtmed ees. K. Tölp juhtis ning nad sõitsid kraavi ning jooksid sealt ära. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud K. Tölp poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Asja, s.o sõiduki kasutamisega kaasnes selle ajutine hõivamine omanikult. Seega on tõendamist leidnud
Tunnistaja S. V ütluste kohaselt tegutsesid nad K. Tölpiga koos. Seega süüdistaja esitatud tõendite kohaselt koos ärandati auto, kuid kohus lähtub esitatud süüdistuse tekstist, millise kohaselt K. Tölp tegutses üksi. K. Tölp on varem karistatud varguse eest, seega kvalifitseerub tegu
K. Tölp on teo toime pannud kavatsetusega, ta otsis hoovides autosid, millisel oleksid uksed lahti ja võtmed ees, et siis sõitma minna. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab K. Tölpi
17 / 37 1-18-7632 Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on K. Tölpi süü talle inkrimineeritud kuriteos
Kannatanu A. T on esitanud tsiviilhagi Kaio Tölp vastu summas 1200 eurot, millest 1000 eurot on ärandatud auto väärtus ning 200 eurot turvatooli väärtus. K. Tölp ja tema kaitsja ei vaidlusta esitatud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu A. Teesalule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Tõendamist on leidnud, et auto ärandamisel põhjustas K. Tölp sellega ka avarii. Ärandatud auto väärtus on tõendatud auto24.ee väljatrükiga, millise kohaselt samasugust marki auto maksab 1600 eurot. Turvatooli maksumus on tõendatud kaup24.ee väljatrükiga, millise kohaselt turvatool maksab 209 eurot. Kannatanu nõue on tõendatud isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista K. Tölpilt 1200 eurot A. T kasuks. 3. Kaio Tölp süüdistus
K) K. Tölp on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. K. Tölp 06.07.2017 ütluste kohaselt enne kortermaja juurde minekut saatis A. K talle solvavaid sõnumeid ning mõnitas telefoni teel. Kui ta läks kortermaja juurde A. K irvitas ta üle ning see ärritas K. Tölpi ning ta lõi puutoikaga (mis nägi välja nagu kurikas) vastu lauda. K. Tölp ütluste kohaselt ei soovinud ta A. K lüüa. Samas 01.09.2017 ütlustes K. Tölp tunnistab, et läks kortermaja juurde A. K ähvardama. SMS väljatrükid (IV kd, tl 22-26) sõnumitest, kolmandate isikute omavaheliste vestluste kohta. Kohtumenetluse pooled ei ole selgitanud, mida nad soovivad nendega tõendada. Need tõendid ei ole seostatavad süüdistusega, mistõttu kohtul puudub võimalus nendele tugineda. Kannatanu A. K 19.06.2017 ütluste (kd IV, tl 2-4) kohaselt 17.06.2017 X kortermaja ette tuli Kaio Tölp puidust kurikaga ja üritas teada mitmel korral lüüa. Kurika löök langes vastu lauda. Ta tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Kannatanu ütlusi kinnitavad täielikult tunnistajate T. K, K-K. T, K. T, V. T. Politseinikust tunnistaja R. R ütluste kohaselt tuli info 18 / 37 1-18-7632 kurikaga mehe poolt ävardamise kohta ning sündmuskohale liikudes peatasid nad sõiduki, milles oli K. Tölp. Ta nägi autos puutoigast, mille K. Tölp enda omaks tunnistas ja vastu maad puruks lõi. Politsei väljakutset süüdistuses märgitud sündmuse kohta kinnitab väljatrükk juhtumi 3100,17,0053140 kohta. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lõige 1 punkt 2 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige – teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kortermaja esine on KorS § 54 alusel avalik koht. Tunnistajate K-K. T, K. T, V. T ja T. K ütlustega on tõendatud, et see häiris neid ja tekitas neile hirmutunde. Kannatanu ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. Tölp kasutas kurikat. Kurikas on
tähenduses relvana kasutatav muu ese (ka varasemas kohtupraktikas on seda tunnustatud – vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2016 otsus asjas nr 4-16-3845). Kurikal on objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada sellise vägivalla mõttes, nagu K. Tölp ähvardas. K-K. T ütlustega on tõendatud, et K. Tölp lausus A. K, et ta lööb ta ükskord nagunii maha. Tegemist on sisuliselt tapmisähvardusega. Kurika viibutamisega teadvustas K. Tölp kannatanut, et ta soovib talle kahju tekitada. Eelnevast teost on võimalik kahju tekkimist ühemõtteliselt järeldada. Selline ähvardamine täidab
kooseisu, ähvardus oli veenev, kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kohus leiab, et ähvardus sai olla kannatanule veenev, arvestades, et K. Tölp oli tunnistajate ütluste kohaselt väga vihane, samuti olid tunnistajad tema käitumisest hirmunud. Lisaks kannatanu ütluste kohaselt oli K. Tölp ka varasemalt kannatanut ähvardanud. Samuti selline ähvardus kasutada kurikat, olgugi, et see oli tehtud puutoikast, tuleb alati lugeda ähvardamiseks tervisekahjustuse tekitamisega, käesoleval juhul aga oli tegemist veelgi raskema ähvardusega - tapmisähvardusega. Seega kvalifitseerub tegu
K. Tölp on täitnud kõik
