Obsah (6)

§ 218§ 66§ 199§ 44§ 203§ 121

4-19-6201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-19-6201 (2317,19,011449) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ilja Drobõšev; ik: 39408250261; elukoht: ; töökoht: ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Vizel, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp RESOLUTSIOON 1. Ilja Drobõšev süüdi tunnistada

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 2.

§ 66lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti 10 (kümme) päeva ärakandmine ositi.

Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

1. Mõistetud ja ositi kantav arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 12.04.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.01.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.11.2019 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll AB 1580681 (2317,19,011449) selles, et Ilja Drobõšev ajavahemikul 06.06.2019 kuni 07.06.2019 varastas sõidukilt BMW reg.märgiga xxx tagumise spoileri, tekitades varalist kahju 168 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamära. Samuti spoileri eemaldamise tõttu on kahjustatud sõiduki pagasniku luuk, millega tekitatud on varaline kahju 300 eurot. Sellise käitumisega Ilja Drobõšev pani toime

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo, mis vastab

§ 199lg 1 ja § 203 lg 1 tunnustele.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. Sõitis sõbraga automakki ostma, oli natuke joonud ja nii see juhtuski. Tõmbas spoileri kätega ära, spoiler oli kinnitatud kahepoolse teibiga. Võis olla kella 12 või 13 ajal päeval. Tegelikkuses ei olnud tal seda spoilerit vaja, miks ta selle võttis, ei tea. Spoiler vedeles pärast tuttava autos. Politseis öeldi, et toogu ära ja viis politseisse. Rahatrahvid on tasumata, sest puuduvad rahalised võimalused. Võiks karistusena kohaldada rahatrahvi, selle maksaks ära, teisi asuks ka maksma. 7-8 kuud tagasi kui ametlikult töötas, peeti mingeid summasid kinni, kuid mida kinni peeti, seda ei tea. Viimane pool aastat töötab mitteametlikult. Kui siiski arest mõistetakse, siis taotleb kandmise määramist ositi. Tunnistaja I. M. selgitas, et kas

1. või
2. juunil tuli töölt ja läks auto juurde. Istus autosse ja nägi tuuleklaasil paberit. Väljus autost ja luges tuuleklaasile jäetud paberilt, et
3. juunil käisid tema auto juures kaks noormeest ja oli märgitud ka noormeeste auto number. Kutsus politsei ja patrull tuli kohale. Auto tagaluugilt oli kadunud spoiler, spoiler oli ära kangutatud terava esemega. Spoileri kinnitamiseks on spetsiaalne teip, mis muutub liimiks ning spoiler on tugevalt kinni. Mingi esemega oli kangutatud mööda tagaluugi äärt. Spoileri sai tagasi, spoiler maksis 168 eurot, millele lisandub värvimine. Tagaluuk on nii nagu on, taastama ei ole hakanud. Luugi värvimine maksab värvitöökojas 300 eurot. Spoilerit ei saa enne tagasi panna kui värvikahjustused on parandatud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on nii kohtuvälisel kui ka kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud, tagastanud spoileri, kuid see ei tee tegu olematuks. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid need karistused ei ole teda mõjutanud, et ta lõpetaks süütegude toimepanemise. Vastused kohtule on olnud ükskõiksed, ta ei tea kui palju ja mille eest on talle rahatrahve määratud. Selline suhtumine näitab üleolevat suhtumist seadustesse. Menetlusalusele isikule ei ole uue rahatrahvi mõistmine ostarbekas, tuleb kohaldada rangemat karistust, aresti. Taotleb karistuseks 10 päeva aresti.. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega

§ 199lg 1 ja § 203 lg 1.

Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik varastas 06.06.2019-07.06.2019 sõidukilt BMW reg.märgiga xxx tagumise spoileri tekitades varalise kahju 168 eurot. Samuti spoileri eemaldamisega kahjustas sõiduki pagasniku luuki.

218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

§ 218

lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest 2 süüteost väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44

lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga

§ 199mõttes.

Antud juhul varastati spoiler, mille väärtus oli väärteotoimikus leiduva Inchcape Motors Estonia teatise ja tunnistaja ütluste kohaselt 168 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt

§ 218

lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo

§ 218lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et ajavahemikul 06.06.2019 kuni 07.06.2019 Kadaka tee 5a juurest I. M.ile kuuluvalt sõidukilt BMW reg.märgiga xxx tagumise spoileri varguse toime panemine Ilja Drobõševi poolt on tõendatud väärteoasjas leiduvate tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku enda süüd tunnistavate ütlustega. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt

§ 199tunnustega süüteo toimepanemisest.