Kohus on seisukohal, et K. Tölp pani teo toime kavatsetusega, ta läks kortermaja ette kurikaga A. K tapmisega ähvardama ning teadis, et rikub sellega avalikku korda ning häirib seejuures teisi isikuid. Kui isegi kannatanu teda eelnevalt solvas, ei anna see mingit õigustust K. Tölpi kriminaalsele käitumisele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab K. Tölpi kogu esitatud süüdistuses
N) 19 / 37 1-18-7632 Süüdistuse kohaselt jäi K. Tölpil kannatanu D. N löömine tema tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpuni viimata, sest rünnakut takistas vangla valvur. Kannatanu D. N 19.04.2018 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et ta ei saanud ühegi löögiga pihta ning ta ei tea, mis teda rünnati. 04.04.2018 Tallinna Vangla arstitõend haakub eeltooduga, kannatanul on kell 11.39 fikseeritud kaela piirkonnas punetus, kuid muid vigastusi ei täheldatud. Vangla X tunnistaja T. L on samuti tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tuvastas pärast K. Tölp ja D. N vahel toimunut D. N kaelal punetuse. Turvakaamera salvestisega ning selle 31.05.2018 vaatlusprotokolliga koos lisadega on tõendatud, süüdistuses toodud ajal ja kohas K. Tölp haaras vasaku käega kinnipeetav D. N kaelast ning lõi kaks korda järjest parema rusikaga D. N ülakeha suunas, kuid pihta saamist takistas vangla valvur. Seega on tõendamist leidnud, et K. Tölp soovis D. N tekitada tervisekahjustust või vähemalt valu tekitavalt kehaliselt väärkohelda. Subjektiivne koosseis on täidetud otsese tahtlusega. Videosalvestisega haakuvad ka tunnistaja P. L 31.05.2018 ütlused, milliste kohaselt K. Tölp ründas D. N ning ta läks neile vahele. Tunnistaja I. T ütluste kohaselt üks poiss hüppas D. N peale, võttis riietest kinni, tõmbas enda poole või lükkas, täpselt ei tea, kuid ta ei näinud, et ta oleks teda löönud. Objektiivse koosseisu toimepanemisega oli K. Tölp alustanud, kuid kuna K. Tölp jättis realiseerimata
süüteokoosseisu ühe tunnuse, kannatanule valu või tervisekahjustuse tekitamise, on tegemist katsega. Eeltoodu alusel on K. Tölp süüdistus antud episoodis
lg 1 –
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K. Tölp 16.07.2018 ütluste kohaselt tundus D. N käitumine talle agressiivsena. D. N pani toidunõu enne maha, mistõttu oli selge, et ta tahtis ka rünnata. Kohus on seisukohal, et hädakaitsega ei saa antud juhul olla tegemist, kuna videosalvestiselt nähtuvalt rünnet K. Tölp vastu ei olnud. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis
lg 1 –
4.2. Kaio Tölp süüdistus
P, Ä. S, S. V) K. Tölp end antud episoodis süüdi ei tunnista. Kaitsja lisab, et seal tekkisid ühise alkoholi tarvitamise käigus arusaamatused ning kogu süüd ja vastutust K. Tölpile ei ole õige panna. Kannatanud ise on teatud määral süüdi ning nad kasutasid ära ka K. Tölpi emotsionaalsust, et provotseerida kaklust. Kohus analüüsib käesoleva episoodi all eraldi kolme erineva ajavahemiku jooksul toimepandud tegusid: 1) süüdistus ajavahemikus kell 11:39 kuni 11:48 Ä. S ning K. P rusikaga näo piirkonda löömises K. Tölp 03.07.2018 ülekuulamise protokolli kohaselt lõi ta K. P enesekaitseks. K. Tölp enda ütlustes ei räägi Ä. S löömisest antud ajavahemikus, vaid hiljem. 20 / 37 1-18-7632 Süüdistuse kohaselt on K. Tölpile ette heidetud mõlema kannatanu näkku löömist, millised teod tuleb kohtul esmalt tõendeid analüüsides tuvastada (objektiivne ja subjektiivne koosseis). Alles seejärel saab kohus analüüsida K. Tölpi väiteid hädakaitse kohta. Siinjuures kohus analüüsib ka mõlema kannatanu löömist eraldi. 1.
Kuigi kannatanu ei ole ütlustes öelnud, et ta näos olevate vigastuse tõttu tunneks valu, on valu hinnatav objektiivse kõrvalseisja seisukohast teo tüüpilise tagajärjena. Rusikaga näkku löömine tekitab kindlasti valu ning seega esineb ka põhjuslik seos K. Tölpi löömise ning kannatanul valu tekkimise vahel. Eeltooduga on K. Tölp poolt kannatanu K. P löömise osas tuvastamist leidnud kõik
Tölp on teo pannud toime otsese tahtlusega, ta teadis, et kannatanut rusikaga näkku lüües põhjustab ta talle tervisekahjustuse või valu. 22 / 37 1-18-7632 Õigusvastasus. K. Tölp ülekuulamise protokolli kohaselt K. P ütles talle „selka eit“ ning see väljend solvas K. Tölpi. Pärast seda läksid nad ühikasse sisse ning K. P üritas teda küünarnukkidega nokki lüüa, kuid K. Tölp blokeeris löögid. Seejärel K. Tölp ütles K. P, et kui need inimesed teda rahule ei jäta, siis lööb ta ise neid. Kohus leiab, et oluline on see, et K. Tölpil oli isegi aega arutada olukorda K. P, mis viitab sellele, et puudus vahetu või vahetult eesseisev ründesituatsioon, sest rünnaku järgneva tekitab K. Tölp ise, eelnevalt kaaludes, et tema sisuliselt seda asja nii ei jäta. Hädakaitse olemasoluks
lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKL nr 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p 9-10). Samuti K. Tölp märgib, et lõpuks otsustas ta, et kui ta ise ei löö, siis jääb neile alla – muidu olukord kujuneb selliseks, et tema maine on kahjustatud kui ta vastu ei löö. Kohus leiab, et eeltoodu on oluline K. Tölpi subjektiivse külje hindamiseks. Tegelikkuses füüsilise ründe puudumine ja soov enda mainet üksnes nö taastada löömisega, ei ole hädaseisund. Hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada (RKL 3-1-1-34-08), muidu seda ei teki. Antud staadiumis ei ole sellist võimalust K. Tölpil tekkinud. Kui üks pool, s.o K.Tölp, tunneb end solvatuna, puudub igas mõttes vahetu oht, ei ole see antud juhtumil veel hädaseisund. Nähtuvalt aga eeltoodud motiividest ajendatuna seejärel siiski K. Tölp enda ütluste järgi lõigi K. P rusikaga näkku. K. P lendas mööda seina, kuid maha ei kukkunud. K. Tölpi enda ütluste kohaselt seejärel K. Tölp lõi teda vasaku jalalabaga näkku ja K. P kukkus maha. K. Tölpi ütluste kohaselt vahepeal jõudis K. P teda veel küünarnukkidega lüüa. Seejärel K. Tölp enda ütluste kohaselt võttis K. P blokki, kägistas teda maas, nii, et tema oli selili ning K. P tema peal selili. Kohus märgib, et eeltoodu näitab seda, et K. Tölp alustas vahepeal lakanud rünnakut uuesti ja ise ning seda solvumisest, mitte seaduse mõttes hädakaitse sisulisest vajadusest, mistõttu võib öelda, et hädakaitseseisund tekkis hoopis K. P. K. Tölp oli otsustanud enda „mainet“ taastada vastuolus seadusega, soovides jätta nö viimase löögi endale. Eeltoodu ei ole hädaseisund, vaid vale, äraspidine ehk ebaseaduslik (subkultuurne) tõlgendus a priori lööja õigusest lüüa solvumise tõttu. Arenenud demokraatlikus inimühiskonnas ei ole võimalik selliste reeglite järgi elada ilma suurde konflikti -nö laupkokkupõrkesse sattumata. K. Tölpi ütluste kohaselt seejärel Ä. S tuli ning lõi K. Tölpi umbes kolm korda jalaga näkku. K. P tuli ning rahustas K. Tölpi, kuid läks uuesti kakluseks. Ä. S ja K. P lõid K. Tölpi näo piirkonda. K. Tölp lõi K. P vastu. Ä. S ütluste kohaselt (I kd tl 10) nähes, et nähes, et K. Tölp hoiab pikali maas oleva K. P kaela käega lukus, lõi ta K. Tölpi, et ta K lahti laseks. Ä. S ütluste kohaselt hakkas K. P õhk otsa saama ja sellest olid ka Ä. S löögid ajendatud. Eeltoodust võib järeldada ka K. P võitlusvõimetut olukorda. Kohus leiab, et eeltoodust 23 / 37 1-18-7632 õhupuudumisest võib järeldada K. P soovi, et kolmas isik ka sekkuks. Seetõttu oli Ä. S sekkumine kolmanda isikuna K. P õigushüvede käitumiseks põhjendatud
Ä. S löögid vabastasid ka K. P ja hädaabi teotamisel seetõttu ka hädakaitsepiire ei ületatud. Seetõttu on K. Tölpi väited, et Ä. S teda ründas, tegelikke asjaolusid tugevalt moonutavad. Süüdistatava ütlustes antud juhul puudub alus kahelda, ka tunnistajad on rääkinud kaklusest ning maadlusest antud ajavahemikus, kuid erinevad isikud on näinud sündmust pealt alates erinevates ajamomentidest. Eeltooduga ei ole tõendamist leidnud, et K. Tölpil tekkis hädakaitseseisund K. P vahetu õigusvastase ründe– küünarnukkidega löömise tõttu. See rünne oli juba lõppenud, kui K. Tölp ise ründama asus ja teostas vägivalda, mis on talle ka inkrimeeritud. Selliselt ründamisel ei saanud K. Tölp enam eeldada, et talle ei osutata vastupanu tema enda rünnakute tõrjumiseks. Seega puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 2) süüdistus kell 11.59 Ä. S ning K. P löömises maja ees välistrepil Turvakaamera videosalvestiselt on selgelt näha, kuidas K. Tölp lööb kell 11.59 K. P parema küünarnukiga vastu nägu nii, et viimase pea liigub taha poole ning ta kukub vastu ust istukile. Seejärel liigub ukseavast välja Ä. S, kes lööb parema rusikaga K. Tölpi vastu nägu, S. V hoiab Ä. S seljatagant kätega kinni ning K. Tölp lükkab Ä. S ukseavast hoonesse sisse tagasi. K. Tölp lööb vasaku käelabaga kahel korral K. P, kes istub teadvusetult maas, pea piirkonda. K. Tölp lööb seejärel K. P jalalabaga ühel korral näo piirkonda ning veel viiel korral vasaku käelabaga pea piirkonda. Seepeale Ä. S väljub uuesti ukseavast ning tõukab K. Tölpi kätega keha piirkonda. K. Tölp lööb Ä. S parema küünarnukiga pea piirkonda, nii et viimane kaotab tasakaalu ja liigub tahapoole. 2.1. K. P löömine Videosalvestisega ning selle 05.06.2018 vaatlusprotokolliga on tõendatud, et K. Tölp kella 11.59 ajal lõi X maja ees K. Tölp lõi K. P süüdistuses toodud viisil ning arv kordi. K. Tölp üldjoontes tunnistab selliselt K. P löömist, kuid erinevate löökide arv on ta ütluste kohaselt väiksem. Ta tunnistab ülekuulamise protokollis, et lõi K. P ühika ukse ees üks kord küünarnukiga näo piirkonda, mille tagajärjel K. P kukkus „nokki“. Ta kukkus maha, oli maas ja norskas. K. Tölp ütles talle, et näed, mis saab, kui teda närvi ajad. Seejärel lõi ta lahtise labakäega vastu nägu kaks korda. Kannatanu K. P ei mäleta löömist. Ä. S väljas toimunu kohta ütlusi andnud ei ole, tema ütluste kohaselt on ta mälu selle päeva osas lünklik, kuna oli nädal aega joonud. Tunnistajate S. V ja K. P ütlused haakuvad üldjoontes videosalvestisega, kuid tunnistajad ei näinud tervet sündmust pealt ning on andnud ütlusi vaid üksikute ajahetkede kohta sellest. 24 / 37 1-18-7632 K. P ülekuulamise protokollist ja sellele lisatud fotodest nähtuvalt on tal sündmuse toimumise järgselt verevalum vasaku silma piirkonnas. Tõendamist on seega leidnud, et K. P esines tervisekahjustus – verevalum vasaku silma piirkonnas, kuid ka kindlasti objektiivse kõrvalseisja seisukohast tundis kannatanu süüdistuses kirjeldatud K. Tölpi löökide tõttu valu, kuigi ta ei ole seda ütlustes ise kinnitanud. Ka tunnistaja K. P ütluste kohaselt oli kannatanul silma all punetus ning lisaks suupiirkonnas näha verd. Seega esineb põhjuslik seos K. Tölp poolt kannatanu löömise ning tervisekahjustuse ning valu põhjustamise vahel. Eeltooduga on K. Tölp poolt kannatanu K. P löömise osas, maja ees välistrepil, tuvastamist leidnud kõik