Väärteomenetluses on tuvastatud, et menetlusalune isik, viibides 06.06.2019 Kadaka tee 5a juures, võttis sõidukilt BMW xxx tagumise spoileri. Sõiduk BMW xxx kuulus I. M.ile. 27.11.2019 sai I. M. tema sõiduautole kuuluva spoileri tervena tagasi kui menetlusalune isik oli spoileri politseile välja andnud. Seega on sedastatav, et spoiler oli menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku eesmärgiks oligi spoileri varastamine ja endale hoidmine. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Lisaks sellele nähtub, et spoileri eemaldamisega sai kahjustusi ka pagasniku luuk. Taolise käitumisega on rikkunud menetlusalune isik teisele isikule kuuluva sõiduki omaniku vara. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on taolise käitumisega rikkunud sõiduki omanikule kuuluvat vara ning parandustöödeks pidi või peab tulevikus sõiduki omanik tegema kulutusi. Ehkki väärteoasja materjalidest ei tulene pagasniku luugi taastamiseks tehtud kulutuste suurust, on ilmselge, et spoileri jõuga eemaldamise tagajärjel nõuab pagasniku luugi kordategemine rahalisi vahendeid. Tunnistaja sõnade kohaselt on pagasiluugi taastamisremont senini tegemata, kuid värvimistöökoja andmetel läheks see maksma 300 eurot.

§ 203

lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot.

Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest ei tulene, kui suuri kulutusi on sõiduki omanik pagasniku luugi remontimiseks teinud, kuid selge on see, et selleks kuluv raha ei moodusta olulist kahju

§ 203

lg 1 mõttes, mille kohta saab järeldusi teha ka tunnistaja ütlustest eeldatava taastamisremondi maksumuse kohta, milleks on 300 eurot.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse

§ 218

lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana

§ 218

lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra asja rikkumisena

§ 218lg 1 ettenähtud vaarteo mõttes.

3 Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult ning eesmärgipäraselt, kuivõrd väheväärtusliku vara varastamiseks rikkus menetlusalune isik ka teadlikult võõrast vara. Seega seadis menetlusalune isik eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, teades, et see saabub ja pidas seda võimalikuks, mistõttu on menetlusalusele isikule inkrimineeritavad väärteod toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik Ilja Drobõšev pani toime

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse mõistmine

§ 218

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Arvestades väärteo varavastast iseloomu, asjaolu, et menetlusalusel isikul on neliteist tasumata rahatrahvi, saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusalusel isikul ka Maksu- ja Tollimaeti kaudu või Töötamise registri kaudu kontrollitav töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab ta mitteametlikult, millest tulenevalt ei ole temal sissetuleku olemasolu kontrollitav. Samas on tal varasematest menetlustest hulgaliselt võlgnevusi, millede täitmine on täiturite menetluses, mistõttu ei oleks selline karistus ka täidetav. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja jäänud ka tulemuseta, s.t ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süütegude toimepanemisel arvestab kohus varastatud asja väärtust, mis ei ulatunud

§ 218

lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi vähesel määral alla eelmärgitud piirmäära ülemmäära ning ka seda, et asja omanik sai temalt varastatud eseme ka tagasi. Seejuures pani ta varguse hõlbustamiseks toime ka teise varavastase väärteo, kahjustades võõrast vara. Seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav keskmisena. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul saab kergendava asjaoluna arvestada seda, et osa tekitatud kahjust on varastatud eseme tagastamise tõttu hüvitatud ning raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist, mis sisaldas endas kahe süüteo koosseisu ning seda, et osa tekitatud kahjust on hüvitatud. Menetlusalune isik taotles juhul, kui kohus ei kohalda rahatrahvi, mõistetava aresti määramist ositi kandmisele, kuivõrd tal on lapse ülalpidamiskohustus ja ta peab töötama, et last ülal pidada. Kuigi menetlusalusel isikul puuduvad tõendid, mis tõendaks temal legaalse sissetuleku olemasolu, peab kohus võimalikuks, et menetlusalune isik töötab mitteametlikult, s.t viisil, mis välistab isiku töötamise tuvastamise registriandmete alusel. Seega selleks, et anda menetlusalusele isikule võimalus täita nii ülalpidamiskohustust kui ka tasuda senini tasumata võlgnevusi riigi ees, peab 4 kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi, andes aresti ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5