Tölp on teo pannud toime otsese tahtlusega, ta teadis, et kannatanut süüdistuses kirjeldatud viisil pea piirkonda lüües põhjustab ta talle tervisekahjustuse ja valu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Käeoleva löömise puhul ei saa kõne alla tullagi hädakaitse. Videosalvestiselt nähtuvalt K. Tölpil kaitseseisundit ei tekkinud, sest õigusvastast rünnet K. P poolt ühiselamu trepil ei olnud. Videosalvestiselt nähtuvalt K. P käitumisest ei saa teha järeldust, et ta käituks K. Tölp suunas agressiivselt, tahaks talle kallale tungida. K. P võttis küll oma parema käega K. Tölpi paremast käest kinni, mille järel K. Tölp haaras vasaku käega K. P vasakust käest hoides seda üleval, kuid sellist käitumist ei saa lugeda agressiivseks ega ründavaks. 2.2. Ä. S löömine Videosalvestisega ning selle 05.06.2018 vaatlusprotokolliga on tõendatud, et K. Tölp lõi X maja ees Ä. S ühel korral parema küünarnukiga pea piirkonda. K. Tölp on ka ise tunnistanud, et lõi Ä. S küünarnukiga pähe. Kannatanu Ä. S ei mäleta ajahetke, kui K. Tölp teda lõi, kuid pärast oli tal muhk peas ning pea oli valus. Kannatanust tehtud fotodel, mis on lisatud tunnistaja S. L ülekuulamise protokollile, nähtub kannatanul kukla piirkonnas esinev vigastus. Kiirabikaardi kohaselt kannatanul soovitused rahurežiim, külmaapikatsioon Seega on tõendatud, et K. Tölpi poolt kannatanu küünarnukiga pea piirkonda löömine tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Eeltooduga on K. Tölp poolt kannatanu Ä. S löömise osas ühiselamu välistrepil tuvastamist leidnud kõik
Tölp on teo pannud toime otsese tahtlusega, ta teadis, et kannatanut pea piirkonda lüües põhjustab ta talle tervisekahjustuse või valu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ä. S läks K. Tölpi õigustatult eemale lükkama, kuna K. Tölp peksis K. P. 3) kell 12:08 Kaio Tölp X maja ees S. V peaga näo piirkonda löömine Videosalvestisega ning selle 05.06.2018 vaatlusprotokolliga on tõendatud, et K. Tölp lõi X maja ees S. V peaga näo piirkonda. K. Tölp on enda ülekuulamisel samuti tunnistanud, et lõi 25 / 37 1-18-7632 S. V peaga näkku. Ta tegi seda seetõttu, et S. V tuli talle ütlema, et Ä. S on normaalne inimene. S. V ülekuulamise protokolli kohaselt läks ta hiljem K. Tölpile ütlema, et viimane kakluse lõpetaks ning K. Tölp lõi teda vastu nägu kuidagi nii, et tal hakkas verd ninast tulema. Midagi tõsist ei olnud, nina oli natuke tundlik. Tõendamist on seega leidnud, et S. V esines tervisekahjustus – verejooks ninast, kuid ka kindlasti objektiivse kõrvalseisja seisukohast tundis kannatanu K. Tölpi pealöögi tõttu valu, kuigi ta ei ole seda ütlustes ise kinnitanud. Seega esineb põhjuslik seos K. Tölp poolt kannatanu löömise ning tervisekahjustuse ning valu põhjustamise vahel. Eeltooduga on K. Tölp poolt kannatanu S. V löömise osas ühiselamu välistrepil tuvastamist leidnud kõik
Tölp on teo pannud toime vähemalt otsese tahtlusega, ta teadis, et kannatanut pea piirkonda lüües põhjustab ta talle tervisekahjustuse või valu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tuleb K. Tölp süüdi tunnistada
Sealjuures tuleb õigeks mõista süüdistuses, mis puudutab Ä. S ruumis sees löömist ajavahemikus kell 11:39 kuni 11:48. Juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid ta tuleb selles osas mõista õigeks (RK 31.05.2018 otsus asjas nr 1-16-9717 p 27). Korduvus tuleneb nii 04.04.2018 toimepandud kehalise väärkohtlemise katsest, milles K. Tölp käesoleva otsusega süüdi mõisteti, kui ka käesolevas episoodis kirjeldatud erinevate kannatanute erinevatel selgelt piiritletud ajahetkedel peksmistest. Ka riigikohus on selgitanud, et võimalik on mõistetavalt ka korduv peksmine. Selliseks järelduseks peab olema tuvastatud, et erinevad peksmisteod on objektiivse vaatleja jaoks üksteisest ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga peksmisteo puhul saab rääkida uuest tahtlusest. Selliste korduvate peksmiste puhul on tegemist teomitmusega, mis on subsumeeritav korduva kehalise väärkohtlemisena
(RKL nr 3-1-161-15, p 11.1.) Lisaks annab korduse ka järgnevalt analüüsitud ning tõendatuks loetud kaks episoodi
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, kus kohus tuvastas nende raames vägivalla, mis vastas
26 / 37 1-18-7632 Kokkuvõtvalt, kuna katse (04.04.2018 episood) neeldub lõpuleviidud teos, tuleb K. Tölp süüdi tunnistada
5. Kaio Tölp süüdistus
Tölpile on
Kohus analüüsib neid kõiki eraldi.
objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime
Võimuesindaja on isik, kes on talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ning selleks on mh vanglaametnik ja politseiametnik. Kaitsja on välja toonud, et vangivalvurid on töötajad, kes peaksid oma tööd tehes taluma verbaalset ütlemist ja iga sõna pealt ei ole reaalne, et nad tajuksid välja öeldud ähvardusi tõeselt, olukorras, kus üks, kes on kinnipeetav ja teine on tema üle järelevalvet teostav isik. Jõudude vahekord on ametniku kasuks ja ametnik ei saa öelda, et see tekitab hirmu. Valvurite võimekus on seada piiranguid, neil on turvalisust tagav väljaõpe ja tehnilised vahendid. Seega need neli episoodi ei ole piisaval määral tõendamist leidnud. Politseiametnikku puudutavas episoodis oli arusaamatus, sest patrull tuli välja hoopis teise asja pärast ja avastas siis andmebaasis kontrollimisel, et K. Tölp on sundtoomise nimekirjas. Nad asusid sundi teostama, kuid K. Tölpil oli teadmine, et ta oli kohtus käinud ja uue aja kokku leppinud. Ta selgitas seda politseinikele ja kuivõrd ta selgitusi kuulda ei võetud, siis ta ärritus ja ründas. Kvalifikatsiooni osas selles episoodis vastuväiteid ei ole, aga tal oli piisav motiiv ja õigus vastu vaielda. 6.1. Süüdistus 27.12.2016 episoodis (kannatanu K. J) Kannatanu K. J töötab X ning tema võimuesindus tuleneb ametijuhendist (kd III, tl 4-5). Kannatanu 30.12.2016 ütluste kohaselt 27.12.2016 teostas ta järelevalvet X osakonnas, päevaruumis, kus viibisid lahtiolevad kinnipeetavad. Kella 20.05 paiku hakkas ta koos vanemvalvur A. L ning G. A osakonda sulgema, kinnipeetavaid kambrisse panema. Ta avas kambri nr X ukse, kuhu pidi minema K. Tölp. K. Tölp kambrisse ei läinud, vaid võttis külmikust kellegi lihapalle ning sõi neid. Korraldusele minna kambrisse, ta ei allunud. Kannatanu pani käe K. Tölpi õlale, et teda kambrisse sunnata. Samuti hakkas õlast K. Tölpi suunama L. L. K. Tölp muutus agressiivseks ning hakkas sõimama ja karjuma. Samuti lõi ta vihaselt vastu kambri ust ning tegi ähvardavaid liigutusi – vehkis rusikas kätega ning liikus kannatanu poole, öeldes samal ajal „ma tapan su ära ükskord, kuradi suka. Sinuga on koguaeg mingi probleem“. Kannatanu arvas, et K. Tölp võib teda või vanemvalvurit rünnata, kuna ta 27 / 37 1-18-7632 oli väga vihane ja agressiivselt meelestatud, samuti oli võimalus ründeks täiesti olemas. Kannatanu tundis, et K. Tölpi ähvardus oli reaalne, sest kui K. Tölp ärritub, on ta täiesti ettearvamatu. Samuti puutub kannatanu K. Tölpiga igapäevaselt kokku, seega on ründamiseks kindlasti võimalus olemas. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitab 23.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, millises vaadeldud Viru Vangla X hoone X eluosakonna kambrite vahelises koridoris asuva kaamera salvestist ning selle salvestis, millelt nähtub sündmustes osalenute liikumine. Kuigi tunnistaja A. L täpseid sõnu, mida K. Tölp ütles, ei mäleta, mäletab, et K. Tölp oli agressiivne ja sõimas. Samuti, et kannatanu oli väga häiritud sellest intsidendist ja taganes. Tunnistaja G. A ütluste kohaselt oli K. Tölpi kambrisse saamisega probleeme, kuid ta ei kuulnud konkreetseid väljendeid. Samas kuulduste tõendina kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust G. A ütlused. Nimelt tunnistaja G. A ütluste kohaselt kannatanu K. J üles talle hiljem, kui kinnipeetavad olid kambrites, et K. Tölp ähvardas teda. Tunnistaja S. T kinnitab, et Kaio Tölp ei tahtnud minna kambrisse, hakkas sõimama, oli närvis ja tige kannatanu peale. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud vägivald – ähvardamine, mis oli suunatud kannatanus hirmu tekitamisele. Ähvardamise sisu oli tapmine ning see oli kannatanule veenev. Kohus on seisukohal, et selline ähvardus tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele. Ähvardus vastab
Nimetatud vägivald oli seotud ametniku ametikohustuste täitmisega, st K. Tölpi vägivalla ajendiks oli tema ametniku poolt kambrisse suunamine. K. Tölp end esitatud süüdistuses käesolevas episoodis süüdi ei tunnista. Tema ütluste kohaselt läks ta närvi kaaskinnipeetava peale ning ametnikud hakkasid teda kambrisse suunama. Kui ta läks närvi, võis ta kasutada väljendeid, kuid mida täpselt, seda ei mäleta. Ametnikega probleemi ei tekkinud ning kellelegi nimeliselt ähvardusi ta enda sõnul ei teinud. Ähvarduse täideviimine ei saanud olla reaalne, kuna K. J ja tema vahel seisid kaks kogenud meesvalvurit, lisaks olid neil nuiad, pipragaas ja paanikanupp, mida saab kasutada juhul, kui kinnipeetav ohustab ametnikku. Kohus K. Tölp ütlusi usaldusväärseteks ei pea, kuna need on ümber lükatud teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Asjaolu, et tegemist oli vangla ametnikuga ei saa välistada kannatanul sellise ähvarduse peale hirmutunde tekkimist. Ähvarduse veenvuse hindamisel ei ole tähtis, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus (RKL nr 3-1-1-7-07, p 13). Seega on ainetud K. Tölp väited selle kohta, et ähvarduse täideviimine ei saanud olla reaalne. Kohus on seisukohal, et K. Tölp on realiseerinud kõik
Subjektiivse koosseisu täitis K. Tölp vähemalt otsese tahtlusega. Ta teadis, et K. J on vanglaametnik, kes täidab enda ametikohustusi, kuid sõimas ja ähvardas teda tapmisega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab K. Tölpi esitatud süüdistuses antud episoodis
6.2. Süüdistus 08.01.2017 episoodis (kannatanu D. P) 28 / 37 1-18-7632 K. Tölp ülekuulamise protokolli kohaselt end käesolevas episoodis süüdi ei tunnista, kuid sisulisi ütlusi ta ei ole andnud. D. P töötab X ning tema võimuesindus tuleneb ametijuhendist (kd III, tl 38-39). D. P 17.01.2017 ütluste kohaselt 08.01.2017 kella 18.05 ajal Viru Vangla X sektsiooni duširuumis K. Tölp kõigepealt viskas teda enda uriiniga, seejärel ei allunud korraldusele panna käeraudu ning lõi teda rusikaga näkku. D. P tundis valu, tema suu limaskest oli igemete juurest verine. Kannatanu kutsus raadiojaama teel abi. Kuriteosündmuse aega ja kohta esitatud süüdistuse järgi kinnitab lisaks ka turvakaamera salvestis ning selle 20.03.2017 vaatlusprotokoll. Abi kutsumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kinnitavad ka tunnistajad R. N, G. A ja T-M. A (ülekuulamise protokollid 20.01.2017; 25.01.2017, 30.01.2017 ja 15.02.2017), kes läksid appi. Samuti tõendab turvakaamera salvestis ning selle 20.03.2017 vaatlusprotokoll valvurite liikumist. Tunnistajad G. A, T-M. A ja A. L nägid ka kannatanul punetavat põske ning viimane nägi, kuidas kannatanu verd sülitas suust. Kannatanu ütlusi kinnitavad tema ülekuulamise protokollile lisatud fotod vigastustest. Kannatanu on pöördunud ka 08.01.2017 kell 18.20 vangla meditsiiniosakonda tervisekahjutuse fikseerimiseks. Nimelt, tõendi kohaselt on P. P vaatlusel vasakul põsel punetav laik suurusega 5 x 5 cm ja täppverevalum mõõtmetega 5x0,7 cm ja marrastus mõõtmetega 1 x 0,5 cm. Nimetatud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et K. Tölp põhjustas kannatanule nimetatud vigastused esitatud süüdistuse järgi. Eeltooduga on tõendamist leidnud vägivald, s.o
koosseisule vastav tegu.
Videosalvestise on ning selle vaatlusprotokolliga on tõendatud, et K. Tölp oli pärast kuriteosündmust agressiivne ning karjus midagi. Tunnistaja S-J. K 28.03.2017 ütluste (kd III, tl 53-55) kohaselt ta kuriteosündmust pealt ei näinud, kuid kuulis, kuidas K. Tölp karjus „sa lõid mind esimesena“ ning siis kuulis kuidas vajutati häirenuppu. Tunnistaja on rääkinud ka sellest, mis K. Tölp talle pärast sündmust rääkis, kuid need ütlused ei ole K. Tölp ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kuulduste tõendina kasutatavad, kuna K. Tölp sisulisi ütlusi antud episoodis ei andnud ning tõendite kogum rõhuvalt kinnitab, et K. Tölp ei ole usaldusväärne tõendiallikas. Ülekuulamise protokolli lisaks on Viru Vangla tõend, mille kohaselt K. Tölp on kambrisse kutsunud meediku tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks. Välisel vaatlusel rinnakupiikonnas punetav laik mõõtmetega 1,5x1,5 cm, parema küünarnuki lohus punetus, kaela paremal pool punetavad laigud, parema õlaliigese esipinnal punetav laik. Kinnipeetaval käed raudades. Vigastuse tekkepõhjus ei ole analüüsides tõendeid kogumis teada ning kaitseverisooni ei ole nende osas püsitatud, mistõttu ei saa kohus nende tõendite pinnalt mingeid järeldusi teha. Samas vigastused võisid olla tekkinud K. Töpi poolt vastupanu osutamisel valvurite seaduslikele korraldustele. 29 / 37 1-18-7632 Nimetatud vägivald oli seotud ametniku ametikohustuste täitmisega, st K. Tölpi vägivalla ajendiks olid ametniku korraldused. K. Tölp on seega realiseerinud kõik
K. Tölp on teo toime pannud kavatsetult. Ta plaaniski valvurile tervisekahjustust tekitada, algatades selleks esmalt konflikti valvurile topsis oleva vedeliku (kannatanu ütluste kohaselt uriini) näkku viskamisega. K. Tölp teadis, et kannatanut rusikaga näkku lüües tekitab ta kannatanule valu ning tervisekahjustuse. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ja kuna tegemist on korduva teoga – K. Tölp on käesoleva otsusega süüdi tunnistatud
Tölp
6.3. Süüdistus 12.01.2017 episoodis (kannatanu A. T) Kaitsja vastuväite kohaselt tuleb arvestada, et n.ö iga sõna pealt ei ole reaalne, et vanglaametnikud tajuksid välja öeldud ähvardusi tõeselt. Seega tuleb kohtul analüüsida ähvarduste sisu. Süüdistuse teksti kohaselt ähvardas K. Tölp kannatanu A. T kehalise väärkohtlemisega. Kohus ei saa hinnata kaitsja vastuväiteid sellise süüdistuse tõttu, sest süüdistuses on ära toodud eeskätt
-s sätestatud koosseis ja väidetava kuriteo toimumise kuupäev ning kannatanu nimi. Puudu on faktilised asjaolud. Süüdistusest ei selgu, milles see kehaline väärkohtlemine täpsemalt siis seisnes, et üldse saaks kaitsja vastuväiteid hinnata. Süüdistuse tekst peab aga olema konkreetne, piisava selguse ja täpsusega peavad olema kajastatud kõik faktilised ajaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (RKL 07.02.2018 nr 1-17-1327). Süüdistuses puuduvad faktilised asjaolud, mida subsumeerida inkrimineeritud koosseisu alla. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Tölp esitatud süüdistuses antud episoodis
30 / 37 1-18-7632 6.4. Süüdistus 23.02.2017 episoodis (kannatanu M. P) Kaitsja vastuväite kohaselt tuleb arvestada, et n.ö iga sõna pealt ei ole reaalne, et vanglaametnikud tajuksid välja öeldud ähvardusi tõeselt. Seega tuleb kohtul analüüsida ähvarduste sisu. Süüdistuse teksti kohaselt ähvardas K. Tölp kannatanut kehalise väärkohtlemisega. Süüdistusest ei selgu, milles see täpsemalt seisnes, et hinnata kaitsja poole vastuväiteid. Süüdistuse tekst peab aga olema konkreetne, piisava selguse ja täpsusega peavad olema kajastatud kõik faktilised ajaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (RKL 07.02.2018 nr 1-17-1327). Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Tölp esitatud süüdistuses antud episoodis
6.5. Süüdistus 18.01.2018 episoodis (kannatanu G. P) Kannatanu G. P töötab enda ütluste kohaselt X. Seega on ta võimuesindaja, kes on talle antud volituste alusel pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool organisatsiooni. Kannatanu G. P 18.01.2018 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et ta täitis süüdistuses toodud ajal ja kohas ametikohustusi, täpsemalt hakkas täitma K. Tölp sundtoomist, kui K. Tölp tungis talle kallale, hammustades teda õlast. G. P ütluste kohaselt tundis ta tugevat valu. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitab ka 17.01-18.01.2018 teenistusleht ning need haakuvad saadud vigastustega. Samuti riimuvad kannatanu ütlustega tunnistaja E. E ütlused, kuigi viimane hammustamist ise pealt ei näinud. Tunnistaja E. E on kirjeldanud kuidas K. Tölp vastupanu osutas ning agressiivseks muutus. G. P vigastused on tõendatud ka ülekuulamise protokollile lisatud fotodega ning SA Pärnu Haigla patsiendikaartiga. Viimase kohaselt tuvastati G. P õla ja õlavarre pindmised vigastused. Kannatanuna ülekuulatud A. O kuriteosündmust pealt ei näinud, kuid ta käis koos kannatanuga haiglas vigastusi fikseerimas, mis kinnitab vigastuste põhjustamise aega. Kannatanu G. P ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja K. V ütlused, milliste kohaselt kohe peale kuriteosündmust kainestusmajas kannatanu ütles talle, et tal õlg on valus, kuna K. Tölp hammustas teda. Tunnistaja nägi G. P vigastust, suurt punetavat verevalumist. 31 / 37 1-18-7632 R. V kahtlustatavana ülekuulamise protokollis kinnitab, et K. Tölp osutas sundtoomise kohaldamisele vastupanu. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik
objektiivse koosseisu tunnused, milline tegu vastab vägivallale
K. Tölp peeti kahtlustatavana kinni 18.01.2018 kella 01.12 ajal ning isikul tuvastati kella 01.55 ajal alkoholijoove 0,92 mg/l. Pärnu Maakohtu 11.01.2018 sundtoomise määrus asjas nr 4-17-6143 andis aluse politseil teostada sundtoomist, seega on põhjendamatud K. Tölp vastuväited selle kohta, et sundtoomise teostamiseks seaduslikud alused puudusid. Nimetatud vägivald oli seotud ametniku ametikohustuste täitmisega, st K. Tölpi vägivalla ajendiks oli politseiametnike poolt sundtoomise teostamine. Seega on K. Tölp antud teoga realiseerinud kõik
objektiivse koosseisu tunnused ning teinud seda vähemalt otsese tahtlusega, ta teadis, et tegemist on politseinikuga, kuid ometi kasutas viimase korraldusele vastuhakkamiseks vägivalda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pea usaldusväärseks K. Tölp 19.01.2018 ütlusi selle kohta, et kannatanu lõi teda põlvega kõhtu ning hammustamine oli sellele vastureaktsioon. Alusetud ja tõendamata on K. Tölpi väited selle kohta, et sundtoomine ei olnud õigustatud, kuna ta oli eelnevalt kohtus käinud. Samas ei ole temapoolne vägivald kindlasti mitte sellise väite esitamisega ka kuidagi õigustatud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ning kuna tegemist on korduva teoga, tuleb K. Tölp antud episoodis
Kokkuvõttes, K. Tölpi süü on kolmes episoodis (toimepandud 27.12.2016, 08.01.2017 ja 18.01.2018) tõendamist leidnud, seega kohus tunnistab ta süüdi
274 lg 2 p 3 järgi. 11.06.2018 nõudekiri nr 3.2-1/13305-1 SA-le Pärnu Haigla ja SA Pärnu Haigla 25.06.2018 vastus nr 1.2-1-6/2300-18-1 koos lisaga (kd I, tl 134-152) ei ole menetlusosaliste poolt asjaga seostatud ning ei ole kohtu hinnangul asjasse puutuvad tõendid. Karistused
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 32 / 37 1-18-7632 Karistuse mõistmisel võetakse aluseks sanktsiooni keskmine lähtuvalt süüst. Seejärel on võimalik vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaoludega määrata täpne karistus. Kaio Tölpi karistus K. Tölp on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. 1.1.
Kohus arvestab K. Tölpi süü suuruse juures, et ta pani ühes episoodis teo toime kavatsetusega ning kahes episoodis otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus erinevate episoodide arvu, milles ta süüdi tunnistati, kannatanute arvu ning K. Tölpi poolt kasutatud vägivalla iseloomu ja ulatust. Nimelt, 1) vanglaametniku tapmisega ähvardamine 2) vangivalvuri rusikaga näkku löömine 3) politseiametniku hammustamine. Arvestades episoodide kirjeldusi, kohus leiab, et K. Tölpi süü on suur. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 18.01.2018 episoodis on K. Tölp küll avaldanud, et kahetseb enda tegu, kuid kohus ei pea kahetsust siiraks. K. Tölp on tegu õigustanud väitega, et kannatanu (18.01.2018 episoodis) tungis talle kallale ning seetõttu oli temapoolne vägivald vastureaktsioon sellele. Kaks episoodi on K. Tölp toime pandud ajal, mil isik kandis kinnipidamisasutuses karistust, mis iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda eriti negatiivselt. Kohus on seisukohal, et K. Tölpi tuleb arvestades süü suurust, karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Karistusraam on 1 kuni 5 aastat vangistust, ehk keskmine on 3 aastat vangistust. Isegi kui esineks täiesti siiras kahetsus ei saa antud episoodide eest karistus olla alla kolme aasta vangistuse. Eelnevat arvestades mõistab kohus K. Tölpile
1.2.
Kohus arvestab K. Tölpi süü suuruse juures, et ta pani teod toime kavatsetusega. Kohus arvestab, et toime on pandud kaks varguse episoodi ning tekitatud kahju ulatust. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Varguse osas ei pea kohus põhjendatuks eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust. Eelnevat arvestades, mõistab kohus K. Tölpile
1.3.
Kohus arvestab K. Tölpi süü suuruse juures, et ta pani teod toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab episoodide arvu, kannatanute arvu ning neile tekitatud vigastuste iseloomu ja ulatust. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust, kohus põhjendatuks ei pea. Eelnevat arvestades mõistab kohus K. Tölpile
33 / 37 1-18-7632 1.4.
Kohus arvestab K. Tölpi süü suuruse juures, et ta pani teo toime kavatsetusega ning kohus arvestab ka auto ärandamise käigus kannatanule tekitatud kahju ulatust. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust, kohus põhjendatuks ei pea. Eelnevat arvestades mõistab kohus K. Tölpile
1.5.
Kohus arvestab süü suuruse juures, et K. Tölp pani teo toime kavatsetusega. Kohus arvestab, et sealjuures oli tegemist ähvardusega, mille sisuks oli tapmine. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust, kohus põhjendatuks ei pea. Eelnevat arvestades mõistab kohus K. Tölpile
K. Tölp on kriminaalkorras varem karistatud ja osad episoodid pannud toime ka karistuse kandmise ajal, mis iseloomustab tema eripreventiivset prognoosi eriti negatiivselt. Arvestades K. Tölpi negatiivset eripreventsiooni ning süü suurust, samuti erinevate kuritegude arvu, on ammendunud võimalused kanda karistust vabaduses. Varasem karistatus, sealjuures reaalne vangistus, ei ole suutnud K. Tölpi panna hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ta pani uusi kuritegusid toime juba enne vangistuse kandmiselt vabanemist, s.o kinnipidamisasutuses. Kõik see kinnitab, et K. Tölp ei ole end ise enda positiivseks muutmiseks piisavalt veel käsile võtnud ja omaks võtnud lihtsat põhimõtet – ära tee midagi seaduse vastu. Selle tulemuseks on välja kujunenud sügav karistamatuse tunne – õigustuste otsimine seadusega antud keeldude vastu toimimiseks. Eeltoodu näitab, et karistuse eesmärke on vältimatult võimalik saavutada üksnes läbi viimase abinõu, milleks pole muud kui reaalne vangistus. Karistuse liitmine. Juhindudes
lg 3 peab kohus lähtuma ettenähtud piiridest, sh ei saa ületada eriosas ette nähtud raskeima karistuse ülemmäära, milleks antud juhul on 5 aastat. Juhul, kui kohus loeks karistused üksteisega kaetuks või mõistaks keskmise lähedase karistuse, siis kohus jätaks K. Tölpi sisuliselt karistamata enamus tegudes ja ei kohtleks võrdselt kõigi toimepanijaid. Kõik peavad olema aga seaduse ees võrdsed. Kui vaadata üksikkaristuste aritmeetilist summat, on see antud juhul juba kokku 10 aastat vangistust. K. Tölp ei ole enam ka alaealine. Nö hulgi kuritegude toimepanemine ei saa anda soodustust karistuslikus kohtlemises, see oleks ka täiesti väär igasugustel preventiivsetel kaalutlustel, sest mõjuks negatiivse signaalina isikule endale, lisaks ühiskonna õiglustundele ja õiguskorra toimimisele. Seetõttu ei ole võimalik, arvestades kuritegude arvu ja raskust, mõista karistust selliselt nagu seda on taotlenud K. Tölp, sest soovib elukaaslasega veel sellel aastal koos elama hakata. See 34 / 37 1-18-7632 eeldaks teda rõhuvalt teenitud karistusest hoopis ilmajätmist ilma seadusliku põhjenduseta. Teenitud karistus on ärakandmiseks ja ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis seda oluliselt saaks vähendada. Pärast õiglase karistuse kandmist on igal isikul võimalus enda seaduslikku ja isiklikku elu piiranguteta rahulikult planeerida. Tuleb mõistlikult aru saada, et vangistus ongi isiku enda käitumise tagajärjel vältimatult seatud piirangute kogum riigi poolt. Seda õiguskorra tagamise ja toimimise huvides. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ning seetõttu kohus mõistab K. Tölpile
MS § 238 lg 2 alusel tuleb aga vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, sest K. Tölp nõustus lühimenetlusega ning karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2018 – 18.05.2018, s.o 4 kuud karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on seega 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamisest 05.06.2018.a. Rait Priimatsi karistus
R. Priimatsi süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult. Samuti arvestab kohus vargusega tekitatud kahju suurust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. R. Priimats ei ole kahetust avaldanud. Tema kaitsja on viidanud, et isik on kahetsust avaldanud ja seda oma tegevusega, mida kohus aga arvestada ei saa. Kahetsus peab olema selgelt väljendatud ning puhtsüdamlik, antud juhul koostöövalmidust selle alla lugeda ei saa. R. Priimats on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleva teo on ta toime pannud Pärnu Maakohtu 02.06.2017 otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus leiab, et R. Priimatsi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada mõjusalt tema suhtes karistuslikke eesmärke. R. Priimatsi tuleb karistada vangistusega ning arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast veidi allapoole jääva vangistusega. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga – 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Käesolevaga jääb ka nõutud karistus karistusraamidesse kehtiva
Kuigi R. Priimats on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on võimalik ta tingimuslikult karistuse reaalselt kandmiselt vabastada, allutades ta 35 / 37 1-18-7632 piisava tähtajaga käitumiskontrollile. Põhjusel, et antud asjas R. Priimats ei ole toime pannud ühtegi teist kuritegu ning varasemad karistused on kantud. Eeltoodu alusel
Priimatsile mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvestada lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3, s.o lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Karistuse kandmisel vabastada isik tingimuslikult allutamiseks käitumiskontrollile. Kohus on seisukohal, et eripreventsiooni mõttes vajalik ning piisav käitumiskontrolli aeg on 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend Kaio Tölp suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Esinevad jätkuvalt vahistamise alused ning tõkendi muutmiseks ei ole alust. Rait Priimatsi suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud Menetluskuludeks on K. Tölpile riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud: 30, eurot, 24 eurot, 48 eurot, 60 eurot, 152,16 eurot, 163,44 eurot, 78 eurot, 420 eurot ja 720 eurot, kokku 1695,60 eurot. R. Priimatsile määratud kaitsja kulud on 240 eurot ja 360 eurot, kokku 600 eurot. Seoses Kaio Tölpi osaliselt õigeksmõistva kohtuotsusega ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus riigi kanda riigi õigusabi kulud summas 305,60 eurot. Välja tuleb mõista süüdimõistetult Kaio Tölpilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 810 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 1390 eurot, kokku 2200 eurot. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu ning eksperdi sõidukulud tuleb jätta riigi kanda. Välja tuleb mõista süüdimõistetult Rait Priimatsilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 810 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 600 eurot, kokku 1410 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Rait Priimatsil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 117,50 eurot. Asitõendid 36 / 37 1-18-7632 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud: 26.07.2017 aadressil Aisa 21 Pärnu sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud liimauruga töödeldud papitükid (pakend nr 1); pruuni värvi nahkne võtmehoidja (pakend nr 1). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja toimikute juures asuvad CD ja DVD-plaadid (pakendid 4,5,12,13, pakend 15, asitõend nr 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 37 / 37
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.